Vastuväide makseettepanekule
Tere! Sain kiirmenetluse ettepaneku tasuda Europark Estoniale parkimistrahv ja täiendavad menetlus jm kulud kogusummas 155 EUR. Ma ei ole seni saanud mitte ühtegi teadet ega kirja trahvi, selle suuruse kohta, arvet ja makse rekvisiite, meeldetuletust või hoiatust jms. Sellel ajal ei kasutanud ma oma autot ise ja ma isegi ei tea, kus see trahv on saadud. Võimalik, et rikkumine toimus ja olen nõus tasuma trahvi osa. Kas mul on põhjendatud esitada vastuväide menetlus jm lisandunud maksete tühistamiseks, sest ma ei olnud rikkumisest teadlik ja mulle ei ole edastatud selle kohta mitte mingisugust infot? Kas teenuse pakkujal ei ole kohustust rikkujaga ühendust võtta vaid võib trahvi sisse nõuda otse kohtu kaudu?
Kui väidetav võlgnik makseettepanekuga ei nõustu, on vastuväite esitamine ainuõige tegevus. Seejuures oleks mõistlik vastuväitesse märkida, kes oli sel perioodil auto kasutaja. Riigikohus on 26. jaanari 2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema kostja, on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine hageja kui auto vastutava kasutaja kontrolli all ja kostjal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda hagejat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt selle kohta lähemalt Riigikohtu 25. jaanuari 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31).
Leppetrahvi nõude esitamise kohta on Riigikohus 06. mai 2019 tsiviilasjas nr 2-17-117146 p-s 12 öelnud, et kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Seega, kui parkimisteenuse osutaja saab tõendada (tavaliselt fotodega), et leppetrahvikviitung pandi sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, siis loetakse sõiduki omanik trahvist mõistliku aja jooksul teavitatuks. Kui sõidukit kasutas kolmas isik, kes trahvist sõiduki omanikule ei teavitanud, siis võib vaidlus olla sõiduki omaniku ja kolmanda isiku vahel, kuid ei vabasta sõiduki omanikku vastutusest, kui ta ei suuda tõendada, et kolmas isik kasutas sõidukit trahvi saamise ajal.