Tere 24.03 alates olen olnud haiguslehel (mis lõppeb 9.05) diagnoosiga artroos. Käsi on endiselt põletikuline, haiguslehte tuleb pikendada. Tööle minna ei saa. Töötan toiduainete tehases, külmas ruumis. Arsti sõnul ma külmas ruumis ma töötada ega tõsta ei tohi. Põletik käes on tingitud külmas ruumis töötamisest. Suheldes vahetusevanemaga sain soovituse kirjutada lahkumisavaldus omal soovil kuna ütlesin, et ei tea, millal tööle naasta saan. Kuidas ma peaksin praegu toimima, et minu sissetulek ei kannataks? Mul on 4 väikest last. Vahetusvanema sõnul peaksin tegema lahkumisavalduse ja võtma end töötukassas arvale. Kuna töölt pidevalt küsiti, millal tööle tulen, tundsin ma ennast juba survestatuna. Kuigi olen öeldnud, et ei saa tööle veel tulla. Töökoha poolt öeldi saadavad mulle allkirjastamiseks lahkumisavalduse.  Kuidas peaksin edasi toimima nii, et endale sellega "karuteenet" ei tee? 

Töölepingut töötajapoolselt üles öelda ma kirjeldatud olukorras kindlasti ei soovita. Haiguslehel tuleb olla seni, kuni arsti hinnangul tööle naasmine enam Teie tervist ei ohusta. Kui arst leiab, et senisele tööle Te enam naasta ei saa, paluge väljastada arstitõend (võib olla nii perearsti kui töötervishoiuarsti tõend), mille kohaselt on töötajale teatud töö tegemine vastunäidustatud. Korrektne arstitõend sisaldab töötajale vastunäidusatud tegevusi, nt vastunäidustatud raskuste tõstmine, töö külmas keskkonnas vms. Töötaja tervise diagnoos tõendil ei ole oluline, sest see kuulub eriliigiliste isikuandmete hulka. Kui olete arstitõendi tööandjale esitanud, ei tohi tööandja töötajale vastunäidustatud tööd anda. Kui tööandjal ei ole võimalik anda töötajale tööd, mis sobiks tema tervisega, siis võib tööandja töösuhte üles öelda TLS § 88 lg 1 p 1 alusel. Kui töösuhe öeldakse üles TLS-i § 88 lõike 1 punkti 1 alusel (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu), siis tööandja peab järgima töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaega. Samuti annab § 88 lg 1 p 1 alusel töölepingu lõppemine Teile õiguse saada töötuskindlustushüvitist.

Tere Kui tööleping lõpetatakse tööandja poolt katseajal TLSi § 96 järgi, kas siis on töötajal õigust saada TLSi § 100 lg 1 järgi hüvitist?

Kui töölepingu ütleb tööandja üles katseajal katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu, ei kaasne sellega õigust hüvitisele. Töölepingu võib üles öelda TLS § 96 kohaselt vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga. Kui etteteatamistähtaega ei järgita, tuleb vähem etteteatatud tööpäevade eest maksta töötasu.

Tere, Olen töötanud ühes firmas üle 1 aasta. Mul on tähtajatu tööleping aga töölepingut ma ise näinud ei ole. Mulle pakuti tööd ühes teises firmas mille ma ilmselt võtan vastu. Tean et pean 30 päeva ette teatama töölt lahkumise korral aga kui ma annan vanale tööandjale teada töölt lahkumise kohta 1 nädal enne uute töökohta minemist, kas siis vana tööandja saab mul palgast ka midagi maha arvata või mis vana tööandja teha saaks?

Töötaja peab töölepingu korralisest ülesütlemisest ette teatama 30 päeva. Kui töötaja teatab töölepingu lõppemisest ette vähem kui 30 kalendripäeva, on tööandjal õigus nõuda keskmist tööpäevatasu iga tööpäeva eest, mille võrra töötaja töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatas.

Tere Töötaja ei ole tulnud tööülesannete täitmisega toime viimase aasta jooksul juba üle nelja kuu (üle 120 kalendripäeva) ja oleme teadlikud, et töötaja ei naase enam tööle, kuna ei ole enam võimeline töötama. Tööandja saab kasutada TLS § 88 lg1 p 1 lõpetamise aluseks viidates § 97 lg 3, et ei järgi etteteatamistähtaega. Kui tööandja ei järgi etteteatamistähtaega, kuna lepingut ei ole mõistlik jätkata, kas ja millised hüvitised peab kindlasti tööandja väljamaksma töötajale, kellel tööstaaž üle 6 aasta? Kas 2 kuu hüvitise etteteatamistähtaega järgimata tuleb hüvitada või mitte?

