Maksusoodustused on isikupõhised (näiteks koduomaniku soodustus) ning sätestatud maamaksuseaduse §-s 11. 

Maksuvabastused on maapõhised (näiteks looduskaitseala) ning sätestatud maamaksuseaduse §-s 4.

Maksumaksja, kes ei ole maksustamisaasta maamaksuteadet 25. veebruariks kätte saanud, on kohustatud sellest 30 päeva jooksul teavitama Maksu- ja Tolliametit.

Kui maksumaksja ei ole saanud ühtegi maamaksuteadet, arvates MaaMS jõustumisest, on ta kohustatud kirjalikult või elektrooniliselt teatama maa asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele enda omandis või kasutuses oleva maa suuruse ja sihtotstarbe.

Maksu- ja Tolliamet väljastab maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva maamaksu summa kohta hiljemalt 15. veebruariks. Maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 5 euro.

Kuni 100-eurone maamaks mis tahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 100 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks.

/täiendavalt: MaaMS § 7/

Kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestab hiljemalt maksustamisaastale eelneva aasta 1. juulil igale järgmisele maa sihtotstarbegrupile maksumäära:

1) elamumaale ja maatulundusmaa õuemaa kõlvikule 0,1–1,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas;

2) eelpool nimetamata maatulundusmaale 0,1–0,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas;

3) eelpool nimetamata sihtotstarbega maale 0,1–2,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas.

Maamaksu maksab maa omanik või MaaMS §-s 10 ettenähtud juhul maa kasutaja. Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja, kasutusvaldaja või pärimisregistri andmete kohaselt kinnisasja pärija.  Kinnistusraamatus mittekajastuvale MaaMS §-s 10 sätestatud kasutusõigusele kohaldatakse eeltoodut, arvestades kasutusõiguse kokkuleppe kehtivust maksustamisaasta 1. jaanuari seisuga.

Maamaks on maa maksustamishinnast lähtuv maks. Maa maksustamishind määratakse ja selle vaidlustamise kord kehtestatakse, lähtudes maa hindamise seadusest. Iga korralisel hindamisel määratud maa maksustamishind võetakse maamaksu arvestamisel aluseks korralisest hindamisest arvates ülejärgmise aasta 1. jaanuaril. Maksu- ja Tolliamet arvutab maamaksu kohaliku omavalitsuse üksuse poolt maamaksu infosüsteemi kaudu esitatud alusandmete põhjal.

Tulumaksuga ei maksustata ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele tööandja või tema asemel kolmanda isiku makstavat teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud kulude hüvitist ning välislähetuse päevaraha ja välislähetustasu, samuti teenistuja perekonnaliikme eest makstavat nimetatud kulude hüvitist ning teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamisega seotud kolimiskulude hüvitist. Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 75 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 40 eurot iga j

Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil tasutud enda ja oma alla 26 aasta vanuse alaneja sugulase, õe või venna koolituskulud või eelnimetatud koolituskulude puudumisel ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud.

Eluasemelaenu intresse sai maksustatavast tulust viimast korda maha arvata 2023. a eest esitatavas tuludeklaratsioonis. Alates 2024. a-st eluasemelaenu intresse maksustatavast tulust maha arvata ei saa.

/täiendavalt: TuMS § 25; § 28²

Kui inimene jõuab vanaduspensioniikka, on tal õigus maksuvabale tulule 9312 eurot aastas ehk keskmiselt 776 eurot kuus. See reegel kehtib alates sellest maksustamisperioodist, mil inimene jõuab vanaduspensioniikka.