Kiirelt kätte

Kohtu, prokuratuuri või uurimisasutuse taotlusel määrab Eesti Advokatuur riigi õigusabi osutava advokaadi. Kohtul, prokuratuuril või uurimisasutusel ei ole õigust leppida advokaadiga kokku riigi õigusabi osutamises ega määrata riigi õigusabi osutavat advokaati.

Majandusliku seisundi hindamisel arvestatakse näiteks taotleja vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate

Riigi õigusabi on isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine. Riigi õigusabi osutab advokaat.

Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: 

Vastuväite esitamise tähtaeg hakkab kulgema makseettepaneku kättesaamisele järgnevast päevast. Vastuväite esitamise viimaseks päevaks on tähtaja viimane päev. See tähendab, et tähtaja viimasel päeval peab olema vastuväide jõudnud kohtusse.

Hagita menetluse lahend (maksekäsk) on kohtumäärus, mis kuulub viivitamata täitmisele. Seega, kui võlgnik ei maksa kohtu poolt määratud summat sissenõudjale vabatahtlikult, on sissenõudjal õigus pöörduda kohtutäituri poole, et taotleda võlgniku suhtes täitemenetluse algatamist.

Kui vanem esitab talle antud tähtaja jooksul vastuväite, lahendab kohus asja edasi hagimenetluses. Vastuväide peab olema põhistatud ja loetakse elatisnõudele hagi vastuseks.

Kui Te olete esitanud kohtule kõik vajalikud andmed, teeb kohus võlgnikule makseettepaneku tasuda väidetav võlg makseettepaneku kättetoimetamisest alates 15 päeva jooksul, makseettepaneku välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul.

Maksekäsu kiirmenetluse avaldust saab esitada ainult elektroonilise portaali e-toimik kaudu. Portaali saab siseneda ID-kaardiga ning e-toimiku kaudu esitatav avaldus tuleb digitaalselt allkirjastada. Avalduse menetlejaks on Pärnu Maakohtu maksekäsu osakond.

Makseettepanekus küsitakse võlgnikult, kas ta tunnistab nõuet või mitte ja antakse võimalus nõue tasuda või nõudele vastuväide esitada. Vastuväite vormi leiate siit.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohustuslikud andmed sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustik.

Lapse elatisnõudes toimuva maksekäsu kiirmenetluse avalduses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:

Justiitsministeerium

Riigikohtu tellimusel on valminud õppefilm „Vaidluste lahendamisest kohtus“. Film kannab teavitustöö eesmärki.

Maksekäsu kiirmenetluses on pooled avaldaja ja võlgnik. Avaldajaks on isik, kes esitab maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtusse ja võlgnikuks on isik, kelle vastu avaldus esitatakse. Alaealisele elatise nõudmisel on avaldajaks alaealine, keda esindab tema vanem või eestkostja.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitaja on avaldaja. Juhul, kui soovite esitada maksekäsukiirmenetlusse  elatise avaldust, tuleb avaldajaks märkida laps/ lapsed ning täita lapse esindaja andmed.

Isik, kelle vastu avaldus esitatakse, on võlgnik.

Maksekäsu kiirmenetluses esitatav nõue ei tohi ületada 8000 eurot (sealhulgas kõrvalnõuded nt intressid ja viivised). Kõrvalnõuded (nt intressid ja viivised) ei tohi ületada põhinõuet.

Avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse asjas tasutakse riigilõivu kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 65 euro (riigilõivu seaduse § 59 lg 6). Elatise nõudmisel riigilõivu avaldajalt ei nõuta.

Kui olete tasunud riigilõivu valele kontole, vale viitenumbriga või vajalikust rohkem, siis tuleb teil esitada avaldus riigilõivu tagastamiseks. Avalduse vormi leiate siit. Avaldus tuleb esitada kohtule, mille arvele riigilõiv tasuti.

Maksekäsu kiirmenetluse avaldust nii võlanõudes kui lapse elatisnõudes saab esitada üksnes elektrooniliselt portaali E-toimik kaudu. Portaali saab siseneda ainult ID-kaardiga ning E-toimiku kaudu esitatav avaldus tuleb digitaalselt allkirjastada.

Maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab kohtu poolt võlgnikult võla väljamõistmise korral võlgnik. Samuti juhul kui avaldaja kinnitab kohtule esitatud kirjalikus avalduses, et võlgnik on võla tasunud. Muudel juhtudel avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti.