Tere. Mul on selline küsimus , et kui korteri üürileping on 350 eurot + komunaalid ja siis mõne aja pärast omanik helistab Whatsappi kaudu mulle ja ütleb , et nüüd on korteri üür on 600 eurot plus komunaalid , aga uut lepingut ei soovi vormistada uue summa peale . Kas selline asi kehtib üldse ? Kui omanik ei soovi uut lepingut ja ütleb, et telefoni kõnest piisab? Kas see on tõsi või ikkagi mul on õigus, et kõik peab olema ametlikult vormistatud paberil ja ametlikult allkirjastatud ? Aidake palun vastusega .

Eeldatakse, et üüri võib tõsta mitte sagedamini kui üks kord aastas. Eluruumi üürilepingu puhul tuleb üürnikule üüri tõstmisest vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teada anda vähemalt 30 päeva ette, Teates tuleb kindlasti märkida üüri tõstmise ulatus ja üüri uus suurus; mis ajast üüri tõstetakse; üüri tõstmise põhjendus ja arvestus; üüri tõstmise vaidlustamise kord. Kindlasti ei piisa eluruumi üüri tõstmiseks telefonikõnest.

Üüri tõstmine on tühine, kui üürileandja ei teata sellest ette eespoolkirjeldatud viisil või kui teade ei sisalda nimetatud informatsiooni või ka juhul kui üürileandja hoiatab üürnikku, et üüri tõstmise vaidlustamise korral ütleb ta üürilepingu üles.

Tere Vend erastas 1990- datel aastatel meie esivanematele kuuluva korteri.Aastal 1999 suri meie vanaema ja vend jäi sinna korterisse edasi elama.Samal aastal või aastal 2000 tegime vennaga suulise kokkuleppe,et ta elab seal korteris nii kaua kui tahab ja kui ükskord müügiks läheb siis 2/3 selle korteri väärtusest jääb temale ja 1/3 mulle. Kahjuks pole mul paberil ühtegi lepingut, ega kinnisturaamatus ühtegi märget(mul on küll olemas tunnistaja kes saab antud kokkulepet kinnitada) Aastal 2000 mu vend abiellus, aastal 2005 võttis ta koos abikaasaga laenu ning ostsid kahasse kinnistu(korter jäi tagatiseks).Aastal 2023 lõppes nende abielu inetu lahutusega, kogu vara läks jagamise ja antud korter jäi tema abikaasale(mulle hetkel küll arusaamatu kuidas muutus see korter ühisvaraks) Siit minu küsimused: Kuidas muutus notari juures laenulepingut sõlmides antud korter ühisvaraks? Kas ja kuidas ma saaksin kätte 1/3 selle korteri väärtusest(hetkel rahaline väärtus 40-50 tuhat eurot) Kas selle peaks tasuma võrdselt minu vend ja nüüdseks tema eksabikaasa või ainult minu vend? Kui kohtusse minna, kas on lootust see lahing üldse võita? Ette tänades

Küsimusest saab lugeda, et korteri erastas Teie vend. Enne erastamist ei kuulunud korter Teie esivanematele vaid kuulus riigile ja esivanemad kasutasid seda üürilepingu alusel. Omand sai tekkida alles erastamisega. Seega kuulus korter erastamise järgselt vennale lahusvarana. Kui korteri juurde kuuluv maa erastati hiljem, juba abielu ajal, muutus korter maatüki lahutamatuks osaks (kinnisasjaks), kinnisomand tekkis abielu ajal ja ongi abikaasade ühisvara. Kahjuks ei selgu küsimusest, millistel alustel põhineb Teie hüvitisenõue. Küsimusest ei nähtu, nagu oleks Teil õigus mingile osale sellest kinnisasjast. Kui siiski on, palun Teil küsimust täpsustada.

Tere Pöördun Teie poole, et paluda õigusabi seoses kahe olulise küsimusega – perekonnaõiguse ja asjaõiguse valdkonnas. Perekonnaõigus Elatise saaja ja elatise maksja suhted on halvenenud ning elatise maksja soovib lõpetada elatise maksmise, viidates sellele, et ta maksab maja laenu, kus lapsed koos elatise saajaga elavad (kinkeleping, kus kohustus laenu maksta on kinkijal). Seni on elatist makstud kahele lapsele lepingujärgselt (2 korda 350 eurot kuus), kuid kolmandat ühist last elatise maksja lepingusse lisada ei soovi (elatise lepingu sõlmimisel kolmas laps ei olnud sündinud). Kas elatise maksja saab seaduslikult lõpetada elatise maksmise, tuginedes eluasemelaenu kohustustele? Kas elatise maksja on kohustatud maksma kolmanda lapse eest elatist alammäära ulatuses? Asjaõigus Endine elukaaslane kinkis kinkelepinguga maja. Lepingujärgselt peab eluasemelaenu makseid jätkama kinkija ja lepingus ei ole isikliku kasutusõigust kinkijale seatud. Hiljuti on tekkinud probleeme, kus kinkija soovib omada maja võtmeid, käia majas endale sobival ajal ning piirata, kes kingisaaja juures külas käib. Kuidas ja kas saab kingisaaja seaduslikult piirata majas käimist ja käitumist? Kuidas saab kinkija mõjutada, kes kingisaaja juures külas käivad? Lisaks on tekkinud mure seoses võimalike meetoditega, mida kinkija on välja toonud seoses maja tagasi saamisega, näiteks jälgimine, ähvardamine sh elatise maksmata jätmine. Ootan Teie selgitusi ja juhiseid nende küsimuste lahendamiseks. Sooviksin leida rahumeelse lahenduse mõlema olukorra jaoks. 

Esmalt elatisest. Elatise saajaks on laps, lapsega koos elav vanem vaid esindab last. Seega on õigussuhte poolteks laps ja elatist maksma kohustatud vanem ja teine vanem ei ole suhtes pooleks. Kinkeleping on sõlmitud kahe vanema vahel, selles lepingus ei ole pooleks laps. Seega ei ole lubatud elatist tasaarvestada juba seetõttu, et suhete pooled on erinevad. Mitte mingi vanematevaheline kokkulepe ei võta lapselt õigust nõuda toimetulekuks elatist. Kui kohustatud vanem elatist ei maksa, on lapsel võimalik pöörduda elatise nõudega kohtusse.

Kinkelepinguga on antud üle omandiõigus kinnisasja suhtes. Lepingu sõlmimisest alates on kingi saajal kõik omaniku õigused ja kinkijal ei ole enam omaniku õigusi. Õigusi ja kohustusi võidakse laiendada või kitsendada vaid kinkelepingusse tingimusi sisse kirjutades. Seega on ka kirjeldatud juhtumil kingi saajal kõik omaniku õigused kinnisasja suhtes, sealhulgas seda kasutada, käsutada, üürile anda, määrata, kes kinnisasja kasutab ja kes seda külastab. Kinkijal seevastu on kohustus tasuda laen (kuna nii on lepingus) ent tal puuduvad mistahes õigused kinnisasja suhtes. Kui kinkija on asunud kingi saajat ahistama ja miski enam ei aita, saab piisava tõendusmaterjali olemasolu korral taotleda kohtus näiteks tsiviilõiguslikku lähenemiskeeldu.