Tere, Olen abielus Austraallasega. Ta pole Eestis kunagi elanud, seega puudub tal Eesti isikukood. Ma soetasin Eestis kinnisvara ja kuna meil polnud abieluvaralepingut, siis mu abikaasa on ametlikult poole kinnisvara omanik. Ta on avaldanud soovi oma nime sellelt kinnisvaralt eemaldada (me ei lahuta). Kuna ta on Austraalia kodanik, siis mis dokumente oleks Eesti notaril vaja? Kas Austraalia jurist peab eelnevalt isikut tõendavaid dokumente tõestama? Kas Eesti notaril tehingut saab ka videosilla teel teha või peab selleks Eesti kohapeale tulema või Eesti suursaatkonda minema?

Välismaalase osalemine Eesti notariaalses tehingus juhindub peamiselt notariaadiseadusest, tõestamisseadusest, rahvusvahelise eraõiguse seadusest ning välismaalaste seadusest. Tuginedes esitatud õigusaktidele, on peamised asjaolud järgmised:

Välismaalased (isikud, kes ei ole Eesti kodanikud) võivad taotleda notari ametitoimingute tegemist ja ametiteenuste osutamist samas korras nagu Eesti kodanikud (NotS § 42; VMS § 3).

Notar on kohustatud osaleja isiku tuvastama viisil, mis välistab kahtluse ja segiajamise (TõS § 10 lg 1). Isik tuvastatakse isikut tõendava dokumendi või välisriigi reisidokumendi alusel (VMS § 25 lg 2).

Notariaalakt koostatakse eesti keeles, kuid taotleja soovil ja notari keeleoskuse korral võib selle koostada ka võõrkeeles (TõS § 5). Kui osaleja ei valda piisavalt eesti keelt, tuleb akt talle tõlkida, vastasel juhul on tõestamine tühine (TõS § 17 lg 1 ja 2). Tõlkida võib notar ise või kaasatud tõlk. Kui tõlk ei ole vandetõlk, hoiatab notar teda vastutuse eest (TõS § 17 lg 3).

Välisriigis väljaantud avalik dokument (nt volikiri, sünnitõend, abielutunnistus) peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga (TõS § 56 lg 1; VMS § 30 lg 2). Apostill ei ole vajalik, kui toimingu olemuse tõttu ei oma dokumendi sisu tähendust (TõS § 56 lg 1). 

Välisriigis väljaantud muukeelne dokument peab olema tõlgitud eesti või inglise keelde ning tõlge peab olema vandetõlgi tehtud (VMS § 30 lg 1).

Välismaalasel peab Eestis viibimiseks olema seaduslik alus (nt viisa, elamisluba, viisavabadus). Välismaalane saab osaleda kaugtõestamises, kui notaril on võimalik tema isik usaldusväärselt tuvastada (nt kehtiva välisriigi reisidokumendi ja videosilla abil) ning välismaalasel on olemas võimalus anda kvalifitseeritud digitaalallkirja, mis on kaugtõestatud akti vormistamise kohustuslik eeldus. (TõS § 13 lg 7 ja 8).

Soovitan täieliku informatsiooni ja vajalike dokumentide loetelu saamiseks pöörduda notari poole, kes tehingut tõestama hakkab.

Mul on alkohoolikust poolvend, kelle liikumine on raskendatud. Ilmselt on aeg teda hooldekodusse panna. Sooviksin teda tema nõusolekul esindada asjaajamistel nii pangas kui ka hoolekodu esindajtega kontakteerumisel ja lepingute allkirjastamisel (ta on ise nii…, et ei ole selleks suuteline). Kas piisab tema allkirjastatud volitusest, et võin minna notari juurde tegema eraisiku esindamise volikirja? Või peab ta tingimata kuidagi notari juurde kaasa tulema, et allkirjastada enda poolt volikirja? Arvutil ta ei tee midagi.

Kui isik soovib anda teisele isikule õigust enda kõigi asjade ajamiseks, on soovitav volikiri anda notariaalselt. Lihtkirjalikust omakäelisest volitusest notarile ei piisa. Notariaalset tehingut on võimalik teha notariaalse volikirja alusel või isiklikult, olgu siis kohale minnes või kaugtõestamise teel. Soovitan uurida notarilt, millised võimalused tehingus osalemiseks on liikumisraskustega isikul ja mida täpselt selle jaoks vaja on. 

Tere Mul on selline mure, et soovisin oma ideed teha äriks ja selleks sai tellitud äriplaani koostada R OÜ firmalt. Alguses suhtlus toimus fantastiliselt ja inimene käis minuga igalpool kaasas ja andis häid finantsilisi juhtnööre jms, tundus väga pädev inimene. Aga lõpuks küsiti minult 750 euri sulas ja hiljem veel 100, 200, 800 ja neist juba osad said makstud ülekandega. Ja kui jõudsime kõik äri loomis sammud läbitud oli aeg küsida äriplaani ja seda lihtsalt ei tule. Lubatakse juba nädal aega, et õhtuks saab aga mida pole, pole ühtegi dokumenti mitte kunagi saadetud. Nüüd mu küsimus, et kas mu äriplaan on neil võimalik kaaperdada ja kas mul on mingeid samme, et mida teha sellise ettevõte vastu. Kuna mul on toetuste saamise kuupäev lähenemas, siis nad mitte ainult ei jätnud midagi tegemata aga nüüd ma ei tea kas ma leian uue äriplaani looja ja saame selle valmis enne toetuse vooru kandideerimise kuupäeva. Et nad lihtsalt ei petnud minult raha välja vaid ka tõenäoliselt hävitasid mu unistuse realiseerimise.

Tegemist on Teie vahel sõlmitud töövõtulepinguga. Töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu (VÕS § 635 lg 1). Eeldatakse, et töövõtja ei pea kohustusi täitma isiklikult (VÕS § 635 lg 3). Lepingu võib üldreeglina sõlmida mis tahes vormis, ent loodetavasti on leping sõlmitud siiki vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. See tähendab, et kasvõi e-kirjades oleks fikseeritud lepingu tingimused, milles kokku lepiti.

Töövõtulepingulised suhted on reguleeritud võlaõigusseaduses alljärgnevalt: 

Poolte peamised kohustused

• Töövõtja kohustused:
  • Töö teostamine ja üleandmine: Kui tulemust on võimalik üle anda, peab töövõtja selle tellijale üle andma ja tegema võimalikuks eseme võõrandamise (VÕS § 636 lg 1).
  • Kvaliteet: Töö peab vastama lepingutingimustele (VÕS § 641 lg 1). Kui kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1).
  • Teavitamine: Tarbijatöövõtu puhul peab töövõtja andma teavet teenuste (kasutamine, korrashoid) kasutamise võimaluste kohta (VÕS § 650 lg 2).
• Tellija kohustused:
  • Tasu maksmine: Tellija peab maksma tasu, mis muutub sissenõutavaks töö valmimisest või vastuvõtmisest (VÕS § 637 lg 3 ja 4). Kui tasu suurust pole kokku lepitud, makstakse tavalist või mõistlikku tasu (VÕS § 637 lg 1).
  • Vastuvõtmine: Tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma (VÕS § 638).
  • Ülevaatamine: Majandustegevuses tegutsev tellija peab töö viivitamata üle vaatama (VÕS § 643).

Töö vastavus lepingutingimustele ja vastutus

Töö ei vasta tingimustele, kui sellel puuduvad kokkulepitud omadused, see ei sobi teatud otstarbeks või selle kasutamist takistavad õigusaktid (VÕS § 641 lg 2).

• Vastutuse aeg: Töövõtja vastutab puuduste eest, mis olid olemas riisiko ülemineku ajal (VÕS § 642 lg 1).
• Eeldused: Tarbijatöövõtu puhul eeldatakse, et 6 kuu jooksul ilmnenud puudus oli olemas üleandmise ajal (VÕS § 642 lg 2). Ehitise puhul on see tähtaeg tarbija kasuks 2 aastat (VÕS § 642 lg 2¹).
• Teatamine: Tellija peab puudusest teatama mõistliku aja jooksul, tarbija puhul on see 2 kuud (VÕS § 644 lg 1).

Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral

Kui töövõtja rikub kohustust, võib tellija kasutada VÕS § 101 lg 1 nimetatud vahendeid:

• Täitmise nõue: Tellija võib nõuda töö parandamist või uue töö tegemist (VÕS § 646 lg 1). Kui töövõtja ei paranda tööd mõistliku aja jooksul, võib tellija seda ise teha ja nõuda kulude hüvitamist (VÕS § 646 lg 5).
• Hinna alandamine: Võimalik, kui tellija võtab vastu mittekohase täitmise (VÕS § 112 lg 1).
• Taganemine ja ülesütlemine: Olulise lepingurikkumise korral võib lepingust taganeda (VÕS § 116 lg 1). Töövõtja loetakse lepingut oluliselt rikkunuks ka siis, kui parandamine ebaõnnestub või ta keeldub sellest õigustamatult (VÕS § 647 lg 1).
• Kahju hüvitamine: Võib nõuda koos täitmisega või selle asemel (VÕS § 115 lg 1).
• Viivis: Rahalise kohustusega viivitamise korral (VÕS § 113 lg 1).

Lepingu lõppemine ja ülesütlemine

• Tellija korraline ülesütlemine: Tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda, kuid peab sel juhul maksma kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud säästetud kulud (VÕS § 655 lg 1).
• Eelarve ületamine: Kui mittesiduvat eelarvet ületatakse oluliselt, võib tellija lepingu üles öelda (VÕS § 639).
• Võlasuhte lõppemine: Muud alused hõlmavad kohast täitmist, tasaarvestust, lepingust taganemist ja poolte kokkulepet (VÕS § 186).

Kokkuvõtlikult on tellija õigused seadusega kaitstud, ent oluline on, kas on võimalik tõendada, mis oli kokku lepitud töö sisu, valmimise tähtaeg, makstav tasu jne. Kui nimettaud asjaolud on tõendatud või vaidlus puudub, on Teil väga head väljavaated oma õiguste kaitsmiseks.

Tere, Esmalt alustan täpsustusega – ega käesolev teenus juristaitab.ee veebilehel "küsi juristilt" tasuline ei ole? Juhul kui on tasuline, siis palume kirja ignoreerida. Kui aga mitte, siis küsimus on järgnev: Tekkis küsimus riigihangetel ehitushangete kvalifitseerimistingimuste kohta. Palume selgitust Riigihangete seaduse RT I, 12.07.2025, 25, § 103. Teise ettevõtja vahenditele tuginemine osas. Kas olen antud paragrahvist õigesti aru saanud? Kirjeldus järgnevalt: Osaledes riigihankel, ning olukorras kus Pakkuja ei vasta Hankija poolt püstitatud käibenõudele, siis kas Pakkuja ei pea ilmtingimata tegema ühispakkumust alltöövõtjatega, vaid võib osaleda Hankes ainupakkujana, ning pakkumuses kasutada käibenõude tagamiseks alltöövõtjaid, ehk rakendada RHS paragrahvi § 103? Näiteolukord: osaleme hankes, kus on nõutud viimase 3 majandusaasta käivet igal aastal vähemalt 10 miljonit eurot. Meie ettevõtte viimaste aastate käive on olnud 8, 9 ning 7 miljonit eurot. Kaasame pakkumuses 2 alltöövõtjat (ehk tugineme nende vahenditele): kummalgi on olnud aastakäibed iga aasta 3 aastat järjest 2 miljon eurot. Kas sellisena vastame hanke kvalifitseerimistingimustele, ning saame hankes osaleda? Kas sellisel juhul peab olema ka tõendatud, et antud hanke (ehitusobjekti) vastavate alltöövõtjate tööpiir on vähemalt eelnevalt nimetatud 2 miljonit eurot? Ehk näiteks ei saa kaasata tugevvoolutööde alltöövõtjat, kellel on tegelikkuses vastav käive olemas, kuid ehitusobjekti eripärast tulenevalt on tugevvoolutöid objektil vaid 0,5 miljoni euro eest? Kas RHS-is vastavus majanduslikule ja finantsseisundile puhul on mõeldud ka näiteks eelnevalt nimetatud netokäibe nõue? Ehk et osaleda hankel, millele käibe poolest meie kui Hankel osaleja ei vasta, saame tugineda näiteks kasvõi 10 erineva alltöövõtja käivetele, ning osaleda hankes? Kas avatud hankemenetluse, konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse jne puhul saab Hankija ka keelduda sellest, et tuginetakse teiste ettevõtjate vahenditele? Või ei saa Hankijad sellise võimaluse kasutamist keelata ning seda mitte aktsepteerida? Kas toetuse saaja ostu menetluse puhul saab Hankija sellest keelduda, ning nõuda ühispakkumuse tegemist? Täname juba ette, ning jääme tagasisidet ootama! 

