Kiirelt kätte

Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui kehtiv õigus ei näe ette lepingu kohustuslikku vormi.

1. Tulumaks:

• Eestis ei maksustata kingitusi tulumaksuga, kuid kinkijal või kingisaajal võib tekkida kohustus deklareerida kingitus maksudeklaratsioonis teatud juhtudel (nt kui kingitus on seotud ettevõtlusega).

2.  Kinnisvara kinkimine:

Lepingu sõlmimiseks on vaja vahetada vastastikuseid tahteavaldusi. Leping loetakse sõlmituks, kui on jõutud kokkuleppele lepingu oluliste tingimuste suhtes. Juriidilises keeles loetakse tahteavaldusteks vastavalt oferti (pakkumus) ning selle aktsepti (nõustumus).

Et vältida hilisemaid vaidlusi, on otstarbekas kõik olulised asjaolud lepingusse kirja panna. See, et väljaüüritava toa sein on kollane, võib tunduda ebaolulisena, et lepingusse kirja panna, kuid kindlasti muutub see oluliseks, kui üürnikud seina vahepeal mustaks on värvinud.

Kinkelepingu vorminõuded

1. Suuline leping:

• Vallasvara puhul võib kinkeleping olla suuline, kui vara antakse koheselt üle.

2. Kirjalik leping:

Kinkelepingust taganemine on lubatud eelkõige juhul, kui kingisaaja oma (seaduslikku) õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega. Pelgalt kinkija soovist ei piisa.

Lepingute sõlmimisel tuleb alati arvestada võlaõiguses kehtivate üldpõhimõtetega, nagu näiteks lepinguvabaduse põhimõte, mis võimaldab isikutel kindlaks määrata lepingu sisu (sh lepingupoolte õigusi ja kohustusi) vastavalt oma vajadustele ja soovidele, lepingu vormi ja muid olulisi tingimusi, millega tuleb arvestada

Müügileping võib olla suuline või kirjalik, kuid teatud juhtudel on seadusega kehtestatud kohustuslik vorminõue, näiteks kinnisvara müümisel on kohustuslik notariaalne vorm.

Müüja kohustused:

Kahju hüvitamise nõude esitamiseks tuleb järgida teatud menetluskorda:

Teenuse osutamise leping on kokkulepe, mille alusel üks isik (teenuse osutaja) kohustub osutama teisele isikule (tellija) teatud teenust, ja tellija kohustub selle eest maksma kokkulepitud tasu.

Kinkeleping on õiguslik kokkulepe, mille alusel üks isik (kinkija) annab teisele isikule (kingisaaja) tasuta üle vara või õiguse. Kinkeleping võib olla suuline või kirjalik, kuid teatud juhtudel nõuab seadus kirjalikku vormi ja notariaalset tõestamist.

1. Lepingu pooled:

• Kinkija: isik, kes annab vara üle.
• Kingisaaja: isik, kes saab vara.

2. Lepingu ese:

1. Kinkimine abikaasale:

• Abikaasale kinkimisel tuleb arvestada abieluvararežiimi ja võimalikku vajadust abikaasa nõusoleku saamiseks.

2.  Kinkimine alaealisele:

Peatükist leiate infot lepingute sõlmimise kohta. Näiteks millises vormis peab leping olema sõlmitud või millised andmed lepingus peavad kindlasti sisalduma. Täiendavalt vaata veel võlaõigusseadusest.

Lepingute sõlmimisel tuleb arvestada vormivabaduse põhimõttega, mille kohaselt võib lepinguid sõlmida nii suulises, kirjalikus taasesitamist võimaldavas, kirjalikus ja notariaalses vormis. Samas tuleb lepingu sõlmimisel ja lepingu vormi valikul alati mõelda hilisemale tõendamis vajadusele.

Teenuse osutamise lepingus peavad olema selgelt määratletud järgmised tingimused:

Teenuse osutaja kohustused:

1. Teenuse vastuvõtmine ja kontrollimine: tellija peab teenuse vastuvõtmisel kontrollima, kas teenus vastab lepingutingimustele.

Teenuse osutamise leping võib lõppeda mitmel viisil: