Tere. Nimelt taotleb minu ema soodustingimustel vanaduspensioni, kolme lapsega kellest üks sündis südame defektiga. esitatud taotluse ja dokumendid lapsinvalidsuse tagasiulatuvaks tuvastamiseks. Sotsiaalkindlustusameti vastus oli selline : Esitatud tervisedokumentide põhjal on patsiendile tehtud 26.02.1986 südameoperatsioon (vatsakeste vaheseina defekti sulgemine[ patsient sündis 11. 1985]). Sellele järgneva aja kohta alates südameoperatsioonist kuni 31.12.1999 terviseandmed tema seisundi, ravi, funktsioonipiirangute ning nendest põhjustatud regulaarse kõrvalabi, juhendamise ja järelvalve vajaduse kohta puuduvad. Lapseealisena ei ole tal lapsinvaliidsust (enne 31.12.1999) ega puuet (01.01.2000-05.11.2001， see tähendab, kuni toöealiseks saamiseni) esinenud. Tööealiseks saamise järgselt ei ole tal kuni 25.01.2012 puuet ega püsivat töövõimekaotust tuvastatud. Kuna esitatud terviseandmed on puudulikud ega võimalda lapseeas puude tuvastamise aluseks olevat kõrvalabi, juhendamise ja järelvalve vajadust hinnata ning lisatingimused (puude või püsiva töövõime kaotuse esinemine vahetult tööealiseks saamise järgselt) ei ole täidetud, siis puudub alus lapsinvalidsuse tagasiulatuvaks tuvastamiseks. Küsimus siis kuidas sellist asja tõestada kui haiglal enam paberkandjatel dokumentatsiooni alles ei ole.

Sellised dokumendid peaksid siiski olema säilitatud, mitte hävitatud. Nõukogudeaegsed raviasutused andsid oma arhiivid üle uutele raviasutustele, mis jätkasid samades hoonetes. Pöörduge esmalt nende haiglate, polikliinikute jms poole, kus ema selle lapsega ravil käis. Kui need raviasutused pole arhiivi ise säilitanud, siis nad on selle üle andnud kas mõnele suurele haiglale või riigiarhiivile. 

Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel võetakse arvesse perekonna sissetulekut. Kas partneriga kooselu sõlmimisel luuakse ka perekond või seda ainult abielu sõlmimise korral? Kas partneriga kahekesi koos elades võetakse ikkagi arvesse ka vanemaid kui perekonda, kui oleme alla 24-aastased ning ei ole sõlminud kooselu ega abielu?

Vajaduspõhise õppeteotuse taotlemist reguleerib seadus (õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 5 ja § 5.1). Kuni 24-aastasele üliõpilasele vajaduspõhise õppetoetuse määramisel võetakse arvesse tema ja tema perekonnaliikmete keskmist  sissetulekut  taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuseaduse § 12 alusel tulumaksuga maksustatava tulu järgi. Perekonnaliikmeteks loetakse kuni 24-aastase üliõpilase vanemad juhul, kui üliõpilane ei ole abielus, registreeritud kooselus ega lapse vanem või eestkostja. Kuni 24-aastase üliõpilase perekonnaliikmeteks abielu korral on üliõpilase abikaasa, registreeritud elukaaslase korral üliõpilase registreeritud elukaaslane või alaealine laps, kelle vanem või eestkostja üliõpilane on. Kui kuni 24-aastane üliõpilane elab koos partneriga, kellega ta ei ole kooselu registreeritud, siis ei loeta partnerit tema perekonnaliikmeks, vaid sellisel juhul on perekonnaliikmeteks üliõpilase vanemad. 

Tere! Olen töötu ja sissetulek on 0 eurot. Töötukassast tööturaha ei saa, sest olin vanainimese hooldaja ja ametlikult tööl ei käinud. Vanainimene on praeguseks surnud. Elan hooldatud eaka majas, kes pakkus ka elamispinda. Vallavalitsus ei taha toimetulekutoetust (200 eurot) igakuiselt anda. Iga kord, kui raha olen küsimas käinud, siis oldakse ärritatud.  Kahjuks detsembrikuu eest ei saanudki toetust, sest ei olnudki võimalik tema juurde pääseda. 22. detsembril üritasin sotsiaaltöötaja juurde pääseda. Küsimus on, kas vald on kohustatud mulle maksma toimetulekutoetust seni kuni leian töö? Kas mul on õigus jaanuarikuus tagant järele saada ka saamata jäänud detsembrikuu toimetulekutoetus? Lugupidamisega

Vallal ei ole kohustust maksta toimetulekutoetust automaatselt seni, kuni leiate töö – toetuse saamiseks tuleb igal kuul esitada taotlus ja täita tingimused. Tagantjärele detsembrikuu toimetulekutoetust ei saa, kui taotlus esitati alles jaanuaris.

Toimetulekutoetust määrab ja maksab kohalik omavalitsus jooksva kuu eest, kui taotleja ja tema perekonna netosissetulek jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri pärast eluasemekulude mahaarvamist. Toetuse saamiseks tuleb igal kuul esitada taotlus hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks selle valla sotsiaalosakonda, kus asub teie tegelik elukoht. Iga kuu tuleb toetust uuesti taotleda ja esitada vajalikud dokumendid.
Kui te ei tööta, võib omavalitsus jätta toetuse määramata või vähendada toetuse summat, kui te ei ole töövõimeline või tööealine isik, kes ei tööta ega õpi täiskoormusega, ei ole töötuna arvel või keeldub mõjuva põhjuseta pakutud tööst või sotsiaalteenusest. Seega on oluline, et te püüaksite aktiivselt parandada oma olukorda ja vajadusel registreeriksite end töötuna Eesti Töötukassas.
Tagantjärele eelnevate kuude eest toimetulekutoetust ei määrata. Kui te ei esitanud detsembrikuu toetuse taotlust detsembris, siis vastavalt seadusele ei saa jaanuaris taotleda detsembrikuu toetust.

 

Küsimus seoses muutustega töötule ettenähtud toetuste ja hüvitiste määramisega. Varasemalt oli nii, et kui isik läks tööle enne määratud toetuse või hüvitise perioodi lõppu ja kahjuks töötas nt vaid 1-2 kuud, sai ta uuesti end arvele võtta ja toetust maksti eelnevalt poolelijäänud hetkest edasi. Kas selline loogika kehtib ka 2026? Olen eelnevalt 3.a töötanud ja makse maksnud, leping dai läbi. Võtsin töötuna arvele ja mulle määrati töötuskindlustushüvitis 2025 novembris, kestvusega 6 kuud. Kui ma lähen 2026 veebruaris tööle, kuid leping lõpetatakse nt juba märtsis. Kas saan end Töötukassas uuesti arvele võttes, taotleda ka hüvitise jätkumist (kuna eelnev määratud 6 kuud ei saanud täis)? Varasema seaduse kohaselt oleks see nii, kuid kas ka muudatuste järel?

Kui teile määratud sissetulekupõhise või baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetatakse enne määratud perioodi lõppu (näiteks lähete tööle), tekib teil ka 2026. aastal õigus hüvitise kasutamata osale juhul, kui 

• olete pärast töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamist 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud (12-kuulist perioodi arvestatakse esimesest hüvitise maksmise lõpetamisest arvates);
• olete kahe töötuna arveloleku vahelisel ajal töötanud töölepingu alusel, olnud avalikus teenistuses, ajateenistuses või korralises asendusteenistuses või erakorralises reservasendusteenistuses, osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel, olnud ametis riikliku lepitajana, valla- või linnavalitsuse liikmena, vallavanema või linnapeana, osavalla või linnaosa vanemana või olnud pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane või Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane.

Alates 01.01.2026 ei oma vahepealse töösuhte lõpetamise õiguslik alus töötuskindlustushüvitise jätkamise otsuse tegemisel tähtsust ning jätkatakse sama liiki hüvitisega.