Kui see on pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalik ja asjakohane, võib pakkuja või taotleja tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, sõltumata õigusliku suhte iseloomust nende ettevõtjatega (RHS § 103 lg 1). Selleks peab pakkuja või taotleja hankijale vastuvõetaval viisil tõendama, et (RHS § 103 lg 1):

• nendel ettevõtjatel on vastavad vahendid olemas;
• nad on nõus vahendite kasutamisega;
• pakkuja või taotleja kasutab neid hankelepingu täitmisel.

Kui pakkuja või taotleja soovib tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile esitatud nõuetele teise ettevõtja vahendite alusel, võib hankija riigihanke alusdokumentides nõuda, et pakkuja või taotleja ja teine ettevõtja vastutavad hankelepingu nõuetekohase täitmise eest ühiselt (RHS § 103 lg 3).Teenuste või ehitustööde hankelepingute või selliste asjade hankelepingute sõlmimisel, mille esemeks on ka asjade kohaletoomine või paigaldamine, võib hankija riigihanke alusdokumentides nõuda, et pakkuja või taotleja teeks mõned olulised tööd hankelepingust ise (RHS § 103 lg 7).

Kui pakkuja või taotleja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja või taotleja esitama hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb (RHS § 104 lg 4). See hankepass peab sisaldama kinnitust, et ettevõtjal, kelle vahenditele pakkuja või taotleja tugineb, ei esine ühtegi RHS § 95 lõikes 1 või 4 sätestatud kõrvaldamise alust ja ta vastab sellele kvalifitseerimiseks esitatud tingimusele, mille osas pakkuja või taotleja teise ettevõtja vahenditele tugineb, ning hankija nõutud andmeid esitatud tingimusele vastamise kohta (RHS § 104 lg 4¹).

Tere! Sain kiirmenetluse ettepaneku tasuda Europark Estoniale parkimistrahv ja täiendavad menetlus jm kulud kogusummas 155 EUR. Ma ei ole seni saanud mitte ühtegi teadet ega kirja trahvi, selle suuruse kohta, arvet ja makse rekvisiite, meeldetuletust või hoiatust jms. Sellel ajal ei kasutanud ma oma autot ise ja ma isegi ei tea, kus see trahv on saadud. Võimalik, et rikkumine toimus ja olen nõus tasuma trahvi osa. Kas mul on põhjendatud esitada vastuväide menetlus jm lisandunud maksete tühistamiseks, sest ma ei olnud rikkumisest teadlik ja mulle ei ole edastatud selle kohta mitte mingisugust infot? Kas teenuse pakkujal ei ole kohustust rikkujaga ühendust võtta vaid võib trahvi sisse nõuda otse kohtu kaudu?

Kui väidetav võlgnik makseettepanekuga ei nõustu, on vastuväite esitamine ainuõige tegevus. Seejuures oleks mõistlik vastuväitesse märkida, kes oli sel perioodil auto kasutaja. Riigikohus on 26. jaanari 2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema kostja, on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine hageja kui auto vastutava kasutaja kontrolli all ja kostjal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda hagejat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt selle kohta lähemalt Riigikohtu 25. jaanuari 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31).

Leppetrahvi nõude esitamise kohta on Riigikohus 06. mai 2019 tsiviilasjas nr 2-17-117146 p-s 12 öelnud, et kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Seega, kui parkimisteenuse osutaja saab tõendada (tavaliselt fotodega), et leppetrahvikviitung pandi sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, siis loetakse sõiduki omanik trahvist mõistliku aja jooksul teavitatuks. Kui sõidukit kasutas kolmas isik, kes trahvist sõiduki omanikule ei teavitanud, siis võib vaidlus olla sõiduki omaniku ja kolmanda isiku vahel, kuid ei vabasta sõiduki omanikku vastutusest, kui ta ei suuda tõendada, et kolmas isik kasutas sõidukit trahvi saamise ajal.

Tere! Kuidas toimida, kui on suuliselt sõlmitud kokkulepe,( lubasin kaheks kuuks) et endine omanik kirjutab korterist välja, kuid seda ta ei tee. Venitab. Olen ise teise kohta registreeritud ja nüüd tahan oma korterisse sisse (isik ei ela selles korteris) kirjutada. Olen mures, kas pean hakkama kohut käima? 

Ruumi omanikul on õigus taotleda kohaliku omavalitsuse üksuselt isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi andmete muutmist, kui on täidetud kõik järgmised tingimused (RRS § 88 lg 1):

1. isiku elukohaks on märgitud omanikule kuuluv ruum;
2. isikul ei ole õigust kasutada omaniku ruumi oma elukohana;
3. isik ei kasuta omaniku ruumi elukohana.

Teie kirjeldatud olukorras on kõik tingimused täidetud ja Teil on õigus taotleda isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi andmete muutmist.

Tere! Mida teha kui ,kui on esitatud valearveid ? Mul on panga väljavõtted arvete tasumisest. Tänan! Evelin

Kui Teile on esitatud arveid teenuste eest, mida Te kasutanud ei ole või on muul põhjusel kahtlus arvetel kajastuvate nõuete õigsuses, tuleks esmalt võtta ühendust arve esitajaga, küsida selgitust arve kohta, esitada omapoolsed seisukohad ning vajadusel tõendid oma seisukohtade tõendamiseks. 

Tere, küsimus järgmine, 2020.a. teostas üks ehitusfirma meil katusevahetuse ja katusealuse soojustus töid. Garantii oli 2.a. Nüüd on selgunud,et töö on teostatud ebakvaliteetselt (soojustus) ja tuleb ümber teha. Milline on võimalus saada ebakvaliteetselt teostatud tööde eest kompensatsiooni peale garantiiaega. Ja milline oleks mõistlik summa. Lisan veel, et osadesse kohtadesse on jäänud soojustus panemata. Ei ole tegu nn. soojustuse ära vajumisega jne. Samas ma ei soovi,et tolleaegne ehitusfirma puudused kõrvaldab, vaid sooin rahalist kompensatsiooni. Puudesd on dokumenteeritud fotode näol ja töid teostanud ehitusfirmat on infomeeritud.

Töö peab vastama lepingutingimustele (VÕS § 641 lg 1). Töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda (VÕS § 642 lg 1), sõltumata garantii andmisest või selle kehtivusest. Tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama (VÕS § 644 lg 1). Oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama (VÕS § 644 lg 2).

Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda (VÕS § 644 lg 3). Kui tegemist on töövõtulepinguga, mille esemeks on ehitamine ehitusseadustiku mõistes ja mis on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku ja tarbija vahel, eeldatakse, et kahe aasta jooksul töö tarbijale üleandmise päevast arvates ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega (VÕS § 642 lg 2¹). Kui töövõtjale on puudusest õigeaegselt teatatud, tuleb esitada nõue kolme aasta jooksul rikkumisest teada saamisest. Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral on tellijal õigus kasutada järgmisi õiguskaitsevahendeid:

1. Kohustuse täitmise nõudmine (parandamine või uus töö)
2. Hinna alandamine 
3. Lepingust taganemine või ülesütlemine
4. Kahju hüvitamine. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta (VÕS § 115 lg 1). Töövõtja vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (vääramatu jõud) (VÕS § 103 lg 1, 2). Tellija võib nõuda töövõtjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis tööna tehtud asja otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui kahju tulenes tellija ebapiisavast teavitamisest töövõtja poolt, samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu (VÕS § 649).

Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3).

Ostsin 2024 a sügisel korteri 1989 a ehitatud, väljast renoveerimata majja 5-ndale (viimasele) korrusele.Detsembri lõpus avastasin kahest toast lae nurkdest hallitused. Korteris oli terve 2024/2025 talve jahe, üle 20 c temperatuur väga ei tõusnud. Samuti oli niiskust palju, mõnikord olid aknad üleni kondentsi täis ja aknalauad ujusid.Kui korteri ostsin, siis ennem ostu, sooja kohta talvel ütlesid endised omanikud, et talvel, kui õues ei olnud külmakraade, oli korter pigem jahe, kui õues oli külm, siis korter oli soe. Hallituse ja niiskuse kohta ma ei küsinud ja nad ei rääkinud sellest ise ka midagi. Samas hiljem vaatasin, et kahes toas on aknalaud niiskuse tõttu kahjustunud juba varem.Veebruaris kirjutasin endistele omanikele ja rääkisin sellest, et korter on jahe, niiske ja hallitab. Jaheduse kohta nad ütlesid seda sama mis ennem ostu: kui õues ei ole külm, on jahedam ja külmaga on soem. Hallituse kohta ütlesid, et neil ei olnud sellega probleeme.Talvel suhtlesin meie majas küttega tegeleva inimesega ja ta ütles, et teibikisin õhutusavad kinni, kuna sealt tuleb ka niiskust ja külma. Seda ma ka tegin. Korteri ühistu esimees aga ütles, et ei teibiks neid kinni, sest tuleb õhutada just. Suvel ei olnud niiskuse, hallituse ja külma probleeme, aga nüüd novembris on jälle hallitus ja niiskus tagasi. Kütte osas oli eelmine talv nii, et nad olid automaatika temperatuuri ise omakorda veel maha keeranud. Sel aastal lubati, et ei keerata maha automaatikat. Selle järgi peaks, siis sel talvel soojem olema. Soovin korteri müüki panna. Aga peaksin teavitama uusi ostjaid jaheduse, hallituse ja niiskuse probleemist. Mis võib muidugi tähendada, et tehing jääb katki, või küsitakse hinnast palju alla? Või kas peaksin ette võtma kohtu tee ja korteri endistele omanikele tagastama? Või eelmistelt omanikelt kompensatsiooni küsima?

