Siit saad teavet, millised kohustused on kohalikul omavalitsusel lasteaiakoha tagamisel , mida teha, kui vajate endale või lähedasele hooldekodukohta . Samuti, kuidas jaotub hooldekoduteenuse eest tasumine riigi ja teenust vajava isiku vahel. 

Täpsemalt saad lugeda koolieelse lasteasutuse seadusest ja sotsiaalhoolekande seadusest. Praktilist teavet leiad ka Sotsiaalministeeriumi veebilehelt hooldereformi ja kohalike omavalitsuste poolt pakutavate sotsiaalteenuste kohta. Infot leiad ka Riigiportaalist lasteaiakoha taotlemiseks või 
hoolekande osas. 

Lapsetoetus

Lapsetoetus

Riigi haridus ja sotsiaalteenused

Добрый день! Прошу помощи у юристов! Ситуация следующая - с декабря месяца я безработная, стою на учёте в Кассе по безработице с 15.12.2024 г. Вчера по электронной почте получаю письмо от социального департамента, что мне 01.02.2025 г. вынесено решение об прекращении выплаты детского пособия на моего 9-летнего сына (хоть и я, и мой сын проживаем в Эстонии и оба внесённые в регистр народонаселения), в связи с тем, что я безработная, а мой муж живёт и работает в Латвии... вопрос - насколько законно это решение, и что мне делать теперь, учитывая, что работу не так просто найти! Буквально вчера я была на семинаре в Кассе по безработице на тему рынка труда и т.п. где озвучили сколько сейчас по Эстонии безработных и им явно тоже не найти работу в своей же стране... что мне делать?

Kahjuks ei ole foorumis võimalik hinnangut anda kas toetuse maksmise lõpetamine on õiguspärane. Seetõttu selgitan, kellel on õigus saada lapsetoetust. 

Lapsetoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni.  Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel on õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.

PHS §  4 Lg (1) Perehüvitisi, sealhulgas lapsetoetust, määratakse ja makstakse käesolevas seaduses sätestatud tingimustel sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 3 lõikes 1 nimetatud isikule.

SÜS § 3. lg 1 Sotsiaalseadustikus sätestatud õigused ja kohustused on Eestis elaval Eesti kodanikul, pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel ning tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel. Seaduses sätestatud juhul on sotsiaalseadustikus sätestatud õigused ja kohustused ka muul isikul. 

Kui Teie lapsele ei maksta lapsetoetust isa töökohariigis ja laps elab ning õpib Eestis, on Teil kahtlemata õigus lapsetoetusele. Soovitan teatele vastata, esitada oma vastuargumendid ning tõendid nende tõendamiseks ja vajadusel pöörduda vaide esitamiseks individuaalsele õigusnõustamisele.

Vastatud:
06.02.2025

Raseda kergemale tööle üleviimine

Raseda kergemale tööle üleviimine

Riigi haridus ja sotsiaalteenused

Tere, Olen lapseootel ning töötan restoranis ja olen kursis, et on võimalik paluda tööandjal kergemale tööle üleviimist arstitõendi alusel kuid mul tekib segadus, hüvitise osas. Täpsemalt kui tööandjal on pakkuda kergemat tööd siis tasub haigekassa vähenenud tasu summa vahe, kas see on siis eelmise kuu palgast arvestatud või eelmise aasta keskmisest päevasest tasust võrreldes hetkese päevatasuga? Samuti kui eelmine aasta töötasin kahel erineval töökohal siis kas arvestatakse keskmine summa ettevõttest saadud tulust kus olen siiani või sellel pole vahet ja loeb eelneval aasta kõik töötasud ja sealt arvestatav päeva keskmine? Ette tänades

Kui rasedale antakse kergem töö ja kui esmase haiguslehe alguse kuupäev on 22.12.2024 või hilisem, hüvitab Tervisekassa palgavahe, mille võrra raseda keskmine töötasu kergema töö eest on väiksem esmase haiguslehe algusele eelnenud keskmisest töötasust. Keskmise töötasu arvutamisel aitab Teid tööandja või raamatupidaja. Tööandja peab rasedale maksma vähemalt 50% keskmisest töötasust enne kergemale tööle üleviimise esmase haiguslehe algust. 

Vastatud:
15.01.2025

Hoolduskomponendi tasumine hooldekodus elava isiku eest

Hoolduskomponendi tasumine hooldekodus elava isiku eest

Riigi haridus ja sotsiaalteenused

Hooldekodus elava isiku eest maksab teatud osa elukohajärgne linnavalitsus. Kui aga elukoht võõrandatakse, sest seal ei ela kedagi ja hooldekodu ei registreeri isikut elanikuna sisse, siis kas teise linna valitsus hakkab elaniku eest tasuma, kui ta kirjutatakse sisse oma lähisugulase juurde (loomulikult ooldusvajadus olemasolul). Kas siin on mingeid kitsendusi, nt et elanik peab olema elanud teatud aja selles piirkonnas vms.

