Tere. Kas Messengeri või SMS-i vestluste kuvatõmmiseid võib näidata või saata kolmandatele isikutele?

Tere

Täname pöördumast! 

Sõltub sõnumite sisust, olukorrast nind õiguskeskonnast. Võite vaadata Eesti Põhiseadust § 26 ja § 43 - https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv

Lugupidamisega

Tere! Probleemiks on OÜ, mis enam reaalselt ei tegutse mitu aastat. On kaks osanikku (osaluse liik: lihtomand). Reaalselt OÜ ei tegutse enam mitu aastat. Üks osanik on seotud teise aktiivselt tegutseva OÜ-ga, mille ainus juhatuse liige on tema ning tollel OÜ-l on olnud maksuprobleeme. Mure seisneb selles, et teisel osanikul on vaja selle OÜ-ga suhted lõpetada võimalikult kiiresti, et kasutada töötu- ja tervisekassa abi. Kas on võimalik notariaalselt ühel või teisel osanikul oma osalus n-ö ära kinkida ja saada oma osalusest vabaks? Kas seda saab teha ka täies mahus virtuaalselt, kui osanikel ei ole võimalik kokku saada? OÜ sai alustatud põhikapitaliga 2500 eurot, kuid reaalselt seda ei ole tasutud. Kas osaluse kinkimine või müümine eeldaks selle tasumist? Viimaseks - kui pikk protsess see potentsiaalselt olla võib? Suurimad tänud abi eest juba ette!

Tere

Täname pöördumast! 

Osaluse saab teisele isikule võõrandada (müüa või kinkida) notariaalselt, ka kaugtõestamise teel. Kui OÜ osakapital (2 500 €) pole sisse makstud, siis see ei takista tehingut, kuid sissemaksekohustus läheb üle uuele osanikule. Protsess kestab üldjuhul vaid mõne päeva.

Täpsed sammud ja riskid sõltuvad siiski dokumentidega tutvumisel (nt põhikiri), seega soovitame pöörduda juristi poole.

Lugupidamisega

Veidi aega tagasi sai müüdud korter ja nädal tagasi tähtajaks ostjale üle antud. Samal päeval saatsin uuele omanikule ka allkirjastamiseks üleandmisakti, kuid ta ei ole seda siiani ka meeldetuletuse peale allkirjastanud. Mis juhtub ja kuidas peaksin toimima, kui uus omanik ei allkirjastagi akti?

Üleandmise-vastuvõtmise aktid on nii üüri- kui ka ostu-müügitehingutel sõlmitavad lihtkirjalikud kokkulepped. Kõik muud dokumendid, sh volikirjad, peavad ostmisel-müümisel olema notariaalselt kinnitatud. Akt ei ole kohustuslik dokument vaid võib hõlbustada tõendamist, kui tekib vaidlus, millistes ostetud asja omadustes tehingu pooled kokku leppisid ja millistest puudustest müüja ostjat teavitas. Aktidesse on mõistlik märkida ära kõik varaga seotud puudused. Kui puudused on aktides ammendavalt kirjas, siis on ostjal keeruline öelda, et te ei ole mulle sellest rääkinud ja tegu on varjatud puudusega. Selleks ei pea aga akt olema ilmtingimata mõlema poole poolt allkirjastatud. Oluline on, et müüja suudab tõendada, millal ja millise sisuga akti ta ostjale teatavaks tegi. Aktis nimetatud puuduste osas ei saa ostja hiljem pretensioone esitada.

Tere Korteri uus omanik ei ole rahul, et korterisse ei jäänud sisse külmikut ning väidab, et müüja ei öelnud, et see sisse ei jää. Samas on müüja kindel, et ei väitnud kordagi, et see korterisse kindlasti jääb. See jäi teadlikult välja ka ostu-müügilepingust, millega ka uus omanik tutvus (seal ei mainita köögimööblit üldse, ainult kohtkindlat mööblit. Külmik polnud sisse ehitatud, vaid eraldiseisev). Kas on juriidilist alust müüjalt külmiku hüvitamist/tagastamist nõuda?

Korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteri osaks, mis korteri müümisel uuele omanikule edasi peab liikuma, on vaid kohtkindel (sisseehitatud) mööbel ja tehnika. Lahtine mööbel ja tehnika nagu pliit, lauad, toolid, külmik ja muud kergesti eemaldatavad mööblitükid ja majapidamistehnika tuleb ostjale üle anda vaid juhul, kui selles on selgesõnaliselt kokku lepitud. Vaikimisi need korteri juurde ei kuulu.

Tere! Korter sai müüdud ja üle andes häiris uut omanikku võrdlemisi madal külma vee surve ühest kraanist, mida me ei olnud varem talle öelnud (mitte pahatahtlikult - see lihtsalt ei olnud meie jaoks oluline puudus, mis oleks elu häirinud ja ei tulnud selle peale, et seda välja tuua). Võtsime kohe ühendust korteriühistu halduriga, kes saatis paar päeva hiljem kohale tehniku, kelle sõnul probleem lahendati. Uus omanik aga pole siiani allkirjastanud pärast üleandmist saadetud üleandmisakti. Millised on minu kui müüja jaoks murekohad ja minu vastutus, kui selgub, et vee surve ei vasta ka pärast tehniku visiiti uue omaniku soovile?

Üleandmisakti allkirjastamine või selle allkirjastamata jätmine müüdud korteriomandi valduse üleandmisel ei ole sellise tähtsusega, mille pärast peaks muretsema. Oluline on, et korter oleks seisundis, mida on lepingus kirjeldatud. Asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui:
  1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi;
  2) kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.

Korterit ostes tuleb pidada endastmõistetavaks, et selles ei esineks elamist takistavaid või seda võimatuks tegevaid asjaolusid. Elementaarsed elutingimused hõlmavad vähemalt uutes ehitistes üldjuhul ka elementaarset veevarustust, kanalisatsiooni, piisavat päevavalgust ning elamist kestvalt häiriva püsivalt olulise müra, vibratsiooni või ebameeldiva lõhna puudumist. Kui müüja annab ostjale üle asja, mis ei vasta lepingutingimustele, ei ole ta müügilepingust tulenevat kohustust kohaselt täitnud ning on VÕS § 100 tähenduses müügilepingut rikkunud. Müüja vastutab müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused: müüdud asi ei vasta lepingutingimustele; puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale; puudus ei tulenenud ostjast; ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma; sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda.

Ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Mõistlikuks ajaks on kohtupraktika kohaselt peetud sõltuvalt kahte kuud. Kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. 

Tere! Millistel juhtudel on võimalik kohustada kodanikku eraõigusliku ettevõtte tasustatud teenuseid kasutama, olenemata lepingu olemasolust? Lugupidamisega.

Olukordi, kui isikut saab kohustada kasutama eraõigusliku ettevõtte poolt pakutavaid tasulisi teenuseid on mitmeid. Läbiv joon on sellisel juhul siiki, et teenuseid peab kasutama vaid teatud asjaoludel ja kui neist asjaoludest loobuda, ei ole vaja kasutada ka teenust. Näiteks sõidukite tehnoülevaatus, mida on kohustatud autoomanik eraõigusliku ettevõttena tegutsevalt ülevaatuspunktilt teenusena ostma, kui soovib kasutada sõidukit liikluses. Kui Te püstitaksite oma küsimuse konkreetse teenuse lubatavuse kohta, saaks ka vastuse anda konkreetsema.

Millised on rentija õigused peoruumi rentimisel kliendile? Kodulehel on kirjas, et vara tuleb hoida ja kõik lõhutud ja rikutud asjad tuleb kinni maksta. Kui klient ei ole peale pidu nõus seda tegema ja nõuab tunnistuseks videot või pilti, kas peab kogu peo vältel kõrval istuma? Millised on videovalve kasutamise õigused/kohustused? Kas pean enne pidu nõudmistega dokumendi laskma alla kirjutada?

Videovalvet peoruumidesse ei saa soovitada. Et vältida vaidlust kahju tekitamise üle, soovitan nii peoruumi üle andes kui seda peojärgselt vastu võttes fikseerida kahepoolselt allkirjastatud dokumendiga ruumide seisundi ja kogu üleantav inventar (sarnaselt eluruumi üürilepingus koostatavale üleandmis-vastuvõtmis aktile). Küsimusest nähtub, et vaidlust ei ole mitte kahjustatud esemete hüvitamise kohustuse üle vaid selle üle, millised asjad on lõhutud ja rikutud peo käigus. On tõsiasi, et kahju tekkimise tõendamine on selle kohustus, kes kahju hüvitamist nõuab. Enne ja peale pidu koostatud kahepoolselt allkirjastatud üleandmisdokumenti võrreldes oleks kahju tekitamist lihtne tõendada ka ilma video- või fotomaterjalita.

Suhe läks katki. Yhe inimese nimel laen(autopay) ja teise nimel auto, mis selle laenuga soetati. Kas auto omanik võib auto lihtsalt “omastada” nii, et laenuosa enam ei tasu ja mingit kompromissi saavutada ei soovi. Kas ja mis juhul auto omaniku saab kuidagi vastutusele võtta? Ühtegi kirjaliku lepingut nende kahe inimese vahel pole. Auto omanik on tasunud iga kuu pool autolaenu kuumaksest ylekandega.

Tegemist võib olla suulise laenulepinguga ja laenuvõtjal võib olla auto omaniku vastu kokkuleppe täitmisest tulenevad rahalised nõuded, kui laenu võttes ja autot soetades sellised kokkulepped sõlmiti. Seda ka juhul, kui kokkulepe oli suuline. Teiseks võib laenuvõtjal olla nõue alusetu rikastumise sätetest tulenevalt, kuivõrd laenuvõtja on teinud teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi.

Soovitan kõigi asjaolude selgitamiseks ja õigusliku hinnangu saamiseks pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele. 

Kas leppetrahvi, millega üks osapool ei ole nõus ning kavatseb vaidlustada vajadusel ka kohtu kaudu tuleb tasuda ära tähtaegselt, kui trahvi esitanud osapool seda nõuab? Leppetrahvi saaja vaidlustab trahvi, sest leppetrahvi summa määrati ebamõistlikult kõrgeks (leppetrahvi summa ületab 20-kordselt parkimistasu).

Leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupool võib nõuda leppetrahvi vähendamist, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur (VÕS § 162 lg 1). Kohus võib seda vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust kohustatud poole poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit (VÕS § 162 lg 1).

Leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupool ei või leppetrahvi vähendamist nõuda pärast seda, kui ta on leppetrahvi tasunud (VÕS § 162 lg 3).

Tere! Lihtne küsimus, kas mul on kohustus maksta ettevõtjana teenuse eest, mis hilisemal vaatlusel ja arusaamisel osutus erinevaks teenuseks, mida algselt tahtsin osta? Peale selle loodi teenus eksitva ja väärinfoga.

Kuna küsimus puudutab teenuse eest tasumist, on vaja hinnata, mida Te täpselt tellisite, millist teenust Teile pakkumuses lubati ja millise sisuga pakkumusele Te nõusoleku andsite. Selleks on vajalik lugeda lepingut ja/või lepingueelsetel läbirääkimistel avaldatut. Kui osutatav teenus ei vasta kokku lepitule, on teenuseosutaja kohustust rikkunud ja teil kui võlausaldajal on õigus sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, keelduda oma kohustuse täitmisest, lepingust taganeda või leping üles öelda, samuti alandada hinda (VÕS § 105).