Kiirelt kätte

Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: 

Riigikohtu tellimusel on valminud õppefilm „Vaidluste lahendamisest kohtus“. Film kannab teavitustöö eesmärki.

Maksekäsu kiirmenetluses esitatav nõue ei tohi ületada 8000 eurot (sealhulgas kõrvalnõuded nt intressid ja viivised). Kõrvalnõuded (nt intressid ja viivised) ei tohi ületada põhinõuet.

Kui avaldaja kinnitab kohtule (e-post [email protected]) esitatud kirjalikus avalduses, et võlgnik on võla tasunud, lõpetab kohus määrusega maksekäsu kiirmenetluse. Avaldaja võib avalduse kohtule esitada kuni maksekäsu tegemiseni.

Maksekäsu kiirmenetluses on pooled avaldaja ja võlgnik. Avaldajaks on isik, kes esitab maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtusse ja võlgnikuks on isik, kelle vastu avaldus esitatakse. Alaealisele elatise nõudmisel on avaldajaks alaealine, keda esindab tema vanem või eestkostja.

Tarbijakaitseseaduses sätestatud tarbija kaebuste lahendamise üldine kord nõuab, et enne kaebuse esitamist tarbijakaitseametile tuleb esmalt esitada pretensioon kauplejale ning oodata ära viimase vastus.

Üldjuhul seadus kohtutäituri vahetamist ette ei näe. Kui siiski esineb väga mõjuv põhjus kohtutäituri vahetamiseks, saab seda täiteasja menetleva kohtutäituri nõusolekul.

Eesti kohtutäitur teeb täitetoiminguid üksnes Eesti Vabariigi territooriumil. Välisriigis toimuvale täitemenetlusele kohaldatakse selle riigi õigust, kus täitemenetlus toimub.

Kohtutäituri poole on võimalik pöörduda, kui võlgnik vabatahtlikult ei täida seda, milleks teda kohtu või muu pädeva asutuse poolt on kohustatud. Näiteks ei maksa võlgnik Teile võlga ära, ei vabasta ruume, ei eemalda ebaseaduslikku tõkkepuud, ei avalda vabandust ajalehes jne.

Täitedokumendiks on näiteks: 

Seaduse kohaselt kannab kohtutäitur arestiga laekunud raha üle sissenõudjale kümne tööpäeva jooksul kuid mitte enne kolme tööpäeva möödumist raha laekumisest. Alus: TMS § 43.

Tagastusnõuet saab arestida ja sellele võib täitemenetluse käigus pöörata sissenõuet nagu rahalisele nõudele.

Elatisabi saaja, kes ei soovi enam täitemenetlusaegset elatisabi saada, esitab avalduse sellele kohtutäiturile, kellele ta varasemalt esitas taotluse elatisabi saamiseks. See tähendab, et avaldus tuleb esitada täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile.

Täitemenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on alates 1.01.2024. a kuni 200 eurot kalendrikuus (kuni 31.12.2023. a oli elatisabi suurus kuni 100 eurot kalendrikuus) ja selle maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise summa.

Täitemenetlusaegse elatisabi arvutamisel võetakse arvesse võlgniku poolt iga kuu lapsele laekunud summa. Alates 1.01.2024. a on elatisabi suurus 200 eurot kalendrikuus (kuni 31.12.2023. a oli 100 eurot kalendrikuus).

Ei tähenda, riigipoolne elatisabi maksmine ei vabasta elatisvõlgnikku elatise maksmisest. Lapse elatise nõue läheb väljamakstud elatisabi ulatuses riigile üle, mis tähendab, et riik hakkab koos last kasvatava vanemaga täitemenetluse raames elatisvõlglaselt võlga tagasi nõudma.

Kui lapsele on kohtu poolt välja mõistetud elatis ning tehtud on ka taotlus elatisabi saamiseks, siis hakkab kohtutäitur iga kuu jälgima, kas ja millises summas võlgnikult lapsele elatist laekub.

Täitemenetlusaegset elatisabi ei ole võimalik saada tagantjärele varasemalt kogunenud elatisvõlgnevuse eest.

Kui võlgniku suhtes viiakse Eestis läbi täitemenetlust, kuid lisaks on võimalik tema suhtes alustada täitemenetlust ka välisriigis, on elatisabi taotleja kohustatud algatama täitemenetluse ka välisriigis. 

Ei, elatisabi maksmise üheks eelduseks on, et lapsele on eelnevalt kohtu kaudu elatis välja mõistetud.