Tere Mis alusel peab tehas auto tagasi ostma ja mis aja jooksul? Auto vanus 2013, augustis tuli info, et vaja teha parandusviga-turvapadi on selle auto puhul. Siiani ei ole varuosa tulnud tehasest turvapatja, ei teata millal tuleb ja keegi ei vastuta. Kas tehas peab auto tagasi ostma?

Otsene kohustus puudusega toode tagasi osta (ostuhinna tagastamise näol) tekib müüjal tarbijalemüügi lepingust taganemise korral (VÕS § 223 lg 7). Tootja vastutab tehinguahelas müüja ees tagasinõude korras (VÕS § 228 lg 1) või vastutab otseselt tarbija ees puudusega toote tekitatud kahju eest (VÕS § 1061 lg 1, 2).

Tarbijalemüügi puhul (kus müüja müüb vallasasja oma majandus- või kutsetegevuses tarbijale) on ostjal (tarbijal) õigus müügilepingust taganeda, kui:

1. müüja ei ole asja parandamist või asendamist lõpule viinud, või kui see on asjakohane, ei ole teinud seda vastavalt VÕS § 222 lõike 3 esimesele ja neljandale lausele ning lõike 4 teisele lausele (VÕS § 223 lg 1 p 1);
2. müüja on keeldunud asja lepingutingimustega vastavusse viimisest vastavalt VÕS § 222 lõikele 2¹ (VÕS § 223 lg 1 p 2);
3. mis tahes lepingutingimustele mittevastavus ilmneb hoolimata müüja püüdlusest asi lepingutingimustega vastavusse viia (VÕS § 223 lg 1 p 3);
4. lepingutingimustele mittevastavus on nii tõsine, et õigustab kohest müügilepingust taganemist (VÕS § 223 lg 1 p 4);
5. müüja on teatanud või asjaoludest nähtub selgelt, et ta ei vii asja lepingutingimustega vastavusse mõistliku aja jooksul või tarbijalemüügi korral tarbijale olulist ebamugavust põhjustamata (VÕS § 223 lg 1 p 5).

Kui tarbija taganeb müügilepingust, tagastab tarbija müüjale asja müüja kulul. Tarbija ostuhinna tagasisaamise nõue muutub sissenõutavaks alates asja müüjale tagastamisest või selle tagasisaatmise tõendamisest. Tarbija kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama (VÕS § 118 lg 1 p 1). 

Tere! Kooselu ajal sai ostetud koos elukaaslasega ühise laenuga(milles mina olin käendajaks ning tasusin igakuiselt poole laenusummast) korter. Nüüdseks on laen täielikult tasutud ning meie teed elukaaslasega lahku läinud. Korteri omanikuna on registreeritud vaid kunagine elukaaslane, kes hetkel seal ka sees elab ning korteri müügist ei ole huvitatud. Millised on minu võimalused antud korteri eest vähemalt pool võetud laenusummast tagasi saada?

Õigusliku aluseta teise isiku kasuks tehtud maksete hüvitamist saab nõuda alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 3 p 3, VÕS § 1027). Kui isik on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib ta isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi (VÕS § 1041).

Lisaks alusetu rikastumise sätetele võib sõltuvalt asjaoludest olla võimalik esitada nõuet ka muudel õiguslikel alustel. Soovitan Teil olukorrale õigusliku hinnangu saamiseks pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele.

Tere! Kui kinkelepinguga on kingitud väga halvas korras kinnisvara ja kingisaaja parendab oma kuludega oluliselt selle seisukorda, siis kas kinkija saab aasta-aastaid hiljem lepingust taganeda? Kas võib ka juhtuda, et kui kinkijaid on mitu ja nad vaatavad, et kinnisvara näeb nüüd nii hea välja, et tahaks endale tagasi, kas siis neil on mingi võimalus see lihtsalt ära võtta kohtu abiga? Kas kingisaaja peabki koguaeg muretsema sellepärast, kui ta on renoveerimise ja muu hooldamise ära teinud, et ükshetk eelmised omanikud teevad omavahel kokkuleppe, et lähevad nõuavad selle tagasi ning siis pole kingisaajal ei maja ega ka seda raha, mis ta sinna aastaid sisse pani?

Kinkelepingust taganeda ei ole võimalik lihtsalt niisama vaid selleks peab esinema mõjuv põhjus. Nii on kinkelepingust võimalik taganeda kui:

1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust;

2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha;

3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse;

Kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. 

Korteri üürilepingus on punkt, et lepingu ülesütlemisest tuleb ette teatada 3 kuud. Olen elanud siin aasta. Korter on soodne ja ahiküttega ja selle tõttu ma selle valiku tegingi. Omanik nädalavahetusel kirjutas, et korstnaga on mingi jama, et enam ei saa/tohi kütta. Terve eelmise talve kütsin ja praegu ka iga päev kütnud juba kuu aega kindlalt. Nüüd siis selgus. Mina ei täheldanud küll mingisugust muutust ehk mina ei näe/tunneta, et midagi lahti oleks. Omanik ütles, et sellel aastal küll see korda ei saa ehk nüüd pean elektriga kütma. Korter on kahetoaline, vanas renoveerimata majas, esimesel korrusel, väääga vanade akendega ja kõrgete lagedega ehk elektriradikaga annab seda kütta, kui üldse see -20ga võimalik on. Kui mina sisse kolisin, siis omanik ütles, et eelmised üürnikud kütsid elektriga (nad jätsid lahkudes maksmata arved omanikule) ja talvel oli ainult elektriarve ühes kuus üle 250 euro (praegu on mul elektriarve 25 eurot kuus.) Ma sellise summa lisaks muudele kommunaalidele ja üürile, siis saaksin täiesti renoveeritud ja keskküttega korteri sellise hinna eest. Kas mul on õigus leping sellisel põhjusel ülesse öelda lühema etteteatamisega? Ma külmun ja maksan surnuks ennast siin talvel muidu. Üürisin ju selle korteri just selle hinna tõttu.

Mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Mõjuvaks põhjuseks on seaduse kohaselt ka olukord, kus üürnikul ei ole üürileandjast tuleneval põhjusel võimalik üüritud asja kasutada. Sellisel juhul võib ta üürilepingu üles öelda, kui ta on üürileandjale andnud eelnevalt mõistliku tähtaja asja kasutamise võimaldamiseks ning üürileandja ei ole selle tähtaja jooksul võimaldanud üürnikul asja kasutada. Üürnik ei pea lepingu ülesütlemiseks eelnevalt üürileandjale tähtaega andma, kui lepingu täitmine ei paku üürnikule ülesütlemist põhjustanud asjaolu tõttu enam huvi.

Eluruumi küttekollete kasutamise keelamine võib olla selliseks asjaoluks ja kui küttekoldeid mõistliku aja jooksul korda ei tehta, võib see olla põhjuseks üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

Kui on tekkinud olukord, kus KOV kõrge ametnik paneb (PlanS ja EhS seotud) menetluse jõupositsioonilt seisma, kuna talle lihtsalt ei meeldi taotluse sisu ja on alust arvata, et mängus on minid erahuvid, millised õiguskaitsevahendid on saadaval kodanikule. Kas vastab tõele, et võimu piiride ületamine ei ole enam väärtegu KarS mõistes, seega võib ametnik teha mida tahab ja ainus võimalus oleks pöörduda halduskohtusse?

Kohaliku omavalitsuse (KOV) ametniku õigusvastane tegevus võib tuua kaasa vastutuse nii teenistusõiguslikus, karistusõiguslikus kui ka riigivastutuse kontekstis.

Distsiplinaarsüütegu on teenistuskohustuse süüline rikkumine (ATS § 69). Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (ATS § 74 lg 2).

• Hooletus on teenistuskohustuse täitmiseks vajaliku hoole järgimata jätmine (ATS § 74 lg 3).
• Raske hooletus on teenistuskohustuse täitmiseks vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (ATS § 74 lg 4).
• Tahtlus on teenistuskohustuse rikkumise teadlik soovimine (ATS § 74 lg 5).

Süü hindamisel arvestatakse ametniku haridust, töökogemust, teadmisi ja oskusi (ATS § 74 lg 6).

Distsiplinaarkaristuse liigid on noomitus, põhipalga vähendamine kuni 30 protsenti kuni kuueks kuuks, ja teenistusest vabastamine (ATS § 70). Karistuse määrab ametisse nimetamise õigust omav isik haldusaktiga (ATS § 76 lg 1). Karistuse võib määrata kahe aasta jooksul süüteo toimepanemise päevast arvates, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel päevast, kui süüteost sai teada isik, kellele süüdlane teenistusalaselt allub

Karistusõiguslikult karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi (KarS § 2 lg 2). Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus (KarS § 12 lg 3). Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu (KarS § 15 lg 3).

Karistusseadustikus on sätestatud mitmed ametialased süüteod, mis võivad olla kuriteod (tahtlikud teod) või väärteod (tahtlikud või ettevaatamatud teod):

• Altkäemaksu võtmine (KarS § 294).
• Altkäemaksu vahendus (KarS § 296).
• Altkäemaksu andmine (KarS § 298).
• Mõjuvõimuga kauplemine (KarS § 298¹).
• Ametialane võltsimine (KarS § 299 lg 1).
• Toimingupiirangu rikkumine (KarS § 300¹).
• Võimuliialdus (KarS § 291).

Riigivastutus. Avaliku võimu kandja (sh KOV, mis on avalik-õiguslik juriidiline isik (RVastS § 2 lg 1)) õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikutud õiguste korral võib kannatanu nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist (RVastS § 7 lg 1).

Kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja on see, kelle tegevusega kahju tekitati (RVastS § 12 lg 1). Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks loetakse igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju (RVastS § 12 lg 2). See füüsiline isik (ametnik) kannatanu ees ei vastuta, kui seadus ei sätesta teisiti (RVastS § 12 lg 2).

Hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (RVastS § 7 lg 3). Mittevaralist kahju võib nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lg 1).

Kahju hüvitanud avaliku võimu kandja võib esitada regressinõude ametniku vastu, kelle õigusvastase tegevuse tulemusena kahju tekkis (RVastS § 19 lg 1). Ametnik vastutab avaliku võimu kandja ees avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel ja korras (RVastS § 21 lg 1). See tähendab, et ametnik vastutab avaliku võimu kandja ees üksnes süüliselt kahju põhjustamisel (RVastS § 19 lg 3).

Tere. Olen hetkel olukorras kus olen läinud endise elukaaslasega lahku, aga aeg mil elasime koos kasutas ta minu pangakaarti maksmiseks, raha kandis sinna pangakontole tema ema. Mina ise sellel ajal seda pangakontot ei kasutanud, aga nüüd paar päeva tagasi sain kirja, et tema ema nõuab minult nüüd seda raha tagasi. Oma kirjas ta väidab, et ütleb üles „meie“ vahelise tähtajatu laenulepingu, kuigi mul ei ole temaga sõlmitud mitte mingisugust laenulepingut. Mina olin kui kolmas isik seal vahel kes lubas oma pangakaarti kasutada, aga tegelik kasusaaja oli siiski tegelikult see kes, siis selle raha sai, ehk siis tema poeg? Või mida üldse edasi tegema peaksin?

Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus täita kohustus võlausaldaja kasuks (VÕS § 2 lg 1). Võlasuhe võib tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest või muust seadusest tulenevast alusest (VÕS § 3). Nõude täitmist saab nõuda, kui nõue ja selle alus on tõendatud. Ainuüksi raha laekumisest pangakontole ei piisa.

Rahalise kohustuse täitmise nõudmisel (võlanõudel) tuleb tõendada eelkõige:

1. Võlasuhte olemasolu ja alus: Tuleb tõendada, et võlasuhe on tekkinud (nt lepingust) (VÕS § 3, VÕS § 8 lg 1).
2. Kohustuse sisu ja täitmise aeg: Tuleb tõendada, milles kohustus seisneb (VÕS § 2 lg 1, VÕS § 23 lg 1) ja millal see muutus sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7).
3. Kohustuse rikkumine: Tuleb tõendada, et võlgnik on kohustust rikkunud (nt täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine) (VÕS § 100).
4. Nõude ulatus: Tuleb tõendada nõutava rahasumma suurus (põhinõue ja kõrvalnõuded) (TsMS § 363 lg 1 p 1).

Tere! Go3 on andnud mind alusetult inkassosse, millega seoses saabus mulle oktoobris nõue summas 113 eurot. Nad on aktiveerinud veebruari kuus minu nõusolekuta teenuse ja lepingu. Neil on olemas kõnesalvestus ja mõlemal osapoolel olemas e-mail kus olen nende poole pöördunud sooviga mitte teenust aktiveerida. Neil on olemas kõnesalvestusel ka nende poolne kinnitus, et see on nende viga ja nad on teenuse siiski aktiveerinud hoolimata minu loobumisest. Kõnes väidetakse, et asi on võlaosakonnas. Samas ei vastata mu meilidele, mida nad ise palusid mul tõestuseks saata. Samuti ei ole saanud nendelt vastust päringutele inkasso firma Julianus. Nõue kasvab endiselt ja kahjustab mu mainet, tervist kui ka toimetulekut. Kuhu ma peaksin pöörduma, et see valenõue kiiremas korras maha võetaks kui Go3 ise ei reageeri? Kas inkasso firma saaks ilma Go3-lt vastust saamata nõude eemaldada? Olen andnud asja ka tarbijakaitsesse, kuid seal võib asi aega võtta veebruari kuuni .

Küsimusest võib järeldada, et olete astunud samme oma õiguste kaitseks ent enne vastava lahendini jõudmist saab Teie hea nimi ebaõigete võlaaandmete avaldamise tõttu kannatada. Kui leiate, et võlaandmete avaldamine ei vasta isikuandmete kaitse seaduse § 10 nõuetele, sh andmete avalikustamine kahjustab teid ülemääraselt, tuleb Teil esmalt pöörduda maksehäireregistri poole ja selgitada ja põhjendada oma konkreetset elulist olukorda ehk esitada andmetöötlejale isikuandmete kaitse määruse (IKÜM) artikkel 21 lõike 1 kohane vastuväide oma andmete töötlemise lõpetamiseks. 

Vastuväite saamisel on andmetöötlejal kohustus läbi viia õigustatud huvi hindamine ning kaaluda täiendavalt, kas andmete töötlemine konkreetsel juhul on lubatav või mitte. Kui andmetöötleja ei suuda tõendada, et andmete töötlemise jätkamiseks on olemas õiguspärased ja kaalukad põhjused, tuleb tal võlaandmete avalikustamine lõpetada. Andmetöötlejal on aega vastata üks kuu. 

Andmetöötleja peab vastuväite saamisel IKÜM artikli 21 kohaselt hindama ja tõendama, kas inimese konkreetset olukorda arvestades esinevad andmetöötlejal mõjuvad õiguspärased põhjused isikuandmete edasiseks töötlemiseks. Kui selliseid põhjuseid pole, tuleb andmetöötlus lõpetada ning juba töödeldud isikuandmed kustutada. 

Lisaks on Teil õigus nõuda koos vastuväite esitamisega oma andmete töötlemise peatamist ajaks, mil hinnatakse Teie poolt esitatud vastuväidet (IKÜM artikkel 18 lõike 1 punkt d).

Võtsin laenu, enda teades, et tegemist on annuiteet laenuga, laenuandja kodulehel oleva info põhjal kus oli pakutud annuiteet laenu samadel tingimustel ja bulletlaenu võimalust polnud isegi mainitud. 10a hiljem kui arvasin, et nüüd on laenu viimane makse, selgus, et tegemist on bulletlaenuga. Kopeerin osad lepingu punktid, 3.4 kirjeldab kogu laenu tagasimakse tähtaega ja 3.5 kirjeldab annuiteedi alusel laenu tagastamist. Maksegraafik näitab bulletlaenu. Kas mul on mingisugust õiguslikku alust hagi esitada vms, et lepingu punktiga 3.5 mind eksitati? Mõistan nüüd, et teised punktid ja maksegraafik selgitavad muud juttu, õppetund missugune.. 3.4. Laenutähtpäev tähendab Põhitingimustes sätestatud päeva, millal Laenusaaja on kohustatud tagastama Laenu täies ulatuses Laenuandjale. 3.5. Laenusaaja tagastab Laenu osade kaupa (osamaksetena) vastavalt Lepingule lisatud annuiteedi alusel väljaarvestatud Laenu tagastamise ja intressi tasumise maksegraafikule (edaspidi nimetatud Maksegraafik). 4. INTRESS JA INTRESSI TASUMINE 4.1 Laenusaaja tasub Laenuandjale Laenu kasutamise eest intressi vastavalt Põhitingimustes sätestatud intressimäärale (intressimäära alusel arvutatud intressisumma edaspidi nimetatud Intress) Lepingus ja Maksegraafikus sätestatud summades ning tähtpäevadel. Intressi arvestamist alustatakse Laenu väljamaksmisel ning lõpetatakse Laenutähtpäevale eelneval päeval. 4.2 Intressi arvestamise perioodiks on üks kuu (edaspidi nimetatud Intressiperiood) ning Intressi arvestus toimub 360 päevase aasta baasil. Intressi tasumise tähtpäev on Põhitingimustes sätestatud iga kuu vastav päev kuni Laenu tagastamiseni ning intressimaksete täpsed tähtpäevad on esitatud Maksegraafikus. Kui Laenusaaja tagastab Laenu ja tasub Intressi annuiteedi alusel, on Intressimakse annuiteedi alusel arvestatud makse osa. Maksegraafiku ühe kuu näide: Tagasimaksete kp, Intress, Põhiosa, Tagasimakse tasu Kokku tasuda, Laenu jääk peale makse tasumist 1 10/07/2014 158.00 € 0.00 € 0.00 € 158.00 € 9,500.00 €

Tere

Täname pöördumast! 

Kui olete allkirjastanud lepingu, siis see tähendab et olete antud tingimustega nõustunud.

Lugupidamisega

Tere, Soovin teie hinnangut ja nõu seoses üürivaidlusega endise üürileandjaga Pärnus. Kolisin 2024. aasta mais üürikorterisse Pärnus. Üürileping oli tähtajaline (1 aasta) ning sõlmitud füüsilise isiku kui üürileandjaga. Augustis teavitasin omanikku, et pean lepingu ennetähtaegselt lõpetama, kuna kaotasin töö ja kolin Tallinna. Üürileandja oli nõus lepingu lõpetama tingimusel, et leiab uue üürniku, ning oktoobris leidsigi ta uue inimese. Ta kinnitas kirjalikult, et loeb lepingu lõppenuks 15.10.2024. Korteri tagastamise järel teatas üürileandja, et köögitasapinnal on väidetavalt põletusjälg või auk ja esitas arve 560 eurole tasapinna väljavahetamiseks. Meie (mina ja mu elukaaslane) kasutasime pliiti ja tööpinda alati korrektselt, kasutasime kuumaaluseid ega põhjustanud teadlikult mingit kahjustust. Tööpinne oli paigaldatud tavalise keraamilise pliidi kõrvale, mille kuumus võis pikaajalisel kasutamisel muuta laminaati soojaks – võimalik, et kahjustus on tekkinud sellest või materjali kvaliteedist, mitte meie tegevusest. Tähelepanuväärne on, et: Sissekolimisel ei koostatud üleandmisakti – seega ei ole fikseeritud, millises seisukorras tööpind algselt oli. Omanik esitas väite kahjustusest alles pärast võtmete üleandmist, mitte koheselt asja tagastamisel. Nüüd, vaatamata minu korduvatele selgitustele, keeldub üürileandja tagatisraha tagastamast ja väidab, et see jääb tööpinna paranduse katteks. Mina olen tasunud ära kõik kommunaalid ja üür kuni lepingu lõppemiseni (sh 2 nädalat ülemakstud oktoobri eest). Minu küsimused teile: Kas üürileandja võib tugineda VÕS § 334 alusel nõudele, kui puudub üleandmisakt ja kahjustus ei ole tõendatud minu süül? Kas VÕS § 336 kohaselt võib lugeda, et ta kaotas nõude esitamise õiguse, kuna ei teatanud kahjustusest kohe pärast korteri tagastamist (kuna tegemist ei ole varjatud puudusega)?

Tere

Täname pöördumast! 

Jah, korteri omanik peab omama tõendi, et see kahjustus varem puudus. 

Lugupidamisega

Peoruumi rentimine- millised kokkulepped rentniku ja rentija vahel veel on võimalikud peale kirjaliku enne ja peale üleandmise, kui ei võta kohe peale pidu üle (peod lõpevad öösel). Kui soovin ruumid üle vaadata järgmisel päeval? Mis teha, kui rentnik ei tunnista tekitatud kahju?Kas mul on õigus teha leping, kus 3p aega nõuet esitada. Ka parema tahtmise korral ei leia kõiki probleeme kohe üles.

Tere

Täname pöördumast! 

Võite teha lepingud, kui märgite et 3 päeva on aega, siis see tähendab et kolm päeva ei saa keegi teine rentida antud ruumi, samuti võib fikseerida ka piltidega või videoga olukord ruumi üleandmise ajal.

Lugupidamisega