Hüpoteek on kinnisasja pant, mis lihtsustab maaomaniku jaoks laenu saamist ja annab laenuandjale tagatise. Isikul, kelle kasuks on hüpoteek seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Teiste sõnadega – kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei rahuldata (laenu kokkulepitult ei tagastata), on hüpoteegipidajal õigus nõuda hüpoteegiga koormatud kinnisasja müüki läbi kohtutäituri. Hüpoteegisumma on tavapäraselt suurem kui laenusumma, sest tagada on vaja ka intresside, viiviste ja võimalike trahvide ja muude nõuete tasumist.

Sarnaselt kinnisasja üleandmisele peab ka kinnisasja koormamiseks sõlmima kokkuleppe notari juures. Hüpoteek kantakse kinnistusraamatusse kinnistamisavalduse alusel. Kinnistusraamatusse kantakse andmed hüpoteegi suuruse ja hüpoteegipidaja kohta, samuti andmed selle kohta, kas omanik ja hüpoteegipidaja on leppinud kokku hüpoteegiga tagatud nõude kohese sundtäitmise osas.

Valdus antakse võõrandajalt omandajale üle vastavalt osapoolte vahelisele kokkuleppele. Valduse võib üle anda võõrandamislepingu sõlmimise päeval või ka hiljem kokkulepitud ajal. Võõrandatava asja otsene valdus võib olla ka enne võõrandamislepingu sõlmimist omandajale üle antud (näiteks juhul kui omandaja on asja üürnik). Üldjuhul läheb vastutus võõrandatava asja juhusliku hävimise või kahjustumise eest omandajale üle otsese valduse üleandmisega, ehk siis võõrandaja vastutab asja eest kuni selle otsese valduse omandajale üle andmiseni, sealt edasi hakkab asja eest vastutama omandaja.

Kinnisasja kinkimine on kinnisasja tasuta võõrandamine. Kinnisasja kinkimine toimub kinkelepingu alusel, mis peab olema notariaalselt tõestatud. Kinnisomandi üleandmiseks peavad kinkija ja kingisaaja pöörduma notari poole ning sõlmima kinkelepingu ja omandi üleandmise lepingu. Peale lepingu allkirjastamist esitab notar lepingu Tartu Maakohtu kinnistusregistrile omaniku kande muutmiseks. Omand läheb üle kinnistusraamatu kande tegemisel. Enne omaniku kande muutmist kontrollib kohtunikuabi riigilõivu tasumist.

Tasumisele kuuluvad: 

Kinnisomandi üleandmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti.

Kinnistusraamatut pidavale maakohtu kinnistusosakonnale edastab kinnistamisavalduse ja selle lisadokumendid notar kasutades selleks e-notari infosüsteemi. Kinnistamisavaldus registreeritakse elektroonilises kinnistuspäevikus automaatselt ning see vaadatakse kohtunikuabi poolt 30 päeva jooksul läbi. Kandeid kinnistusraamatusse teevad kinnistusosakonna kohtunikuabid.

Kui on tegemist ebaseaduslikult võõrandatud vara tagastamisega, siis esitab vastava avalduse kohalik omavalitsus kinnistuportaali kaudu.

Omandamise ja võõrandamise tehingu sõlmimiseks pöörduvad pooled notari poole ning esitavad tehingu ettevalmistamiseks vajalikud andmed (osapoolte nimed, isikukood, elukoha aadressid, e-posti aadressid, kontakttelefonid, perekonnaseisud, võõrandatava objekti aadress jmt). Nende andmete alusel koostab notar lepingu projekti.

Üldjuhul peavad isikud notari poole pöördudes võtma kaasa ainult isikut tõendavad dokumendid ja vajadusel volikirjad, ülejäänud andmed ja dokumendid saab notar tehes päringuid erinevatesse registritesse ja andmebaasidesse e-notari infosüsteemi vahendusel. Kui dokumenti või vajalikke andmeid ei ole e-notari vahendusel võimalik leida või need on muutunud (nt ei ole neid veel digitaliseeritud, näiteks kui puuduvad andmed abiellumise või abielu lahutamise, lepingu eseme omandamisdokumentide kohta, tegemist on välisriigi registrisse kantud andmetega jne), tuleb need notarile esitada.

Kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadusest ei tulene teisiti.