Kui töösuhe öeldakse üles TLS-i § 88 lõike 1 punkti 1 alusel (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu), siis tööandja peab järgima töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaega. Kui töötaja ja tööandja töösuhe on kestnud 5-10 aastat, tuleb töölepingu ülesütlemisest ette teatada 60 kalendripäeva. Etteteatamistähtaeg hakkab kulgema ülesütlemisavalduse saamisele järgnevast päevast. Näiteks kui töötaja sai ülesütlemisavalduse 1. jaanuaril, siis etteteatamistähtaega hakatakse lugema 2. jaanuarist.

Kui tööandja teatab töölepingu lõppemisest ette vähem, peab ta töötajale maksma hüvitist. Hüvitise suurus on töötaja keskmine tööpäevatasu iga vähem etteteatatud tööpäeva eest. Kui tööandja ei järgi seaduses sätestatud etteteatamistähtaega, siis tuleb töötajale maksta hüvitist keskmise tööpäevatasu alusel nende tööpäevade (E-R) eest, mis jäävad vähem etteteatatud aja sisse.

Tere Soovin õpetajana vahetada töökohta. Mul on tähtajatu tööleping. Uude kohta asub tööle 18.august. Kas praegusel tööandjal on õigus nõuda minuga töölepingu lõpetamist 20.juuni. mul on õigus saada poole aasta puhkusepäevad aga kas pean töölepingu lõpetama peale oma puhkusepäevi? Saan aru, et teised õpetajad on puhkusel terve suve ja mul nii palju puhkusepäevi ei ole aga see eeldabki, et pean lõpetama lepingu peale oma puhkuse päevi? Või peab tööandja ikka tagama mulle töö ja arvestama minu sooviga, kuna soovin töölepingu lõpetada. Ideaalis sooviks töölepingu lõpetada seisuga 17.aug, enne kui lähen teisele tööle.

Tähtajatu töölepingu võitöötaja korraliselt üles öelda põhjusest sõltumata järgides etteteatamistähtaega. Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega, mis tuleb esitada vähemalt 30 päeva enne töölepingu soovitavat lõppu. Töölepingu ülesütlemisavaldusele ei ole seadusest tulenevaid üheseid sisunõudeid. Avalduses peaks minimaalselt kajastuma poolte andmed, ülesütlemise alus (TLS § 85) ja lepingu lõpetamise kuupäev. Ülesütlemisavaldus on ühepoolne tahteavaldus, mis jõustub teise poole poolt kättesaamisel (soovitan saata e-kirjaga). Kui selline avaldus on esitatud ja töölepingu lõpetamise päevaks on märgitud 17. august, lõppebki leping 17.augustil ja selle ajani on mõlemal poolel kohustus lepingut täita. 

Tere, Oli sõlmitud tähtajaline Tööleping asenduskohale, tähtajaga "...kuni asendatava töötaja lapsehoolduspuhkuselt tööle asumiseni". Tööandja ühepoolselt lõpetas Lepingut edastades teatise Lepingu lõpetamisest. Samas, asendatav töötaja tööle tagasi ei tule, jääb veel lapsehloduspuhkusele pooleks aastaks. Tööandja rikkus Lepingut tähtaja osas ning lõpetas selle enne tähtajaliselt. Soovin esitada avalduse tööinspektsioonile, missuguse seaduse paragrahvile peab viitama antud juhul? Millist paragrahvi konkreetselt rikkus Tööandja ? Ehk avaldus näeks välja - "Tuvastada tööandja ja töötaja vahel sõlmitud tööleping lõpetamise tühisus TLS § ..... lg ..... alusel. Lõpetada tööleping töövaidluskomisjoni poolt TLS § 107 lg 2 alusel. Mõista tööandjalt töötaja kasuks TLS § 109 lg 1 (või lg 2) alusel välja hüvitis. "

Tähtajaline tööleping lõpeb korraliselt tähtaja saabimisega ehk teie juhtumil asendatava tööle naasmisega. Enne tähtaja saabumist saab tähtajalist töölepingut üles öelda vaid erakorraliselt. Erakorraliseks ülesütlemiseks peab esinema seda tingiv põhjus, ülesütlemine peab olema esitatud avalduses piisavalt põhjendatud ja toodud esile ülesütlemise õiguslik alus. Ilma nimetatud andmeid ja ülesütlemise asjaolusid teadmata ei ole võimalik anda hinnangut, kas töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks oli alust või on ülesütlemine tühine. Nõude sõnastuses "Tuvastada tööandja ja töötaja vahel sõlmitud tööleping lõpetamise tühisus TLS § ..... lg ..... alusel" tuleb punktiirile märkida ülesütlemisavalduses õigusliku alusena tööandja poolt esile toodud säte.

