Millises vormis peaks lepingud olema sõlmitud?

Lepingute sõlmimisel tuleb lähtuda vormivabaduse põhimõttest. Selle kohaselt võivad pooled üldjuhul valida lepingu vormi ise – leping võib olla sõlmitud suuliselt, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kirjalikus vormis või notariaalses vormis.

Kuigi seadus ei nõua enamasti kindlat vormi, tuleb lepingu vormi valikul arvestada võimaliku hilisema tõendamisvajadusega. Näiteks suulise lepingu korral võib vaidluse tekkimisel olla keeruline tõendada kokkuleppe täpset sisu ja poolte kohustusi, välja arvatud juhul, kui lepingu sõlmimise juures viibisid tunnistajad või kokkulepe on muul viisil tõendatav.

Lepingu sõlmimisel tuleb alati arvestada ka seadusest või poolte kokkuleppest tulenevate vorminõuetega. Kui seaduses ettenähtud vorminõuet ei järgita, võib tehing olla tühine.

Kirjalik vorm

Kirjalikus vormis lepingu puhul peab leping olema allkirjastatud lepingupoolte poolt, kui seadus ei sätesta teisiti.

Seadus võib nõuda ka kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi. Sellisel juhul peab lepingu sisu olema hiljem taasesitatav ning lepingust peavad nähtuma lepingu sõlminud isikute nimed, kuid omakäelist allkirja üldjuhul vaja ei ole.

Kirjaliku vormiga on võrdsustatud elektrooniline vorm juhul, kui seadus ei nõua rangemat vormi. Elektrooniline leping peab olema püsivalt taasesitatav, sisaldama lepingupoolte nimesid ning olema elektrooniliselt allkirjastatud viisil, mis võimaldab seostada allkirja lepingu sisu, isiku ja lepingu sõlmimise ajaga.

Notariaalne vorm

Lepingu kirjaliku vormi võib asendada notariaalse vormiga.

Notariaalne kinnitamine tähendab eelkõige lepingupoole allkirja ehtsuse kinnitamist notari poolt.

Notariaalne tõestamine tähendab, et notar kontrollib lisaks poolte isikusamasusele ja allkirjadele ka tehingu sisu, selgitab pooltele tehingu tähendust ja õiguslikke tagajärgi ning tõestab tehingu.

Seadus näeb teatud tehingutele ette kohustusliku notariaalse tõestamise nõude. Näiteks tuleb notariaalselt tõestada:

• kinnisasja võõrandamise ja kinnisasjale piiratud asjaõiguste seadmise tehingud;
• abieluvaraleping;
• äriühingu asutamisleping või asutamisotsus seaduses sätestatud juhtudel;
• osaühingu osa võõrandamise või pantimise leping juhul, kui osa ei ole registreeritud Eesti väärtpaberite registris.

Üldjuhul kehtib lepingu vorminõue ka lepingu muutmisele ning lepinguga seotud tagatistele ja kõrvalkohustustele, kui seadus või pooled ei ole ette näinud teisiti.

Notariaalsed toimingud on tasulised ning notaritasu suurus sõltub seaduses sätestatud notari tasu määradest.