Korteri (kinnisasja) müügi puhul peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 1). Asi ei vasta lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi või kui asja kasutamist takistavad õigusakti sätted või kolmandal isikul on asja suhtes nõue või muu õigus (VÕS § 217 lg 2 p 1, 3, 4). 

Müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem (VÕS § 218 lg 1).

Ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta mittevastavusest teada sai või pidi teada saama (VÕS § 220 lg 1). Kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või ta mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu (VÕS § 220 lg 3).

Kui müüja on kohustust rikkunud (nt asja lepingutingimustele mittevastavuse tõttu), võib võlausaldaja (ostja) nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 101 lg 1 p 3) või kasutada muid, ka küsimuses nimetatud õiguskaitsevahendeid. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Hüvitatav kahju võib olla varaline, hõlmates otsest varalist kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 1, 2). Otsene varaline kahju hõlmab muu hulgas vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise ning mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks (VÕS § 128 lg 3).

Nõuet saab esitada aegumistähtaja lõpuni. Üldiselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega (TsÜS § 147 lg 1). Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 2).Tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg on kolm aastat (TsÜS § 146 lg 1).

Tervitus Kuidas taganeda mitmepoolsest lepingust, ühelt poolt 10 isikut (kunstnikud), teiselt poolt rendileandja A. Lepiti kokku, et kunstnikud saavad korraldada näituse A ruumis ja vastutasuks valib A välja ühe kunstniku teose, mis on tasuks ruumide kasutamise eest. A valis välja ühe kunstniku X teose. Nüüd on tekkinud probleemid, A ei ole nõus tegema koostööd, arutama transpordiga seonduvat ja ei vasta kirjadele mitu kuud. Lepingu järgi on juba vastuvõtuviivitus ja oluline rikkumine. X soovib lepingust taganeda, aga kuna oli mitmepoolne leping, kus olid ka teised kunstnikud, siis kuidas see täpsemalt välja näeb? Kas X võiks A-le anda täiendava tähtaja ja lepingust taganeda või peab seda tegema ühiselt teiste kunstnikega, kes olid ka lepingupooled ja kuidas/kas tuleks selleks saada enne teiste nõusolek, või piisab kui X saadab A-le kirja omapoosest taganemisest, kui A teosele nt nädala jooksul järgi ei tule? Kuidas toimub tagasitäitmise võlasuhe - kas X peab üksi hüvitama nn lepingu alusel saadu (ehk nt A ruumide kasutamise rendi turuhinna järgi) või tuleb see tagastada ühiselt teiste kunstnikega ja kuidas toimida, kui keegi kunstnikest ei ole taganemisega nõus või ei soovi hüvitada A-le ruumite kasutamist? Parimate soovidega Küsija

Mitmepoolse lepingu puhul võib lepingupool lepingust taganeda üksnes tema suhtes võetud kohustuse rikkumise korral teise lepingupoole või teiste lepingupoolte poolt (VÕS § 192 lg 3). Kui lepingus osaleb ühel lepingupoolel (antud juhul rentniku poolel) mitu isikut, võivad nad taganemisõigust teostada üksnes ühiselt (VÕS § 192 lg 1).

Samuti, kui rendileandja  taganeb lepingust, mille teisel poolel (rentniku poolel) osaleb mitu isikut, võib ta taganemisõigust teostada üksnes kõigi nende isikute suhtes ühiselt (VÕS § 192 lg 2).

Kui taganemisõigus lõpeb ühe taganemiseks õigustatud isiku jaoks, lõpeb see ka ülejäänud isikute jaoks (VÕS § 192 lg 1).

Seega on rentnikel võimalik oma õigusi teostada vaid ühiselt ja kui üks kaasrentnik ei nõustu, et ole õiguste teostamine võimalik.