Tere. Korteriühistu on lõpetanud mõned päevad tagasi kortermaja kütmise, minu esimese korruse ja nurgapealse korteri temperatuur on hetkel veel 18 kraadi. Kui temperatuur langeb 17 peale, kas võin ühistult nõuda kütmise taasalustamist? Ühistu liikmed on andnud juhatusele volituse otsustada, millal on paras aeg keskküte välja lülitada. Eelmine aasta toasooja/külmaga probleeme ei olnud.

Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel olla madalam kui 18 ºC. Seega on Teil õigus nõuda temperatuuri langemisel alla 18 kraadi, kütmisega jätkamist.

Maja kaasomandis,katus laseb läbi,vaja renoveerida.Projekti lubas koostada kaasomaniku sõber.Nüüd projekt valmimas,millele lisatud tööd,mida me pole kunagi arutanud ei ole ,need tööd suures osas kaasomaniku enda huvid. Allolev ülevaade asjadest/töödest, mis koostatavasse katuse rekonstrueerimise projekti lähevad. Loetelu põhimõtteline, mahud/ mõõdud on hiljem kättesaadavad joonistelt ja seletuskirjast: Lammutustööd, sh n. ruberoidi, asbesti nõuetekohane käitlemine ja utiliseerimine sh pööningu koristamne Valtsplekk koos räästapleki ja korstnakraega(“haljas” tsingitud plekk, mis hiljem värvitakse v tehasevärvitud tsingitud plekk ), toon: antratsiithall Olemasolevad sarikad ja kandekonstruktsioon jääb. Kontrollida, hinnata, vajadusel plommida v vahetada, parandad kui ilmneb riknevusi Roovitus (vana roovitus eelnevalt eemaldatud) Aluskate Distantsliist Räästaotsa ja tuulekasti laudis (kõik uus) Räästa rennid, torud (kaaluda ka võrgu panemist okaste-lehtade vastu, kui tellija soovib) Putukavõrk tuulekastile Korstna müts Korstna sademekate Kohtkindel redel katusele pääsuks Käiguteed katusel Katuseluuk, Katusetuulutuse läbiviigud/korstnad 4tk Köögi ventilatsiooni läbiviik/korsten (pööningu osas soojustatud) Kanalisatsiooni püstaku läbiviik/ korsten Tuulesuunaja paigaldus 1,5m laiuses, puistevilla jaoks Korstna isoleerimine puistevilla soojustuse jaoks, vastavalt tuleohutusnõuetele Luugikrae, kui ol.olev pööninguluuk jääb Puistevilll (paksus soojuspidavuse min nõuetele vastavalt kaalutud keskmise järgi v max võimalik) Lumetõkked - paigalduse vajadust võib kaaluda, paigaldada hiljem või kohtadesse kus oht( märgin projektis soovituslikuna e tellija soovil) Ol olevad valtsplekk-katused: varikatused ja terrassi katuse lekkekohad likvideerida, korrastada räästalaudis, (plekivahetus koos roovitusega soovituslikult teha koos fassaaadi soojustamise töödega) Veranda katusele näitan ka terrassipõranda, kuna valtsplek-kkatus pole tegelikkuses käidav. See tähendaks ka ukse lävepaku tõstmist. hinnapakkumisse see ei läheks Kui miskit olulist jäi lisamata siis palun teada anda. Küsimused: Kas on olemas korstnapühkija akt või mõni muu hinnang korstnale? Kas korsten ise renoveerimist vajab? Kui nii siis peaks sellest alustama? Visuaalsel vaatlusel tundus mulle pööningu osa rahuldav, katusepealne osa oli küll tugevalt tahmane. Pragusid ma ei mäleta et oleks olnud Kas katusele pääs teha (kohtkindla redeli abil) algusega verandakatuse- või maapinna tasapinnalt? Projektis olen käsitlenud, et hakkab veranda katuselt. Kas on vajalik säilitada pööninguluuk II korruse korteris? Potentsiaalne soojalekke koht. Katusealusesse ruumi inspekteerimiseks pääseb katuseluugi kaudu väljast. Katuse katte värvitooniks antratsiithall. Sama värvi tuleksid ka veranda katus, sissepääsu varikatus, akna pealsed varikatted, aknaplekid, vihmavee rennid, -torud, sokliplekk. Lahtine on veel räästakastide laudise värvitoon. Kas on eelistusi? Praegu on seal erinevatel elementidel kasutatud bordoopunast, salatirohelist, sinepikolllast, valget, sinakashalli. Seinal olev soojuspump. Kas on kasutuses ja millist osa majast kütab? Toetusest: Rekonstrueerimistoetust saab taotleda katuse soojustamisega seotud töödele. Segane on selle juures, kas kogu katusekatte paigalduse kulusid meede hõlmab. Puistevilla saab teoreetiliselt ka puristada katusealusesse ilma katust avamata, aga see pole eriti tõhus. Ettevalmistustööd sel juhul väga rasked ja isegi võimatud ruumipuuduse pärast katuse all. Kuna pööning on vajalik soojustada nagunii, siis prooviks koos katusevahetusega toetust taodelda ja läheneda pigem energiasäästu vajadusest. Projekt on kavas eelprojekti mahus. Kuna on vaja täpsustada mahtusid ehitajale pakkumuste lihtsustamiseks ja toetuse taotlusteks, siis tuleb ka lisada see osa projekti. Eelprojekt on määratud ehitusmaksumuse ligikaudseks hindamiseks ja projekti sobivuse hindamiseks amentnike poolt. Meie katuseprojekti lisandub järgmise projekti staadiumisse minevaid täpsustusi, seega projekteerimismaht veidi suurem. Kuna hetkel projekt jäänud erinevate asjaolude ja reiside tõttu toppama, siis vabandan kannatuste pärast. Töö ei ole katki ning ikka liigub edasi ja ka lõpuni. Joonised ja seletuskirja saadan tutvumiseks ja lugemiseks kui arhitekt XX järgmisel nädalal puhkuselt tagasi ja projeklti üle vaadanud. Tervitades Redelit katusele pole vaja,pole vaja ka redelit katusel.Kavalalt on blokeeritud mul juurdepääs korstnale,pööningule,antennidele-öeldes palun,üle katuse.Kui on olemas esik,luugid. Ventilatsioonid 3x-katuselt nad algavad,see suur ümberehitus majale. Puistevill pööningul ei anna 1 korrusele midagi,eriti kui naaber korterit ei küta. Terassipõrand,mis mul sellega pistmist? Lõpuks katuseprojekti juurde uuritakse mu soojuspumpa. Mida teha,ma ei saa sellise projektiga nõustuda,tööde ja rahade jagamisega.kohe alguses nimetasime seda katuse projektiks,maja ümber ehitama ei hakka,kasutuskorda ei muuda !

