Otsing

Kinnisasja valdamise ja kasutamise korras (nt kes kasutab millist parkimiskohta hoovis) võivad kaasomanikud kokku leppida sõlmides vastava kokkuleppe ja tehes sellekohase kande kinnistusraamatusse.

Hoonestusõigus on piiratud asjaõigus, mis annab isikule õiguse teise isiku maale ehitada ja omada sellel maal ehitist ning kasutada seda maad ehitise teenindamiseks. Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud.

Omandamise ja võõrandamise tehingu sõlmimiseks pöörduvad pooled notari poole ning esitavad tehingu ettevalmistamiseks vajalikud andmed (osapoolte nimed, isikukood, elukoha aadressid, e-posti aadressid, kontakttelefonid, perekonnaseisud, võõrandatava objekti aadress jmt).

Tasumisele kuuluvad: 

Korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud.

Eestis reguleerib korteriühistute tegevust peamiselt korteriomandi- ja korteriühistuseadus.

Ehitustegevus hõlmab ehitiste püstitamist, laiendamist, rekonstrueerimist ja lammutamist. Ehitusseadustik reguleerib ehitustegevust, määrates kindlaks nõuded ehitistele, ehitusloa taotlemise ja väljastamise protsessi ning ehitise kasutusloa taotlemise ja väljastamise protsessi.

Ehitusnormid ja -nõuded määravad kindlaks ehitiste tehnilised ja ohutusnõuded. Need hõlmavad järgmisi aspekte:

Planeerimis- ja ehitusvaldkonnas tekkivate vaidluste lahendamine toimub tavaliselt haldusmenetluse ja kohtumenetluse teel.

Kinnisomandi ulatus on määratud vertikaalselt ja horisontaalselt. Horisontaalselt on see piiritletud piiripunktidega kaardil ja looduses. Vertikaalses mõttes ei ole omandi lage ega sügavust meetritega määratud.

Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus. Kinnistuga seotud toimingud tehakse üldjuhul notari juures.

Kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadusest

Teeregistrisse kantakse riigimaanteed ja kohalikud teed ning lisaks ka sellised erateed, mis on määratud avalikuks kasutamiseks või mille kandmine registrisse on ette nähtud seaduses ja kohaliku omavalitsuse õigusaktides.

Kaasomanike kokkulepe võimaldab kaasomanikel reguleerida omavahelisi õigusi ja kohustusi ühise asja kasutamisel, valdamisel ja käsutamisel. Selle sisu sõltub poolte kokkuleppest, kuid see peab olema kooskõlas seadusega.
Peamised õiguslikud võimalused on järgmised:

Kinnisomandi üleandmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti.

Kinnisasja kinkimine on kinnisasja tasuta võõrandamine. Kinnisasja kinkimine toimub kinkelepingu alusel, mis peab olema notariaalselt tõestatud.

Valdus antakse võõrandajalt omandajale üle vastavalt osapoolte vahelisele kokkuleppele. Valduse võib üle anda võõrandamislepingu sõlmimise päeval või ka hiljem kokkulepitud ajal.

Sarnaselt kinnisasja üleandmisele peab ka kinnisasja koormamiseks sõlmima kokkuleppe notari juures. Hüpoteek kantakse kinnistusraamatusse kinnistamisavalduse alusel.

Hüpoteegi seadmiseks tuleb pöörduda notari poole ning sõlmida notari juures hüpoteegi seadmise notariaalselt tõestatud leping, milles määratakse tagatav nõue.

Hüpoteek ei eelda tagatava nõude olemasolu. Hüpoteegi saab seada ka tulevikus tekkiva nõude tagamiseks.

Sõltuvalt sellest, kas hüpoteek koormab ühte või enamat kinnisasja, võidakse kokku leppida hüpoteegi või ühishüpoteegi seadmises. Kui tagatiseks antakse mitu kinnisasja, võib neile seada ühishüpoteegi või igale kinnistule oma hüpoteegi.