Töövõtuleping

Tere Mul on selline mure, et soovisin oma ideed teha äriks ja selleks sai tellitud äriplaani koostada R OÜ firmalt. Alguses suhtlus toimus fantastiliselt ja inimene käis minuga igalpool kaasas ja andis häid finantsilisi juhtnööre jms, tundus väga pädev inimene. Aga lõpuks küsiti minult 750 euri sulas ja hiljem veel 100, 200, 800 ja neist juba osad said makstud ülekandega. Ja kui jõudsime kõik äri loomis sammud läbitud oli aeg küsida äriplaani ja seda lihtsalt ei tule. Lubatakse juba nädal aega, et õhtuks saab aga mida pole, pole ühtegi dokumenti mitte kunagi saadetud. Nüüd mu küsimus, et kas mu äriplaan on neil võimalik kaaperdada ja kas mul on mingeid samme, et mida teha sellise ettevõte vastu. Kuna mul on toetuste saamise kuupäev lähenemas, siis nad mitte ainult ei jätnud midagi tegemata aga nüüd ma ei tea kas ma leian uue äriplaani looja ja saame selle valmis enne toetuse vooru kandideerimise kuupäeva. Et nad lihtsalt ei petnud minult raha välja vaid ka tõenäoliselt hävitasid mu unistuse realiseerimise.

Tegemist on Teie vahel sõlmitud töövõtulepinguga. Töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu (VÕS § 635 lg 1). Eeldatakse, et töövõtja ei pea kohustusi täitma isiklikult (VÕS § 635 lg 3). Lepingu võib üldreeglina sõlmida mis tahes vormis, ent loodetavasti on leping sõlmitud siiki vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. See tähendab, et kasvõi e-kirjades oleks fikseeritud lepingu tingimused, milles kokku lepiti.

Töövõtulepingulised suhted on reguleeritud võlaõigusseaduses alljärgnevalt: 

Poolte peamised kohustused

• Töövõtja kohustused:
  • Töö teostamine ja üleandmine: Kui tulemust on võimalik üle anda, peab töövõtja selle tellijale üle andma ja tegema võimalikuks eseme võõrandamise (VÕS § 636 lg 1).
  • Kvaliteet: Töö peab vastama lepingutingimustele (VÕS § 641 lg 1). Kui kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1).
  • Teavitamine: Tarbijatöövõtu puhul peab töövõtja andma teavet teenuste (kasutamine, korrashoid) kasutamise võimaluste kohta (VÕS § 650 lg 2).
• Tellija kohustused:
  • Tasu maksmine: Tellija peab maksma tasu, mis muutub sissenõutavaks töö valmimisest või vastuvõtmisest (VÕS § 637 lg 3 ja 4). Kui tasu suurust pole kokku lepitud, makstakse tavalist või mõistlikku tasu (VÕS § 637 lg 1).
  • Vastuvõtmine: Tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma (VÕS § 638).
  • Ülevaatamine: Majandustegevuses tegutsev tellija peab töö viivitamata üle vaatama (VÕS § 643).

Töö vastavus lepingutingimustele ja vastutus

Töö ei vasta tingimustele, kui sellel puuduvad kokkulepitud omadused, see ei sobi teatud otstarbeks või selle kasutamist takistavad õigusaktid (VÕS § 641 lg 2).

• Vastutuse aeg: Töövõtja vastutab puuduste eest, mis olid olemas riisiko ülemineku ajal (VÕS § 642 lg 1).
• Eeldused: Tarbijatöövõtu puhul eeldatakse, et 6 kuu jooksul ilmnenud puudus oli olemas üleandmise ajal (VÕS § 642 lg 2). Ehitise puhul on see tähtaeg tarbija kasuks 2 aastat (VÕS § 642 lg 2¹).
• Teatamine: Tellija peab puudusest teatama mõistliku aja jooksul, tarbija puhul on see 2 kuud (VÕS § 644 lg 1).

Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral

Kui töövõtja rikub kohustust, võib tellija kasutada VÕS § 101 lg 1 nimetatud vahendeid:

• Täitmise nõue: Tellija võib nõuda töö parandamist või uue töö tegemist (VÕS § 646 lg 1). Kui töövõtja ei paranda tööd mõistliku aja jooksul, võib tellija seda ise teha ja nõuda kulude hüvitamist (VÕS § 646 lg 5).
• Hinna alandamine: Võimalik, kui tellija võtab vastu mittekohase täitmise (VÕS § 112 lg 1).
• Taganemine ja ülesütlemine: Olulise lepingurikkumise korral võib lepingust taganeda (VÕS § 116 lg 1). Töövõtja loetakse lepingut oluliselt rikkunuks ka siis, kui parandamine ebaõnnestub või ta keeldub sellest õigustamatult (VÕS § 647 lg 1).
• Kahju hüvitamine: Võib nõuda koos täitmisega või selle asemel (VÕS § 115 lg 1).
• Viivis: Rahalise kohustusega viivitamise korral (VÕS § 113 lg 1).

Lepingu lõppemine ja ülesütlemine

• Tellija korraline ülesütlemine: Tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda, kuid peab sel juhul maksma kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud säästetud kulud (VÕS § 655 lg 1).
• Eelarve ületamine: Kui mittesiduvat eelarvet ületatakse oluliselt, võib tellija lepingu üles öelda (VÕS § 639).
• Võlasuhte lõppemine: Muud alused hõlmavad kohast täitmist, tasaarvestust, lepingust taganemist ja poolte kokkulepet (VÕS § 186).

Kokkuvõtlikult on tellija õigused seadusega kaitstud, ent oluline on, kas on võimalik tõendada, mis oli kokku lepitud töö sisu, valmimise tähtaeg, makstav tasu jne. Kui nimettaud asjaolud on tõendatud või vaidlus puudub, on Teil väga head väljavaated oma õiguste kaitsmiseks.