Eristada tuleb ehitusprojekti ja ehitustegevuse eest tasumisi. Projekti võitegi koostada kogu majale, ent siis tuleb kokku leppida, millised tööd on vajalikud kogu omandi säilimiseks ja millised tööd on ühe kaasomaniku mugavuse suurendamiseks ning teha kokkulepe tööde finantseerimise kohta, ehk kes mille eest tasub. Samuti tuleb kokkuleppel kindlaks määrata mistahes muudatuste tegemise, sealhulgas muudatused Teie juurdepääsule antennidele jms. Puistevill pööningul ei anna küll otsest efekti alumise korruse korterile, ent tõenäoliselt suurendab kogu maja energiatõhusust. Maja on aga, vaatamata kasutamist reguleerivale kokkuleppele, kaasomandis tervikuna.

Vahetati ära veemõõtjad ja fikseeriti näidud.Mina olen aga maksnud vett ette ,st näidust olen kogu aeg rohkem maksnud.kas mul on õigus nõuda korteriühistule tagasi arvestust mida nad ei taha teha.

Kui veemõõtjaid vahetades fikseeriti näidud ja selgus, et Teil on ettemaks, saab KÜ arvestada ettemaksu eurodes maha järgmiselt KÜ esitatavalt arvelt. Sõltuvalt ettemaksu suurusest ja korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste hulgast ja maksumusest või olla tõenäoline, et näiteks järgmise (või paari järgmise) kuu arve on Teil juba tasutud. Kui aga ette on makstud ebamõistlikult palju, soovitan küsida enamtasutu tagasi.

Olen lugenud eelnevaid vastuseid kulude jaotuse kohta korteriühistus. Mulle on arusaamatuks jäänud seaduse säte selle kohta, et põhikirjaga võib ette näha seadusest erineva kulude jaotuse aluse, kui see on kõiki asjaolusid arvetades mõitlik ja ei kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Meie korteriühistus on 12 liiget, kus 9 liikmel on 3- ja 4-toalised korterid ning 3 liikmel 2-toalised korterid. Suuremate korterite omanikel on kindel soov muuta ühistu põhikirja nii, et kulusid oleks lubatud korterite vahel jagada VÕRDSELT. Kuna suurte korterite hääled moodustavad üle 2/3 häältest, siis võetaksegi põhikirja muudatus vastu ja hakatakse kulusid senise kaasomandi suuruse alusel jagamise asemel jagama kõigi vahel võrdselt.. Kuidas saaksid 2-toaliste korterite omanikud oma õigusi kaitsta? Väiksema korteri ostja eeldabki alati, et tema korteri kulud on väiksemad kui suurematel korteritel. Kes annab hinnangu sellele, mis on mõistlik kulude jagamise kord ja kuidas mõõta omaniku õigustatud huvi? Juristi vastustes on läbi käinud ka mõiste "eriomandi kokkulepe". Kas sellest oleks üldse abi, sest siingi on vaja vastuvõtmiseks häälte enamust? Juttu on olnud ka kulude jagamisest tegelike kulude alusel. Kuidas saab iga korteriomaniku tegelikult tarbitud halduskulusid ja hoolduskulusid teistmoodi mõõta kui korteri kaasomandi suuruse alusel?

Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Teatud teenuste puhul on võimalik iga korteriomandi tarbitud teenuse mahtu arvestitega välja selgitada (näiteks tarbitud vesi veearvesti näidu alusel). 

Mõistlik kokkulepe on selline kokkulepe, mille teeks mõistlik keskmine inimene. Õigustatud huvid on igal kaasomanikul. Kelle õigustatud huvi tuleb rohkem arvestada, selgitatakse välja huvide kaalumise teel. Haldus- ja hoolduskulud ei pruugi korteri suurusest tulenevalt oluliselt erineda ja varasemalt on ka selliste kulude jagamist korteriomanditele võrdsetes osades peetud mõistlikuks, kui üldkoosolek on niiviisi otsustanud. Samas näiteks remondifondi maksete jagamine korteriomanditele võrdselt võib luua olukorra, kus väiksemate korterite omanikud kannavad mingis osas suuremate korterite omanike kulud (kuna kaasomandi mõttelise osa suurus sõltub korteri suurusest). Selline olukord on pigem ebamõistlik.

Elan kaasomandis olevas majas.Kasutuskord määratud.Läksin kuivanud puud saagima,nõuti kaasomaniku luba.Olememe ehitanud koos aia,minu osa kordades pikem ja kallim,kas ka aed on ühisomand ja maksta tuleks võrdselt ?Kaasomanik lammutas oma osas ahju,kas ka see pole ühisomand ja sellega on tekitatud kahju ?

Vastus Teie küsimusele sisaldub kokku lepitud kasutuskorra kokkuleppes ja selles kuidas on ühe kaasomaniku ainukasutusse antud kaasomandi osa korrashoiu kulude osas otsustatud. Kui õueala kohta puudub kasutuskord ja ei ole kokku lepitud kuidas õueala hooldatakse, on nii aed kui kuivanud puu kaasomanike ühises omandis, otsustada tuleb ühiselt ja kulud kanda vastavalt omandi mõttelise osa suurusele. Samuti võib olla ahju lammutamiseks vajalik teise kaasomaniku nõusolek, kui kasutuskorra kokkuleppega ei ole antud kaasomanikule nõusolekut tema ainukasutuses oleva kinnisasja osa suhtes otsuste tegemiseks.

Korteriühistu Põhikirjas on kirjas, et kui korteriomanik ei täida ühistu liikme kohustusi (suitsetab aknal, loobib konisid, ei luba juhatuse liikmeid vajadusel korterisse, ladustab asju üldkasutataval pinnal, jne.), siis on juhatusel õigus nõuda temalt leppetrahvi tasumist 100.- eurot iga rikkumise eest. Kas korteriühistul on õigus leppetrahve korteriomanikelt nõuda? Kas ei oleks õigem sõnastus, kui korteriomanik ei täida ühistu liikme kohustusi ja nõuete mittetäitmise tagajärjel tekib vajadus tellida teenus, siis tellitud teenuse arve summa tasub korda rikkunud korteriomanik?

Põhikiri on sisuliselt liikmete kokkulepe omavaheliseks käitumiseks. Põhikirja vastuvõtmisega sõlmitakse korteriomanike vahel leping, kuidas KÜ hakkab toimima, millised on protsessuaalsed normid, õigused ja kohustused, kuidas juhitakse, kuidas võetakse vastu otsuseid jne. Ehk kui põhikiri ei ole seadusega vastuolus, kehtib liikmete suhtes põhikirjaga kokku lepitu ja selle muutmiseks on vaja viia sisse muudatud põhikirja.

Tere Kui kortermajja on paigaldatud konditsioneer, ilma KÜ käest luba küsimata ning ilma vallas seda seadustamata, siis kas korteriühistul on õigus see konditsioneer sealt eemaldada (sest seda pole projektis ning sellele pole antud kasutusõiguse) ning sellega seotud kulud lasta korteriomanikul kanda? Omanikule on korduvalt meelde tuletatud ning palutud selle seadustamisega alustada - omanik ignoreerib täielikult. Aitäh!

Järelvalvet ehitusseadustiku täitmise üle teostab kohalik omavalitsus. Kooskõlastamata soojuspumba eest tehakse üldjuhul ettekirjutis ja palutakse see seadusega vastavusse viia. Korduval rikkumisel võib oodata ka trahv. Seega, kui korteriühistu probleemiga tegelemine ei ole andnud tulemusi, tuleks pöörduda valda teatega ehitusseaduse rikkumisest ja taotlusega järelvalve teostamiseks.

Tere! Selline küsimus, et meil on abikaasaga enne abielu soetatud maatükk kaasomandis 50/50 (lahusvara). Ehitasin sinna enne abielu, oma kulu ja kirjadega hoone (minule kuuluva hoonestusõiguse alusel), aga nõutava kasutusloa hoonele sain alles aastaid hiljem, siis kui juba olime abielus! Kas lahutuse korral on abikaasal õigus nõuda selle hoone eest oma osa?

Kui maatükk on kaasomandis, on kaasomandis ka sellel asuvad hooned, kuna hooned on kinnisasja lahutamatu osa. Seega kuulub kinnisasi tervikuna abikaasadele kaasomandina ja kaasomanikul on igal ajal (ka abielu ajal, kuna tegemist on kaasomandiga, mis tekkis enne abielu) õigus nõuda kasomandi lõpetamist. Lahutuse korral see jagamisele ei kuulu, kuivõrd on abikaasade lahusvara.

Tere! Minu korteri kinnistusraamatujärgne üldpind on 44,1m2 kuid korteriühistu arvel on arvestatud hooldustasu, küttesüsteemi- ja fassaadi renoveerimislaenu 45,2m2-lt. KÜ väidab, et kõik on korrektne ja peangi tasuma 1,1m2 eest lisaks kuna mul on rõdu. Korteri soetamisel ei ole kannet kinnistusraamatus, et lisaks korterile, mille üldpind on 44,1m2 lisandub rõdu 1,1m2. Kuna KÜ keeldub m2-d õigeks parandamast, siis olen alates korteri soetamisest arvanud liigselt lisatud summa KÜ arvelt maha ja sellega on tekkinud võlgnevus. Kas KÜ tegevus on seaduspärane?

Seaduse järgi teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele (kaasomandi osa suurus on märgitud kinnistusraamatusse murruna) kui põhikirjas ei ole ettenähtud teistsugust kulude jaotust. Kui Teie põhikiri teistsugust kulude jaotust ette ei näe, tuleb arvutada, kas Teile ruutmeetripõhiselt esitatud arve on sama, mis oleks konkreetse kulu jagamisel vastavalt kinnistusregistris olevale mõttelisele osale. Kui mitte, on arved koostatud ebaõigesti ja KÜ ei saa nende tasumist nõuda.

Küsimus puudutab KÜ üldkoosoleku protokolli. Kas ma saan õigesti aru, et vastavalt MTÜS § 21 lõike 6-le, protokollile peab olema lisatud nimekiri koosolekul osalejatest, mis on mainutud MTÜS § 21 lõikes 3(1). Ja see on lahutamatu lisa, ehk kui KÜ liikmena, ma soovin saada terve protokolli, siis juhatus peab seda tagama? Kui osalejate nimekiri pole kordagi saadetud üldkoosolekute protokollidega kaasas, kas, mul on õiguse nõuda juhatuse käest, et nad teeksid seda, nt. viimaste 6 üldkoosolekut kohta, mis toimunud eelmisel/üleeelmisel aastatel? -- Parimat

Et üldkoosoleku protokolli saatmisel KÜ liikmetele ei ole sellele lisatud osalejate registreerimislehte, ei tähenda iseenesest, et protokollimise nõudeid on rikutud. Küll peab selline leht olema olemas ja korteriühistu liikme nõudel tuleb võimaldada sellega tutvuda, seejuures ka eelmiste koosolekute osalejate registreerimislehtedega.