Tere! Kui soovin lõpetada katseajal töö, kuna tööandja on selgelt mõista andnud, et ma ei sobi antud tööle, siis millistel alustel toimub töölepingu lõpetamine? Kas olen saanud õigesti aru, et TLS § 86 alusel, mis annab mulle õiguse taotleda töötuskindlustushüvitist? Kui võtan ennast töötuna arvele kuidas arvestatakse töötuskindlustushüvitis. Kas katseajal oldud aja alusel või siis sellele eelnenud töökoha järgi (töösuhe lõppes 3.03.2025). 

Tööandja ja töötaja võivad katseaja jooksul TLS § 86 alusel öelda üles nii tähtajalise kui ka tähtajatu töölepingu 15-kalendripäevase etteteatamisega. Töötaja, erinevalt tööandjast, ei pea katseajal töölepingu ülesütlemist põhjendama. Kui tööleping on üles üeldud katseajal TLS § 86 alusel, on töötajal õigus töötuskindlustushüvitisele ja tal on töötuna arvelevõtmisele eelnenud kolme aasta jooksul töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud. Töötuskindlustusstaaži arvestatakse kuudes ja aastates. Iga 12 kuud töötuskindlustusstaaži arvestatakse ühe töötuskindlustusstaaži aastana. Töötuskindlustusstaaži pikkusest sõltub hüvitise saamise periood. Selle kohta saab rohkem lugeda Töötukassa veebilehelt. Hüvitise suuruse arvutamisel võetakse arvesse teie viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. 

Tere.Kui lahkun töölt katseajal paragrahv 86(1)alusel kas on võimalik siis ennast töötuna arvele võtta ja hüvitist saada.Tänan

Kui tööleping on lõpetatud katseajal TLS § 86 lg 1 alusel, on töötajal õigus töötuskindlustushüvitisele, kui on täidetud alljärgnevad tingimused:

• olete töötuna arvele võetud ja esitanud töötuskindlustushüvitise avalduse;
• teil on töötuna arvelevõtmisele eelnenud kolme aasta jooksul töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud;

Kui ma olen katseajal, pole lepingut veel allkirjastanud aga olen maksu- ja tolliametis tööle registreeritud, kas ma sellisel juhul olen ka kohustatud ette teatama 15.kalendripäeva kui ma soovin töölt lahkuda, või oleks mul võimalik ka päeva pealt lahkuda?

Kui Teid on tööle lubatud, olulistes lepingutingimustes on kokkulepe saavutatud ja töötamine ka registrisse kantud, on tööleping sõlmitud sõltumata sellest, et kirjalikku lepingudokumenti ei ole vormistatud. Töölepingu võib katseajal üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega põhjendust esitamata, järgides 15-kalendripäevast etteteatamistähtaega. Kui aga esinevad asjaolud, mis õigustavad töölepingu erakorralist ülesütlemist (näiteks tööandjapoolne kokkulepetest mitte kinnipidamine vm rikkumine) saab töölepingu üles öelda erakorraliselt, põhjendades ülesütlemist ja etteteatamisaega järgimata.

Palun abi pühkusehüvitise summa arvutamisel töölepingu lõpetamisel. Tööleping algas 27.06.2023 ja lõppes 31.12.2024, bruto kuupalk 3300 eur. Aastal 2023 jäi töötajal kasutamata 3 puhkusepäeva ja aastal 2024 kõik 28 puhkusepäeva. Milline on hüvitise suurus kummagi aasta eest, mida töövaidluskomisjoni avaldusele märkida?

Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Seega on 2023 aasta kasutamata puhkus tänaseks aegunud ja saate nõuda 2024 ja käesoleva aasta kasutamata puhkusepäevade hüvitamist. Juhised puhkusehüvitise arvutamiseks ja vastava valemi leiate Tööelu portaalist aadressil https://www.tooelu.ee/et/28/puhkusetasu#pohipuhkuse-tasu-tls-ss-70-lg-1-ja-puhkusehuvitis-tls-ss-71