Isiku viibimisel hooldekodus ei muudeta rahvastikuregistris tema elukohaandmeid (ei kirjutata isikut hooldekodusse sisse) vaid asutus, kes on otsustanud isiku üldhooldusteenusele paigutamise esitab rahvastikuregistrile teate isiku viibimiskoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Isiku viibimiskoha aadress kantakse rahvastikuregistrisse, kui isik on kauemaks kui kolmeks kuuks asunud või paigutatud  ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavasse hoolekandeasutusse.  Kui isik asub  nimetatud asutuses, on isikul või tema seaduslikul esindajal õigus taotleda isiku elukoha aadressi säilitamist rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulgas linna ja linnaosa või valla täpsusega. Seega ei ole vajadust endise eluruumi võõrandamise korral isiku hooldekodus viibimise ajal tema elukohaandmeid kunstlikult uude omavalitsusse üle viia.

Vastatud:
07.01.2025

Eesti õigussüsteem

Eesti õigussüsteem

Riigi haridus ja sotsiaalteenused

Tere! Soovin teada kas meil Eesti Vabariigis eksisteerib ka sellist seadust, mis aitab defineerida kõiki teisi seaduseid? Nii nagu näiteks LAVis on INTERPRETATION ACT 33 OF 1957?

Eesti õigussüsteem põhineb õigusprintsiipidel ja jaguneb õigusharudeks  (riigiõiguseks, tsiviilõiguseks, haldusõiguseks, karistusõiguseks ja protsessiõiguseks) ja iga õigusharu piiresse kuuluvaid kindlat liiki suhteid reguleerivateks õigusaktideks. Ehkki ühe õigusharu piiresse kuuluvaid õigussuhteid võivad reguleerida erinevad õigusaktid koosmõjus, ei ole Eesti õigussüsteemis õigusharude- või koguni õigussüsteemi ülest nn õigusaktide tõlgendamise seadust.

Vastatud:
27.12.2024

Töövõime hindamine

Töövõime hindamine

Riigi haridus ja sotsiaalteenused

Tere, Soovin selgitada oma olukorda ja küsida nõu seoses töövõimetoetusega. Minu töövõime hindamise otsus määrati algselt osalise töövõimega, mille alusel sain töövõimetoetust vaid poole ulatuses perioodil mai-juuni kuni novembri alguseni. Hiljem, novembri keskpaigas, tehti uus otsus, millega määrati mulle puuduv töövõime viieks aastaks. See otsus tuli pärast minu psühholoogi ja psühhiaatri sekkumist, kuna nad ei olnud algse otsusega nõus ning soovitasid mul uuesti taotleda hindamist. Probleem on aga selles, et ma ei teadnud, et töövõime hindamise otsuse vaidlustamiseks on ette nähtud 30-päevane tähtaeg. Mul puudus kogemus selliste menetlustega ja sellest tähtajast ei olnud mind selgesõnaliselt teavitatud. Kuna ma sain uue otsuse alles nüüd, siis tekkis küsimus, kas mul oleks õigus tagasiulatuvalt nende kuude eest täistoetusele, kuna algne otsus oli valesti hinnatud. Minu küsimused on järgmised: Kas mul on võimalik esitada avaldus, et nõuda tagasiulatuvaid töövõimetoetuse makseid perioodi eest, kui sain ainult osalist toetust? Kas selleks tuleb teha eraldi avaldus või vaidlustus, ning kas see on endiselt võimalik, kuigi 30-päevane tähtaeg on möödas? Kui selline menetlus on võimalik, kui kaua see tavaliselt aega võtab? Olen väga tänulik, kui saaksite mind juhendada, mida peaksin edasi tegema, et seda küsimust lahendada.

Ilma vastavaid dokumente nägemata ei saa kahjuks anda hinnangut tagasiulatuva nõude perspektiivikusele ent kaldun arvama, et see ei ole võimalik. Töövõime hinnatakse hindamise ajal saadaval olevate andmete ja isiku enda taotluses märgitud asjaolude alusel. Tõenäoliselt esitasite ise endast liiga optimistliku nägemuse või oli ehk midagi olulist terviseandmetest puudu. Siiski soovitan pöörduda individuaalsele nõustamisele, mis võimaldab juristil tutvuda nii nende dokumentidega, mis Te ise esitasite kui eksperdi hinnanguga ja hindamise otsusega. Dokumentidega tutvumise järgselt saab jurist anda Teile konkreetsetel asjaoludel põhineva seisukoha.

Vastatud:
12.12.2024

Milliseid sotsiaalkindlustushüvitisi riik pakub?

Milliseid sotsiaalkindlustushüvitisi riik pakub?

Riigi pakutavad sotsiaalkindlustushüvitised tagavad sissetuleku vanaduse, haiguse, töövõimetuse, toitja kaotuse, lapse sünni ja töötuse korral. Riiklikke toetusi reguleerivad erinevad seadused ja need on korraldatud erinevate ministeeriumide ja asutuste kaudu.

Kontrollitud: