Kulude jaotus korteriomanike vahel
Olen lugenud eelnevaid vastuseid kulude jaotuse kohta korteriühistus. Mulle on arusaamatuks jäänud seaduse säte selle kohta, et põhikirjaga võib ette näha seadusest erineva kulude jaotuse aluse, kui see on kõiki asjaolusid arvetades mõitlik ja ei kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Meie korteriühistus on 12 liiget, kus 9 liikmel on 3- ja 4-toalised korterid ning 3 liikmel 2-toalised korterid. Suuremate korterite omanikel on kindel soov muuta ühistu põhikirja nii, et kulusid oleks lubatud korterite vahel jagada VÕRDSELT. Kuna suurte korterite hääled moodustavad üle 2/3 häältest, siis võetaksegi põhikirja muudatus vastu ja hakatakse kulusid senise kaasomandi suuruse alusel jagamise asemel jagama kõigi vahel võrdselt.. Kuidas saaksid 2-toaliste korterite omanikud oma õigusi kaitsta? Väiksema korteri ostja eeldabki alati, et tema korteri kulud on väiksemad kui suurematel korteritel. Kes annab hinnangu sellele, mis on mõistlik kulude jagamise kord ja kuidas mõõta omaniku õigustatud huvi? Juristi vastustes on läbi käinud ka mõiste "eriomandi kokkulepe". Kas sellest oleks üldse abi, sest siingi on vaja vastuvõtmiseks häälte enamust? Juttu on olnud ka kulude jagamisest tegelike kulude alusel. Kuidas saab iga korteriomaniku tegelikult tarbitud halduskulusid ja hoolduskulusid teistmoodi mõõta kui korteri kaasomandi suuruse alusel?
Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Teatud teenuste puhul on võimalik iga korteriomandi tarbitud teenuse mahtu arvestitega välja selgitada (näiteks tarbitud vesi veearvesti näidu alusel).
Mõistlik kokkulepe on selline kokkulepe, mille teeks mõistlik keskmine inimene. Õigustatud huvid on igal kaasomanikul. Kelle õigustatud huvi tuleb rohkem arvestada, selgitatakse välja huvide kaalumise teel. Haldus- ja hoolduskulud ei pruugi korteri suurusest tulenevalt oluliselt erineda ja varasemalt on ka selliste kulude jagamist korteriomanditele võrdsetes osades peetud mõistlikuks, kui üldkoosolek on niiviisi otsustanud. Samas näiteks remondifondi maksete jagamine korteriomanditele võrdselt võib luua olukorra, kus väiksemate korterite omanikud kannavad mingis osas suuremate korterite omanike kulud (kuna kaasomandi mõttelise osa suurus sõltub korteri suurusest). Selline olukord on pigem ebamõistlik.