Toimus kahju, mille tekitas minu lahtine autouks, ajal mil mind ennast auto juures ei olnud. Sellest teatas mulle mitu päeva hiljem kahju saaja kes ütles et on teinud avalduse politseile. Mismoodi täpselt kahju tekkis, ta ei kirjeldanud ehkki küsisin. Paar nädalat hiljem - eile - tuli kutse minule kui menetlusalusele isikule väärteoasjas kohustusega ilmuda uurija juurde. Uurija saatis mulle e-kirja milles andis kahju saaja kontaktandmed ja soovituse asi omavahel ära klaarida, sealhulgas kindlustusega ja tulla nimetatud kohtumisele juba kokkuleppega. Kas see on korrektne? Liiklusõnnetuse fikseerimist pole toimunud, väärteoasja sisu ei ole mulle teada.

Isik, kes on teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud (kahju tekitaja), peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043). Kahju hüvitamise nõude esitamisel peab kannatanu üldjuhul tõendama:

• Kahju olemasolu ja suuruse: Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6).
• Õigusvastasuse aluseks oleva asjaolu: Näiteks isikliku õiguse rikkumise (VÕS § 1045 lg 1 p 4).
• Põhjusliku seose kahju tekitamise aluseks oleva asjaolu ja tekkinud kahju vahel (VÕS § 127 lg 4).

Soovitus asi omavahel lahendada, on mõistlik, ent läbirääkimiste aluseks võiksid olla siiski vähemalt selgitused eespool nimetatud asjaolude osas. Kui mõne asjaolu üle tekib kahtlus, on igati õiguspärane asjaolu tõendamist nõuda.

Tere, mul on selline olukord: ostsin auto ja pärast kojujõudmist selgus, et auto salongi küte töötab halvasti. Lisaks lubas müüja anda kaasa mõned originaalvaruosad, kuid praegu üritan temaga ühendust saada, kuid ta ei vasta ei kõnedele ega sõnumitele. Mida teie arvates sellises olukorras teha?

Eraisikute vahelise tehingu puhul on tegemist võlaõigusliku suhtega, millele tarbijakaitseseadus ei laiene.

Võlaõigusseadusest tulenevalt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. Asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi või kui asi ei sobi selleks otstarbeks, milleks seda tavaliselt kasutatakse.

Kui sõidukil esineb puudus, tuleb esimese asjana müüjat sellest teavitada. Kindlasti on mõistlik teha seda kirjalikult, et fikseerida puudusest teavitamise aeg. Sobib ka sõnumi saatmine. Sõidukit ei tohiks edasi kasutada, eriti puuduse korral, mis võib sõidukit täiendavalt kahjustada. Müüjal on õigus sõiduk üle vaadata ja pakkuda olukorrale lahendus.

Seejärel tuleks müüjale anda võimalus sõiduki parandamiseks, kui see ei põhjusta müüjale ebamõistlikke kulusid. Alles siis kui müüja ei nõustu sõidukit parandama, on ostjal õigus sõiduk ise parandada ja nõuda müüjalt nende kulude hüvitamist.

Kui müüja ei nõustu sõidukit parandama või seda võimalusel asendama, on ostjal lisaks kulude hüvitamise nõudele õigus müügilepingust taganeda ning nõuda ostuhinna tagastamist. Vaidluse jätkumisel saab esitada oma nõuded kohtu kaudu.

Tere. Küsimus selline, et kas ja mis tingimustel on juriidiliselt võimalik tagastada esindusest ostetud uus auto sinna nö. ostuhinnaga, kuna sellega on pidevalt probleemid. Lühidalt: auto on tänaseks aasta vana, läbisõit 18000km. Auto on mind ja mu pere selle aasta jooksul tee peale jätnud seitse korda. Tee ääres passimisest, auto treileriga esindusse vedamisest ja asendusautodega jauramisest on kopp ees. Autol vahetati terve mootor, peale seda sai mõne kuu rahulikult sõita, kui taas süttis mootori tuli ja autoga edasi sõita ei lubata. Enne mootori vahetust viidi auto treileril minema kolm korda, pärast mootori vahetust on viidud neli korda. Auto on hooratta vahetuse järjekorras, mis lubati teostada järgmise aasta alguses. Nädal tagasi jäin taas tee äärde, auto viidi minema, lammutati mootor laiali ja öeldi, et nüüd läheb paar nädalat, kuna ootavad mingeid varuosi. Kaskokindlustust pakkuv ettevõte keeldus meiega lepingut pikendamast, kuna pidas riski liiga suureks (kõik asendusautod määrib esindus kasko kaela). Tundub, et see jant ei lõppe ja hea meelega tagastaks selle õnnetu masina esindusele. Nemad ütlesid loomulikult kohe, et autot nad tagasi ei võta, ringi ei vaheta, aga kas kuidagi oleks võimalik neid mingil moel selleks sundida? Tänan

Müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks (VÕS § 218 lg 1). Seega on oluline, kas faktiline asjaolu, mis autole kõiki neid rikkeid põhjustab, oli olemas juba auto Teile üle andmise ajal. Samuti on oluline, kas auto ostjaks oli ettevõte või füüsiline isik (tarbija)

Asi loetakse lepingutingimustele vastavaks, kui:

• selle kirjeldus, liik, kogus, kvaliteet, kasutusviis, ühilduvus, koostalitlusvõime ja muud omadused vastavad kokkulepitud tingimustele (VÕS § 217¹ lg 2 p 1);
• see sobib otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse, arvestades Euroopa Liidu ja Eesti õigust ning tehnilisi standardeid või nende puudumise korral konkreetsel tegevusalal kehtivaid valdkondlikke tegevusjuhendeid (VÕS § 217¹ lg 3 p 1);
• see on seda liiki asjadele tavaliselt omases koguses ja omase kvaliteedi ning tavaliste toimivusomadustega, sealhulgas vastupidavuse, kasutusviisi, ühilduvuse ja turvalisuse poolest, mida tarbija võib mõistlikult eeldada (VÕS § 217¹ lg 3 p 2).

Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et ühe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega (VÕS § 218 lg 2²).

Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada (VÕS § 220 lg 1). Kui tarbija ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või ta sellele tugineda (VÕS § 220 lg 3).

Lepingust taganemine

Lepingust taganemine on üks õiguskaitsevahenditest kohustuse rikkumise korral (VÕS § 101 lg 1 p 4).

Tarbijalemüügi puhul on ostjal õigus müügilepingust taganeda järgmistel juhtudel (VÕS § 223 lg 1):

1. müüja ei ole asja parandamist või asendamist lõpule viinud, või kui see on asjakohane, ei ole teinud seda vastavalt VÕS § 222 lõike 3 esimesele ja neljandale lausele ning lõike 4 teisele lausele (VÕS § 223 lg 1 p 1);
2. müüja on keeldunud asja lepingutingimustega vastavusse viimisest vastavalt VÕS § 222 lõikele 2¹ (VÕS § 223 lg 1 p 2);
3. mis tahes lepingutingimustele mittevastavus ilmneb hoolimata müüja püüdlusest asi lepingutingimustega vastavusse viia (VÕS § 223 lg 1 p 3);
4. lepingutingimustele mittevastavus on nii tõsine, et õigustab kohest müügilepingust taganemist (VÕS § 223 lg 1 p 4);
5. müüja on teatanud või asjaoludest nähtub selgelt, et ta ei vii asja lepingutingimustega vastavusse mõistliku aja jooksul või tarbijalemüügi korral tarbijale olulist ebamugavust põhjustamata (VÕS § 223 lg 1 p 5).

Nimetatud juhtudel ei pea ostja määrama müüjale tema kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega (VÕS § 223 lg 3). Tarbijalemüügi korral eeldatakse, et lepingutingimustele mittevastavus on oluline (VÕS § 223 lg 5).

Lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele (VÕS § 188 lg 1).

Lepingust taganemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust (VÕS § 188 lg 2).

Tarbijalemüügi lepingust taganemise korral tagastab tarbija müüjale asja müüja kulul (VÕS § 223 lg 7). Tarbija ostuhinna tagasisaamise nõue muutub sissenõutavaks alates asja müüjale tagastamisest või selle tagasisaatmise tõendamisest (VÕS § 223 lg 7).

Lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu (VÕS § 189 lg 1). Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates (VÕS § 189 lg 1).

Tere. Üürnik kolis sisse, enne ei olnud ise korterit näinud (sõbranna vaatas). Andis märku, et korter ei ole piisavalt puhas, kassi pissi löhn, wc potil kondens. Küsis, kas olen nõus, et tellib koristuse ja mina maksan kinni. Olin nõus. Kahe tunni pärast teatas, et korter ei ole elamiskõlbulik ja on varjatud puudustega (eelnimetatud) ja kolib välja. Raha pakkus ainult nende pärvade eest, mis sees elas. Lepingus on säte, et lepingu varem lõpetamisel tuleb 2 kuud ette teatada. Kas mul on õigus tagatisraha mitte tagastada või peangi leppima sellega, et tema arvates on korter elamiskõlbmatu ja ta võib viivitamatult välja kolida?

Kumbki lepingupool võib nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda mõjuval põhjusel (VÕS § 313 lg 1). Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab (VÕS § 313 lg 1). Erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti (VÕS § 313 lg 3).

Üürnik võib üürilepingu erakorraliselt üles öelda eeskätt:

1. Üüritud asja mittekasutamise tõttu: Kui üürnikul ei ole üürileandjast tuleneval põhjusel võimalik üüritud asja kasutada, võib ta üürilepingu üles öelda, kui ta on üürileandjale andnud eelnevalt mõistliku tähtaja asja kasutamise võimaldamiseks ning üürileandja ei ole selle tähtaja jooksul võimaldanud üürnikul asja kasutada (VÕS § 314 lg 1). Üürnik ei pea lepingu ülesütlemiseks eelnevalt üürileandjale tähtaega andma, kui lepingu täitmine ei paku üürnikule ülesütlemist põhjustanud asjaolu tõttu enam huvi (VÕS § 314 lg 1). Kui üürniku võimalus üüritud asja kasutada on piiratud üksnes mitteolulisel määral, võib ta lepingu sel põhjusel üles öelda üksnes juhul, kui lepingu ülesütlemiseks on eriline põhjus (VÕS § 314 lg 2).
2. Puuduse või takistuse tõttu lepingu kehtivuse ajal: Kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik nõuda puuduse või takistuse kõrvaldamist (VÕS § 278 p 1). Kui üürileandja VÕS §-s 278 nimetatud puudusest või takistusest teab või peab sellest teadma, kuid ei kõrvalda puudust või takistust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest või takistusest teada sai või teada saama pidi, võib üürnik lepingu etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, kui puudus või takistus välistab asja sihtotstarbelise kasutamise või piirab seda olulisel määral (VÕS § 279 lg 1). Kui üürileandja ei saanud üüritud asja puudust või takistust asja kasutamisel kõrvaldada seetõttu, et üürnik rikkus teatamiskohustust (VÕS § 282 lg 1), ei või üürnik öelda VÕS § 314 lõikes 1 sätestatud juhul üürilepingut erakorraliselt üles üürileandjale üüritud asja kasutamise taasvõimaldamiseks mõistlikku tähtaega andmata (VÕS § 282 lg 3).
3. Eluruumi terviseohtlikkuse tõttu: Kumbki lepingupool võib eluruumi üürilepingu üles öelda, kui eluruum on sellises seisukorras, et selle kasutamine on seotud olulise ohuga inimeste tervisele (VÕS § 317).

Elu- või äriruumi üürilepingu võib üürnik üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 325 lg 1).

Lisaks lepingu erakorralisele ülesütlemisele võib üürnikul olla ka teatud juhtudel õigus lepingust taganeda. Kui üürileandja ei anna asja üle kokkulepitud ajal või annab üle asja, mille puudused välistavad asja sihtotstarbelise kasutamise võimaluse või piiravad seda olulisel määral, võib üürnik lepingust taganeda (VÕS § 277 lg 1). Kui üürnik teadis või pidi teadma, et asi ei vasta lepingutingimustele, kuid võttis selle vastu, kaotab ta taganemisõiguse, välja arvatud juhul, kui ta jättis asja vastuvõtmisel endale sellise õiguse (VÕS § 277 lg 2).

Et hinnata, kas üürileping on üles öeldud või sellest on taganetud ning millisel alusel, on vaja tutvuda üürniku teatega. Lisaks on vaja hinnata, kas faktilised asjaolud (korteri seisund üleandmisel) ülesütlemist või taganemist võimaldasid. Seda aga kahjuks foorumi tingimustes teha võimalik ei ole, mistõttu soovitan Teil pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele.

Tervist parkisin Ühisteenuste halduses olevasse parklasse, millel ei ole auto parkimiseks skeemi ning terve parka oli kaetud lehtedega ehk piirjooni polnud näha. Tasusin parkimise eest ja tunni pärast olin saanud Leppetrahvi "parkimiskorralduste eiramise" eest. Nimelt parkisin väidetavalt haljasalale, aga ise seda mitte teades - sest lehed katsid tervet maapinda. Ühisteenustelt küsides, miks pean maksma parkimise eest koos lisaks leppetrahviga, sain vastuse: "fotolt on aru saada, et sõiduk parkis haljasalal ja trahv ei kuulu vaidlustamisele". Ehk siis tasusin parkimise eest ja sain lisaks leppetrahvi. Mul on ka fotod olemas, kus tõestuseks, et parkimiskorda pole välja toodud ning kogu parkla on lehtedega kaetud, kus pole piirjooni ega haljasala eraldatud. https://www.upload.ee/image/18862216/G9woiNCM.jpg Antud olukord pole must-valge ning üleolevalt ei pakutud isegi kompromissi. Tänan Teid vastuse eest!

Kui Teie tunnete, et olete keskmise mõistliku ja hoolsa liiklejana teinud vajaliku pingutuse reeglite järgimiseks, kuid saanud ikka leppetrahvi ja sellega on talle tehtud liiga, tuleb esitada esmalt vaie parkimise korraldajale ja oma seisohad esile tuua ning tõendada. Kui vaidele positiivset lahendust ei tule ent olete oma õiguses siiski kindel, tasub ehk esitada tarbijavaidluste komisjonile avaldus. Kui on  jätnud tähelepanuta tegelikud asjaolud ning lähtunud üksnes formaalsetest argumentidest, võib komisjon vaidluse lahendada teie kasuks.

Ostsin korteri järelmaksuga millel oli kommunaalvõlg. Notaris toodi ka see välja, et võlg nõutakse sisse müüjalt kohtutäiturilt poolt. Küsimus olekski selline, et kas see tähendab et mina ei pea maksma?

Kui ostu-müügi lepingus on kokku lepitud, et võlgnevuse tasub müüja, nii see ka on. Lepingutingimstest tuleb kinni pidada. Kas Teil on õigus müüjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju nõuda, kui müüja kohustuse täitmata jätab või on müüja võtnud kohustuse alluda nõude osas kohesele sundtäitmisele, sõltub lepingu sõnastusest.

Olen hoiustanud hoiulaenuühistusse, mis läks pankrotti, ja hiljuti sain meili, kus üks õigusbüroo pöördus meili teel kõigi hoiustajate poole ühe kaashoiustaja palvel. Meilis oli ettepanek kõigi võlausaldajate huvides panustada ühistu pankrotimenetlusse 30 eurot, et vältida pankrotimenetluse raugemist. Kas pankrotimenetlust võidakse lihtsalt lõpetada? Kas on soovituslik see 30 EUR tasuda? Kas on soovitusi mida teha, et oma hoiuste raha tagasi saada?

Hoiu-laenuühistu (HLÜ) pankroti korral peaks võlausaldaja tegutsema vastavalt Pankrotiseaduses (PankrS) ja Tagatisfondi seaduses (TFS) sätestatud korrale, arvestades, et HLÜ on finantseerimisasutus (HLÜS § 3 lg 1). Võlausaldaja, kelle nõue ei ole rahuldatud TFS-i alusel või kellel on muid nõudeid HLÜ vastu, osaleb pankrotimenetluses pankrotivõlausaldajana (PankrS § 8 lg 3).

Mida ja kuidas just Teil on kõige otstarbekam teha, soovitan selgitada välja individuaalsel õigusnõustamisel. Foorumi tingimustes ei ole võimalik välja selgitada kas konkreetne HLÜ on krediidasutus ja kas hoiustajatel õigus hoiuste tagamisele ja hüvitamisele Tagatisfondi seaduse alusel. Samuti muid konkreetse pankrotimenetluse olulisi asjaolusid.

Tere, kas müügilepingut on võimalik peale sõlmimist üles öelda kui allkirjastamisest on möödas üks päev, lepingu rikkumisi pole (lihtsalt parem pakkumine tuli hiljem) ning raha pole enne ülesütlemist veel makstud. Ehk kas on mingi aeg juriidiliselt taganemise võimalus kui seda pole lepingus eraldi märgitud?

Müügilepingust taganemine Teie kirjeldatud asjaoludel on võimalik, kui tegemist on tarbijamüügilepinguga (ostjaks on tarbija ehk eraisik ja müüjaks ettevõte) ja leping on sõlmitud väljaspool äriruume või sidevahendi abil. Mõlemal juhul võib Tarbija lepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul (VÕS § 49 lg 1).

Taganemistähtaja algus:

• Asja üleandmise leping: Tähtaeg hakkab kulgema päevast, mil tarbija või tema nimetatud kolmas isik (kes ei ole vedaja) on saanud asja füüsiliselt enda valdusse (VÕS § 49 lg 1¹). Erisused kehtivad mitme asja, osade kaupa üleantava asja ja kestvuslepingu puhul (VÕS § 49 lg 1¹ p 1-3).
• Teenuse osutamise või muu kestva soorituse leping: Tähtaeg hakkab kulgema lepingu sõlmimise päevast (VÕS § 49 lg 1²).
• Vee, gaasi, elektri, soojuse müük ühendusvõrgu kaudu või digitaalne sisu (mitte füüsilisel andmekandjal): Tähtaeg hakkab kulgema lepingu sõlmimise päevast (VÕS § 49 lg 1³).

Lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu (VÕS § 189 lg 1). Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates (VÕS § 189 lg 1).

Kas korteri omanikul, kes üürib oma korterit välja ilma maaklerita, on õigus küsida lisaks ühe kuu üürile ette ja deposiidile ka vahendustasu?

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 308 lõike 1 kohaselt võib eluruumi üürilepinguga ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses.  Lisaks tagatisrahale võib eluruumi üürilepinguga ette näha ka muid tasusid nagu üür, kõrvalkulud, hoone korrashoiu ja parenduskulud, leppetrahv, kui on täidetud VÕS § 287 lõikes 3 toodud eeldused, näiteks kui leppetrahv on ette nähtud olukorraks, kus üürnik rikub oluliselt mitterahalist kohustust ning rikkumine on kindlaks määratud.

Kohtulahendites on leitud, et kokkulepped, mis panevad üürniku kanda kulusid, mis ei ole seotud tema poolt tarbimisega ja asja kasutamisega (nt haldustasu, hooldustasu, remonditasu), on VÕS § 275 järgi tühised. 

Vahendustasu ehk maakleritasu saab panna üürniku kanda kui eluruumi üürilepingu sõlmimisel on kasutatud maakleri teenuseid ja maakler on tegutsenud mõlema poole (üürileandja ja üürniku) jaoks, eeldatakse, et maakleritasu tasuvad pooled võrdses ulatuses (VÕS § 668 lg 2). Maakleritasu maksmise kohustus lasub üldjuhul sellel isikul (käsundiandjal), kes maakleriga lepingu sõlmis (VÕS § 658 lg 1), kuid teise poole kasuks tegutsemise korral jaguneb see eeldatavasti võrdselt (VÕS § 668 lg 2).

Üürileping lõppes, aga üürnik pinnalt ei välju. Millistel alustel saaksin oma korterisse minna nii , et seadust ei riku ? Kas on mõni kiirem menetlus ?

Isegi kui üürileping on lõppenud ja üürnikul on kohustus kinnisasi tagastada VÕS § 334 lg 1 järgi, ei tähenda see, et üürileandjal oleks õigus kinnisasi jõuga oma valdusse võtta. Lepingu lõppemise korral on üürileandjal õigus nõuda kinnisasja väljaandmist kohtu vahendusel, mitte omaabi teel (30.11.2005, 3-2-1-123-05, p 30)

Valdus, mille õiguslik alus on ära langenud, on deliktiõiguslikult kaitstud õiguslik positsioon nii AÕS § 44 lg 1, AÕS § 45 lg 1 kui ka VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi (30.11.2005, 3-2-1-123-05, p 30)

Seega on võimalik nõuda korteri vabastamist siiski vaid kohtu kaudu. Nõude rahuldamise korral saab kohtutäitur puuküürniku ka füüsiliselt välja tõsta.