Kiirelt kätte

Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui kehtiv õigus ei näe ette lepingu kohustuslikku vormi.

Lepingu sõlmimiseks on vaja vahetada vastastikuseid tahteavaldusi. Leping loetakse sõlmituks, kui on jõutud kokkuleppele lepingu oluliste tingimuste suhtes. Juriidilises keeles loetakse tahteavaldusteks vastavalt oferti (pakkumus) ning selle aktsepti (nõustumus).

Et vältida hilisemaid vaidlusi, on otstarbekas kõik olulised asjaolud lepingusse kirja panna. See, et väljaüüritava toa sein on kollane, võib tunduda ebaolulisena, et lepingusse kirja panna, kuid kindlasti muutub see oluliseks, kui üürnikud seina vahepeal mustaks on värvinud.

Kinkelepingu vorminõuded

1. Suuline leping:

• Vallasvara puhul võib kinkeleping olla suuline, kui vara antakse koheselt üle.

2. Kirjalik leping:

1. Tagasivõtmine enne üleandmist:

• Kinkija võib kinkelepingu tagasivõtmise enne vara üleandmist, kui kingisaaja on käitunud kinkija suhtes tänamatult (nt solvangud, kahju tekitamine).

2. Tühistamine pärast üleandmist:

1. Tulumaks:

• Eestis ei maksustata kingitusi tulumaksuga, kuid kinkijal või kingisaajal võib tekkida kohustus deklareerida kingitus maksudeklaratsioonis teatud juhtudel (nt kui kingitus on seotud ettevõtlusega).

2.  Kinnisvara kinkimine:

Kahju hüvitamise nõude esitamiseks tuleb järgida teatud menetluskorda:

Teenuse osutamise leping on kokkulepe, mille alusel üks isik (teenuse osutaja) kohustub osutama teisele isikule (tellija) teatud teenust, ja tellija kohustub selle eest maksma kokkulepitud tasu.

Müügileping võib olla suuline või kirjalik, kuid teatud juhtudel on seadusega kehtestatud kohustuslik vorminõue, näiteks kinnisvara müümisel on kohustuslik notariaalne vorm.

Müüja kohustused:

Kinkeleping on õiguslik kokkulepe, mille alusel üks isik (kinkija) annab teisele isikule (kingisaaja) tasuta üle vara või õiguse. Kinkeleping võib olla suuline või kirjalik, kuid teatud juhtudel nõuab seadus kirjalikku vormi ja notariaalset tõestamist.

1. Läbirääkimised: esmalt püütakse vaidlusi lahendada läbirääkimiste teel kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel.
2. Kaebuse esitamine: kui läbirääkimised ei anna tulemust, võib kindlustusvõtja esitada kaebuse kindlustusandja klienditeenindusse või pöörduda finantsinspekt

Lepingute sõlmimisel tuleb arvestada vormivabaduse põhimõttega, mille kohaselt võib lepinguid sõlmida nii suulises, kirjalikus taasesitamist võimaldavas, kirjalikus ja notariaalses vormis. Samas tuleb lepingu sõlmimisel ja lepingu vormi valikul alati mõelda hilisemale tõendamis vajadusele.

Lepingute sõlmimisel tuleb alati arvestada võlaõiguses kehtivate üldpõhimõtetega, nagu näiteks lepinguvabaduse põhimõte, mis võimaldab isikutel kindlaks määrata lepingu sisu (sh lepingupoolte õigusi ja kohustusi) vastavalt oma vajadustele ja soovidele, lepingu vormi ja muid olulisi tingimusi, millega tuleb arvestada

Peatükist leiate infot lepingute sõlmimise kohta. Näiteks millises vormis peab leping olema sõlmitud või millised andmed lepingus peavad kindlasti sisalduma. Täiendavalt vaata veel võlaõigusseadusest.

1. Lepingu pooled:

• Kinkija: isik, kes annab vara üle.
• Kingisaaja: isik, kes saab vara.

2. Lepingu ese:

1. Kinkimine abikaasale:

• Abikaasale kinkimisel tuleb arvestada abieluvararežiimi ja võimalikku vajadust abikaasa nõusoleku saamiseks.

2.  Kinkimine alaealisele:

Kasutusleping on leping, mille kohaselt üks isik (kasutusse andja) annab teisele isikule (kasutusse võtja) õiguse teatud vara kasutada, tavaliselt kindla aja jooksul ja teatud tingimustel.

Teatud kasutuslepingutes võivad olla spetsiifilised tingimused ja sätted, mis reguleerivad vara erikasutust:

1. Lepingu lõpetamine: kasutusleping võib lõppeda tähtaja möödumisel, poolte kokkuleppel, etteteatamisega või lepingu rikkumise tõttu.