Tere! Ma ei tea, kas on õige koht küsimiseks, aga küsin ikka. Nimelt olen korteriühistuesindaja ja teen elanikele arveid, Soov oleks seda enam mitte teha, aga selles majas rohkem soovijaid ei ole, kes seda teha tahaks, kus ma leiaks väljaspool maja inimese, kes tegeleks sellega? Igasugune motivatsioon kaob ükskord, tehes tasuta tööd ja saada elanike negatiivseid kirju. Ette tänades

Saan aru, et olete korteriühistu juhatuses ja ei soovi enam seda tööd teha. Sel juhul tuleb Teil esitada KÜ üldkoosolekule tagasiastumise avaldus. Edasi peab üldkoosolek otsustama, kuidas ühistut edaspidi juhitakse. Kas valitakse uus juhatus või otsustatakse palgata haldusettevõtte, koos või ilma valitsejateenuseta.

Tere, Täiendav küsimus (https://www.juristaitab.ee/et/ku-uldkoosoleku-protokoll) Kas vastavalt MTÜS § 21 lõike 7, ma võin nõuda KÜ juhatuse käest, et nad saadaksid mulle üldkoosoleku protokolli koopiat koos osalejate nimekirjaga nt. email'le või postkasti paberkujul? Hetkel KÜ juhatus keeldub seda tegemast, põhjendades et nad ei ole kohustatud seda tegema. Kui vastus jah, kuidas veel ma saan mõjutada KÜ juhatust, et nad teeksid seda? -- Parimat

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 45 lg 1¹ on sätestatud, et kui teave on olemas elektrooniliselt, on korteriomanikul õigus nõuda, et talle saadetakse dokumentidest elektroonilised ärakirjad Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 46 lõike 1 kohaselt teatatud elektronposti aadressil või tehakse muul viisil kättesaadavaks.

Kui teavet keeldutakse andmast, on korteriomanikul õigus nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või kuue nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus ei ole sellele nelja nädala jooksul vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.

Kaks aastat tagasi sai endise elukaaslasega soetatud korter mille sissemaksu raha, 3000€, maksis teine pool ja kodulaenu olen algusest saadik maksnud mina. Selleks sai võetud pangalaen, kus põhitaotlejaks olen mina, ning kaastaotleja on endine elukaaslane. Kuna oleme läinud laiali, sooviksin et korter oleks täieõiguslikult minu oma. Paraku pole sellega endine elukaaslane nõus ja nõuab tagasi sissemaksu raha mille ta maksis. Kas ma olen kohustatud selle temale tagasi maksma või kuidas oleks üldse õige edasi käituda?

Küsimusest võib järeldada, et korter osteti kaasomandisse. Sel juhul tuleb kaasomand lõpetada. Kaasomandi lõpetamise viise on erinevaid, ent küsimuse püstitusest võib mõista, et soovite saada ainuomanikuks. Sel juhul tuleb teisele kaasomanikule maksta õiglast hüvitist omandi kaotuse eest ja saada ka pangalt kinnitus, et pank on nõus kaaslaenutaotleja lepingust vabastama. Kui panga nõusolek on käes, tuleks määrata kindlaks, mis on kaasomandi väärtus jagamise ajal, sellest lahutada laenujääk ja ülejääv summa tuleks jagada pooleks ning pool maksta teisele kaasomanikule välja. Küll aga võib esineda olukord, kus välja makstavat osa tuleb tasaarvestada laenumaksetega, mida olete tema eest omandi eest tasumiseks teinud (pool igakuisest laenumaksest). Samuti võib teisel kaasomanikul olla nõue sissemaksust 1/2 tagastamise osas, sest poole sissemaksu rahast tasus ta enda, aga teise poole Teie eest.

Oleme abikaasaga teinud abielludes lahusvarasuse. Hiljuti võttis abikaasa laenu oma nimele ja suuliselt oli meil kokkulepe, et mina aitan seda maksta.Laenu eest on ostetud korter mis kuulub kaasomandisse.50 protsenti mul ja 50 temal. Plaanime lahutada kuid jääb segaseks kas peale lahustust pean mina ka laenu edasi maksma ja mis saab korterist?

Esmalt on oluline märkida, et ehkki tegemist on samade isikutega, on teie vahel kaks erinevat õigussuhet. Üks tuleneb abiellumisest ja kohaldatakse perekonnaseadust. Kuna on valitud varalahususe vararežiim, siis abikaasadel ei teki ühisvara ega ühiseid kohustusi. Kogu vara kuulub sellele, kes selle on soetanud ja kelle nimele see on registreeritud ja kõigi kohustuste eest vastutab see, kes on kohustuse võtjana laenulepingus. Seega laen jääb abikaasa teenindada.

Kui korter on ostetud kaasomandisse, on tegemist samade isikute vahel hoopis teise õigussuhtega, millele kohaldatakse asjaõigusseadust. Kaasomanike osad ühises asjas on kantud murdarvuna kinnistusraamatusse ja vara kuulub sõltumata muudest suhetest kummalegi kaasomanikule kinnistusregistrisse kantud mõttelise osa suuruses. Seega jääb korter ka peale abielu lõppemist Teie kaasomandisse kuni Te otsustate kaasomandi lõpetada. Kaasomand lõpetatakse üldiselt poolte kokkuleppel, kui kokkulepet ei saavutata, saab kumbki kaasomanik igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist ja kaasomandi jagamist. 

Tere. 2 korruse korteriomandi omanik uputab esimese korruse korteriomandit, habemega lugu aastast 1998. Aastast 2006 hakkasin lõpuks esitama kindlustusele teateid uputamise kohta. Krt.ühistu on teadlik olukorrast aga ei võta midagi ette vaid käsib minul teha 2 korruse vannitoas remont. Viimane uputamine leidis aset 30.03.2024. Minu toa remondi ajal selgus, et seina on tekkinud hallitus. Probleem takistab ja vähendab minu korteriomandi väärtust müügi hetkel. Olen esitanud korra selle küsimuse, aga sellel hetkel ei olnud minu käsutuses allolevat linki. Leidsin alloleva lingi, mille kohta palun selgitust ehk siis inimese keelde tõlget. Paneelmaja 84 korteriga, puhul ei ole mõtet rääkida kõikide kort.omanike nõusolekust. Küsimus lisaks: kas krt.ühistu haldur,juhatuse liige peab vastama kort.omaniku kirjale ja kui kiiresti? Ja kui mitte ühelegi kirjale aastakümnete jooksul pole vastatud mida siis ette võtta? Juhatuse liige on vahetatud, seis muutusteta. Tänan. https://issuu.com/ekyl/docs/riigikohtu_lahendid_2021/s/14695702

Teie viidatud link käsitleb olukorda, kus kahju on tekkinud kaasomandi esemest, näiteks veetoru, keskküttesüsteem vms veega täidetud süsteem, mida ei saa eemaldada ilma kogu süsteemi ja teiste korterita tavapärast kasutust kahjustamata. Sellisel juhul on vastutav korteriühistu ja nõude saab esitada korteriühistu vastu. Kui aga kahju on tekkinud naabri vastutusalas olevast paigaldisest nagu lekkiv kraan, purunenud survevoolik, mittetoimiv valamu ülevool vms, saate nõude esitada ikkagi vaid korteriomaniku vastu. 

Kas korteriomaniku kirjale tuleb vastata, sõltub kirja sisust. Kui tegemist on näiteks nõudega teabe saamiseks või dokumentidega tutvumise võimaldamiseks, tuleb sellele vastata nelja nädala jooksul. Kui tegemist on informatiivse kirjaga ei sätesta seadus sellele vastamise korda. 

"Vee- ja kanalisatsioonisüsteem kuulub korteriomanike kaasomandisse. Kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu, rikked ja muud puudused kõrvaldab korteriühistu ja remondi ning hoolduse eest hoolitseb korteriühistu." KÜ üldkoosolek võttis vastu otsuse, et iga korter vastutab ise püstaku toimimise ja renoveerimise eest ja kui püstak lekib vastutab korteriomanik ainuisikuliselt tekkinud kahjude eest. Kas KÜ saab selliseid kohustusi ja vastutust korteromanikele panna?

Seaduses sätestatud kulude jaotusest (vastavalt kaasomandi osa suurusele) saab kõrvale kalduda kaasomanike kokkuleppel, kui põhikiri seda selgelt ette näeb. Kirjeldatud viisil kulude jaotamist üldkoosolek otsustada ei saa, välja arvatud juhul, kui põhikirjas on see ette nähtud.

Tere! Korteriühistu juhatus on kütte välja lülitanud, minul nüüd esimese korruse nurgakorteris 17 kraadi sooja, palusin kütte sisse tagasi lülitada. Juhatusest vastati, et toatemperatuuri arvestus käib kõikide ühistu korteri keskmise järgi, mitte ühe korteri järgi, kus võibolla ainukesena liiga madal temperatuur. Kas selline keskmise temperatuuri arvestus vastab seadusele? Kas ühistu koosolekul hääletusega on võimalik selline arvestuse meetod heaks kiita?

Õhutemperatuuri määra eluruumis sätestab Vabariigi Valitsuse määrus "Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine" Kus on öeldud: “Õhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18.“ 

Kui Teie eluruumis on temperatuur madalam on Teil õigus nõuda kütmise jätkamist. Vastasel korral ei saa lugeda Vabariigi Valitsuse määrust järgituks.

Hoone on kümne korteriga kaasomand. Samas pääseb kõnealuse hoone katusele vaid läbi ühe korteri A. Päästeamet tegi kõigile selle hoone kaasomanikele tähtajalise ettekirjutuse paigutada katusele tuletõrjuja käigurajad. Kaasomanike enamus volitas kirjaliku otsusega oma hulgast ühe kaasomaniku projektijuhiks, kes pidi korraldama hanke ning hanke võitnud firmaga tuletõrje käiguradade paigaldamise. Niisamuti paluti kaasomanike kirjaliku volitusega korteri A kaasomanikel võimaldada kaasomanike enamusel volitatud projektijuhil katusele pääsemine nii hinnapakkumise korraldamiseks kui hanke võitnud firmaga käiguradade paigaldamiseks. Kirjalikule kaasomanike enamuse otsusele ja volitusele vaatamata keeldub korteri A kaasomanik teiste kaasomanike poolt volitatud projektijuhist kaasomanikku läbi enda korteri katusele laskmast. Kas korter A kaasomanik tohib takistada kaasomanike enamuse volitatud kaasomanikku läbi oma korteri katusele pääsemast?

Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kirjeldatud olukorras on kõigi kaasomanike huvides päästeameti ettekirjutuse täitmine, kuna selle tegemata jätmine seab ohtu kaasomandi eseme säilimise tervikuna tulekahju korral ja ettekirjutuse täitmata jätmine võib tuua kasa trahvi või sunniraha, mille peavad tasuma samuti kõik kaasomanikud. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.

Seega on kaasomanikel õigus nõuda, et neile või nende volitatud esinajale ja töid teostavatele ehitusmeestele tagatakse juurdepääs katusele.

Hoone on kümne korteriga kaasomand. Hoone katusele pääseb vaid läbi ühe kaasomaniku korteri (korter A). Kaasomanike enamus on kirjalikult volitanud teise kaasomaniku korraldama katuse ehitus- ja remonditöid. Kaasomanik korterist A keeldub, aga seda kaasomanike enamuse volitatud kaasomanikku katusele laskmast. Kas korter A kaasomanik tohib takistada kaasomanike enamuse volitatud kaasomanikku läbi oma korteri katusele pääsemast?

Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Seega on Teil tõenäoliselt lepitud kokku, kes kaasomanikest millist asja ja millistel tingimustel kasutab. Oluline on asja juures ka see, et kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Kaasomandi eseme katusele juurdepääsuõigus on teiste kaasomanike kaaskasutus, mida ei tohi takistada. Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kirjeldatud olukorras on kõigi kaasomanike huvides katuse remontimine, kuna selle tegemata jätmine seab ohtu kaasomandi eseme säilimise tervikuna. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.

Seega on kaasomanikel õigus nõuda, et neile või nende volitatud esinajale ja töid teostavatele ehitusmeestele tagatakse juurdepääs katusele.

KrtS § 45 järgi on korteriomanikul õigus saada KÜ juhatuselt teavet. KÜ juhatus teavet ei anna, e-kirjadele ei vasta, telefonile ei vasta. Kui esitan kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Kas minu poolt tasutud riigilõiv nõutakse välja KÜ juhatuse liikmetelt või KÜ juhatus võib lasta riigilõivu tasuda KÜ (kõikide korteriomanike) arvelt? Kas üldse saan tasutud riigilõivu summa tagasi? Kui suur on riigilõiv?

Kui juhatus keeldub teavet andmast või korteriomaniku teabenõudele ei vasta, on korteriomanikul õigus esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või kuue nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus ei ole sellele nelja nädala jooksul vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Avaldus esitatakse hagita menetlusse ja avalduse esitamiselt tasutakse riigilõiv 50 eurot. Kohus võib tasutud riigilõivu jätta KÜ kui menetluse põhjustanud isiku kanda. Otse juhatuse kanda kohus menetluskulusid jätta ei saa, ent üldkoosolek võib otsustada, et juhatuse liikme käitumise tõttu tekkinud KÜ kohustus tuleb juhatuse liikmel hüvitada.