Alates 01.01.2026 esitatud avalduste suhtes kohaldub uus hüvitise jätkamise kord ka nendele inimestele, kes on saanud enne 01.01.2026 määratud töötuskindlustushüvitist (alates 01.01.2026 loetakse saadud töötuskindlustushüvitis uue hüvitise jätkamise otsuse tegemisel sissetulekupõhiseks töötuskindlustushüvitiseks). Seega kui töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetatakse ennetähtaegselt, siis alates 01.01.2026 saate jätkata sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitisega, kui tulete pärast uuesti töötuks jäämist tagasi töötuna arvele ja vastate uutele hüvitise jätkamise tingimustele.

Mis hetkest loetakse isik täisealiseks ehk 18-aastaseks - kas sünnipäeva päeval või sellele järgneval päeval?

Küsimus, millal isik loetakse 18-aastaseks saanuks, on seotud aastates arvutatava tähtaja kulgemise ja lõppemisega:

• Tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast sündmust, millega määrati kindlaks tähtaja algus (TsÜS § 135 lg 1). Antud kontekstis on sündmuseks isiku sündimine (TsÜS § 7 lg 2). Seega hakkab 18-aastane tähtaeg kulgema sünnikuupäevale järgnevast päevast.
• Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval (TsÜS § 136 lg 2).

Tuginedes eeltoodule, loetakse isik täisealiseks tema 18. sünnipäeval. Arvestades TsÜS § 136 lõiget 2 ja § 137 lõiget 1, on isik täielikult teovõimeline alates 18. sünnipäeva saabumisest. Kui sünnikuupäev on näiteks 23. detsember, siis saabub tähtpäev 18 aastat hiljem 23. detsembril (TsÜS § 136 lg 2).

Tere. Kui pikalt makstakse osalise töövõimega isikule töövõimetoetust peale seda kui ta enam tööl ei käi, enne kui tuleb töötuna arvele võtta? Kui kaua kestab haigekassa?

Osalise töövõimega isikule lõpetatakse töövõimetoetuse maksmine enne määratud perioodi lõppemist, kui ta ei vasta ühelegi Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 12 lõike 1 punktides 1–6 ja 8–14 sätestatud tingimusele. Lõpetamine toimub lõpetamise aluseks oleva asjaolu tekkimise päevale järgnevast päevast arvates (TVTS § 19 lg 1 p 2).

Töövõimetoetuse maksmist osalise töövõimega isikule siiski ei lõpetata, kui ta hiljemalt 14 kalendripäeva möödudes:

1. vastamise lõppemise päevast arvates on töötuna arvele võetud (TVTS § 19 lg 2 p 1);
2. vastab vähemalt ühele TVTS § 12 lõike 1 punktides 1–6 või 8–14 sätestatud tingimusele (TVTS § 19 lg 2 p 3).

Kui isikul on tuvastatud osaline töövõime TVTS alusel, jätkub tema ravikindlustuskaitse pärast töölepingu lõppemist RaKS § 5 lõike 4 punkti 3¹ alusel, ja see lõpeb kolme kuu möödumisel osalise töövõime tähtaja lõppemisest (RaKS § 12 lg 1).

Olen töötav pensionär.Viibin ajutise töövõimetuse lehel ,kuid soovin lõpetada tähtajatu töölepingu omal soovil.Kas sel juhul tervisekassa lõpetab töövõimetuslehe hüvitise väljamaksmise, vaatamata sellele et töövõimetuse lehed järgnevad?

Ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse haiguslehe alusel, kui töötaja on haigestunud töölepingu kehtivuse ajal kuni ajutise töövõimetuse lõppemiseni. Ehk ka juhul, kui tööleping lõpeb (sõltumata töölepingu lõppemise põhjustest) enne kui ajutine töövõimetus. Tervisekassa maksab hüvitist enne töölepingu lõppemist alustatud haiguslehe kui ka kõigi jätkulehtede eest ent ei maksa, kui peale töölepingu lõppemist alustatakse uut ajutise töövõimetuse lehte.

Olen koondatud alates 01.09.2025, asusin uuesti tööle 03.11.2025. Uuel töökohal on katseaeg 4 kuud. Kui ma soovin katseajal lahkuda, kas mul tekib võimalus töötuskindlustushüvitisele ja millistel alustel seda arvutatakse? Varasemalt oli hüvitise maksmise periood määratud 300-ks päevaks.

Küsimusest nähtub, et teile määratud töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetati enne määratud perioodi lõppu kuna asusite tööle. Töölepingu lõppemisel tekib teil õigus hüvitise kasutamata osale juhul, kui 

• olete pärast töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamist 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud (12-kuulist perioodi arvestatakse esimesest hüvitise maksmise lõpetamisest arvates);
• olete kahe töötuna arveloleku vahelisel ajal töötanud töölepingu alusel
• teie viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud sellisel õiguslikul alusel, mis annab õiguse töötuskindlustushüvitisele. Töö- või teenistussuhte lõppemine katseajal on selliseks õiguslikuks aluseks.

Töötuskindlustushüvitise jätkamise otsuse tegemisel arvutatakse hüvitise suurus uuesti (arvesse lähevad viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul makstud tasu, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse). 

Tere Käsil on üürilepingu pikendamine Raadikul munitsipaalkorteris aga tuli vastus, et ei pikendata kuna minu lapsed ei ole enam alaealised ja ei õpi koolis. Hetkel elan selles korteris koos oma elukaaslasega ja tema tütrega,kes on mulle kasutütar (oleme elanud koos selles korteris kuus aastat, kasutütar ootab last). Soovisin teha sissekirjutust aga Tallinna linnavalitsus tahab kooselu tõestavat dokumenti-mis selleks tegema peab, kuhu minema ja mis ta maksma võiks minna?

Sotsiaaleluruum antakse inimese/pere kasutusse maksimaalselt kolmeks aastaks. Kui pere abivajadus ei ole ära langenud tehakse uus hindamine ja vajadusel antakse eluruum uuesti kasutusse. Kahjuks ei selgu Teie küsimusest, kas uus hindamine on tehtud ja millised olid selle tulemused. Kui lisadokumente soovitakse abivajaduse hindamiseks, soovitan küsida ametnikult, kes Teilt täiendavaid dokumente küsis, millised konkreetselt on need dokumendid, mille esitamist soovitakse.

Eesti kodakondsuse taastamiseks esitab isik vormikohase taotluse, millele lisab Eesti kodakondsuse taastamise otsustamisel tähtsust omavaid asjaolusid tõendavad dokumendid. MIS DOMUMENDID NEED ON, VÕTAKSIN KAASA KOHE POLITSEILE MINEMISEL. Tänud vastamisest 

Eesti kodakondsuse taastamiseks esitatakse järgmised dokumendid:
  1) taotlus;
  2) foto;
  3) dokument, mis tõendab, et taotleja on vabastatud mõne muu riigi kodakondsusest või vabastatakse sellest Eesti kodakondsuse saamise tõttu või ta on tunnistatud kodakondsuseta isikuks;

Eesti kodakondsuse taastamise taotluses esitatakse järgmised andmed:
  1) ees- ja perekonnanimi;
  2) andmed ees- ja perekonnanime muutmise kohta;
  3) Eesti isikukood;
  4) sünniaeg;
  5) sugu;
  6) sünnikoht;
  7) kodakondsus;
  8) emakeel;
  9) elukoht (tänav, maja, korter, linn või küla, vald, maakond, riik, postiindeks), e-posti aadress ja telefoninumber;
  10) seadusliku esindaja andmed;
  11) seadusliku esindaja kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress (tänav, maja, korter, linn või küla, vald, maakond, riik, postiindeks), e-posti aadress ja telefoninumber;
  12) kuupäev ja isiku või tema seadusliku esindaja allkiri.

Taotlus esitatakse PPA-le isiklikult teeninduses. Kodakondsuse taotlemiseks teeninduses broneerige aeg veebis.