Kas kohalikule omavalitsusele kuuluvas lasteaias on lubatud vähendada ühe rühma lahtioleku aega kella 19:00 pealt kella 17.30 peale kui puudub hoolekogu heakskiit? Ülejäänud rühmad jäävad lahti kuni kella 19:00. Lasteaias puudub lühendatud lahtiolekuga rühmale valverühm. Lahtioleku aja muudatus hakkas kehtima samal päeval kui vastav otsus (hoolekogu ei olnud vastavast otsusest teadlik) lastevanematele saadeti. Lasteaia kodukorras on välja toodud, et lasteaed on avatud 7:00-19:00. Kas on mõni seadus mis muudab lasteaia poolt tehtava otsuse tühiseks?

Üldjuhul ei muuda hoolekogu heakskiidu või eelneva teavituse puudumine sellist otsust automaatselt tühiseks. Küll aga võib otsus olla õigusvastane, kui see on vastuolus lasteaia kehtiva kodukorra, kohaliku omavalitsuse vastuvõtu- või töökorralduse korraga, võrdse kohtlemise põhimõttega või kui vanematele ei ole tegelikult tagatud lubatud lahtioleku ajale vastavat teenust. Kui kodukorras on kirjas, et lasteaed on avatud 7.00–19.00, siis ühe rühma lühendamine 17.30-ni ilma alternatiivi või valverühmata on õiguslikult küsitav, eriti kui muudatus rakendati kohe samal päeval.

Kehtiva õiguse järgi on kohaliku omavalitsuse ülesanne tagada lasteaia kättesaadavus ning lasteaia pidaja kehtestab lasteaeda vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra. Hoolekogu ülesanne on anda arvamus lasteaia kodukorra kohta ning teha ettepanekuid lastele soodsa õpi- ja kasvukeskkonna tagamiseks. Seadusest ei nähtu üldreeglit, et iga üksiku rühma lahtioleku muutmiseks oleks alati vaja hoolekogu “heakskiitu” samas tähenduses nagu siduvat nõusolekut. Samas on oluline vahe sellel, kas muudeti lihtsalt sisemist töökorraldust või sisuliselt kodukorda või teenuse tingimusi. Kui kehtivas kodukorras on lasteaia lahtiolek 7.00–19.00 ja lühendatud rühmale ei pakuta valverühma ega muud tegelikku võimalust kasutada teenust kuni kella 19.00-ni, võib see olla vastuolus kehtiva kodukorraga. Sellisel juhul peaks enne muudatuse rakendamist vähemalt kodukorda või muud asjakohast korda õiguspäraselt muutma. Haldusmenetluse üldreeglite järgi ei ole menetlus- või vormivea tõttu otsus automaatselt kehtetu. Otsuse tühisus on seaduses ette nähtud vaid üsna erandlikes olukordades, näiteks kui otsuse on andnud pädevuseta organ või otsusest ei selgu selle põhiregulatsioon. Seega on siin realistlikum rääkida võimalikust õigusvastasusest ja kehtetuks tunnistamise vajadusest, mitte automaatsest tühisusest. Riigikohus on ka selgitanud, et munitsipaallasteaed ei ole iseseisev õigussubjekt, vaid tegemist on valla või linna tegevusega. See tähendab, et vaidlus ei jää ainult rühma või direktori “sisemiseks otsuseks”, vaid vastutus on lõppastmes kohaliku omavalitsuse üksusel. Samuti peab KOV oma üldaktides ja korralduses jääma seadusega kooskõlla. Kui muudatus rakendati samal päeval, võib see riivata vanemate õiguspärast ootust ja olla ebamõistlikult järsk ja ootamatu, eriti kui puudus valverühm või muu asenduslahendus. Praktiliselt tasub esmalt pöörduda kirjalikult direktori ja seejärel lasteaia pidaja ehk valla- või linnavalitsuse poole, paludes selgitada õiguslik alus, otsuse tegija, jõustumise alus ja see, miks kodukorda ei muudetud. Kui kohaliku omavalitsuse määrus või lasteaia pidaja kehtestatud kord näeb ette täpse menetluse rühma tööaja muutmiseks, tuleb seda järgida.

Tere! Küsin oma kutsestandardi kohta. Olen lõpetanud Tartu Ülikooli, täitnud eripedagoogika ja logopeedia magistriõppe õppekava ja mulle on antud magistrikraad 2016. Olen haridusteaduste magister (eripedagoogika). Tean, et mul on tase 7. Vaidlus tööandjaga selles osas, et kutsestandard ja tase 7 pidavat olema kaks erinevat asja. Kas see nii. Kas ma oleksin pidanud oma kutsestandardit tõestama. Tean, et, kes lõpetasid samal erialal 2012 tegid seda (käisid Kutskojas taotlemas kutsestandardit). Kuidas saan tõestada oma tööandjale, linnavalitsusele, et mul on kutsestandard. Kas need, kes lõpetasid nt hiljem, said ka selle kutsestandardi või mitte. Olen segaduses ja tahaksin kõigepealt ise aru saada.

Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 74¹lg 7 kohaselt on eripedagoogi kvalifikatsiooninõuded erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või eripedagoogi kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

Magistrikraad haridusteadustes (eripedagoogika) vastab Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 7. tasemele. Kutsetase ja kvalifikatsiooniraamistiku tase on seotud, kuid ei ole alati samad: kutsetase määratakse kutsestandardiga, kvalifikatsiooniraamistiku tase haridustaseme või kutsekvalifikatsiooni alusel. Tööandja väide, et need on kaks erinevat asja, on osaliselt õige. 

Kutseseaduse § 5 lg 1 sätestab, et  kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning esitatakse kompetentsusnõuded. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks.

Kutsetase määratakse kutsestandardiga, mis kirjeldab konkreetse kutse (nt eripedagoog, logopeed) kompetentsinõudeid ja taset. Kutsestandardis võib olla viidatud kvalifikatsiooniraamistiku tasemele, kuid kutsetase võib olla seotud ka konkreetsete tööülesannete või kompetentsidega, mitte ainult haridustasemega. 
Eesti kvalifikatsiooniraamistikus on magistrikraad 7. tase, mis tähendab, et magistriõppe lõpetanu omandab teadmised ja oskused, mis võimaldavad iseseisvat tööd ning edasist õpingut doktoriõppes. See on haridustase, mida reguleerib kõrgharidusseadus ja kvalifikatsiooniraamistik - kõrgharidusseadus § 6. Kvalifikatsiooniraamistikuga saab tutvuda lehel https://kutsekoda.ee/eesti-kvalifikatsiooniraamistik/
Kutsetasemed on võrreldavad haridustasemetega ning kutsesüsteem ja haridussüsteem on ühtses ning rahvusvaheliselt võrreldavas kvalifikatsiooniraamistikus.

Nimelt soovin küsida abordi ning patsiendi õiguste kohta. Olles teinud 5 aborti, olen arstide poolt pidanud pidevalt kogema verbaalset väärkohtlemist ning nad on mind survestanud detailselt oma isiklikest eelistustest ja otsustest rääkima sealjuures üritanud minu arvamusi, otsusi maha teha. Survestanud mind minema hormonaalsetele rasestumisvastastele vahenditele vaatamata sellele, et need ei pane mind füüsiliselt hästi tundma ning tekitavad nendega kaasnevaid sümptomeid.  Arstide sõnul, ma tunnen valesti, mõtlen üle. Minu peale on tõstetud häält, osutatud ebaprofessionaalset ja liigse emotsionaalsusega arstiabi.  Öeldud selgelt: “See on viimane kord, enam me sulle aborti ei tee. Ära astu enam vahekorda.” Ehk - Kas vaatamata patsiendi täisealisele vanusele ja isiklikele otsustele peab arst jääma professionaalseks ja erapooletuks? Kas ma olen kohustatud minema rasestumisvastastele vahenditele peale korduvat aborti /Kas abordi tegemisel on limiite või muid tingimusi, mille puhul arst võib keelduda mulle abi osutamast?

Arst peab osutama tervishoiuteenust professionaalselt, inimväärikust ja patsiendi õigusi austades. Patsiendil on õigus saada tervishoiuteenust teadva nõusoleku alusel ning arst ei tohi survestada patsienti teatud ravimeetodite valikul, kui patsient keeldub või tal on mõjuv põhjus. Samas arstil on kohustus selgitada patsiendile kõigi protseduuridega kaasnevaid ohte ja anda patsiendile parimat nõu tervise teemal. 

Raseduse katkestamisele ei ole kehtestatud kordade limiiti, kuid arst võib keelduda protseduurist, kui see on vastuolus tema veendumustega või meditsiiniliste näidustustega. Patsiendil ei ole kohustust kasutada arsti poolt soovitatud rasestumisvastaseid vahendeid.

Teisisõnu, sul on valikuvabadus valida raseduse katkestamise ja kõigi võimalike tänapäevaste variantide vahel, kuidas vältida rasestumist. Soovitav on pöörduda pädeva nõuandla ja spetsialisti poole konsultatsiooni saamiseks, milline on sinule kõige sobivam ja tervislikum viis tervisele ohutuma ja turvalisema intiimelu tagamiseks. Abort oli vanaaegne meetod ajal, kuid rasestumisvastased vahendid puudusid või ei olnud tõhusad. Abort on sisuliselt loote ehk uue elu eemaldamine ning ei ole tänapäeval enam korduva meetodina aktsepteeritav, kuna on võimalik valida humaansem lähenemine ehk raseduse vältimine.

Tere. Nimelt taotleb minu ema soodustingimustel vanaduspensioni, kolme lapsega kellest üks sündis südame defektiga. esitatud taotluse ja dokumendid lapsinvalidsuse tagasiulatuvaks tuvastamiseks. Sotsiaalkindlustusameti vastus oli selline : Esitatud tervisedokumentide põhjal on patsiendile tehtud 26.02.1986 südameoperatsioon (vatsakeste vaheseina defekti sulgemine[ patsient sündis 11. 1985]). Sellele järgneva aja kohta alates südameoperatsioonist kuni 31.12.1999 terviseandmed tema seisundi, ravi, funktsioonipiirangute ning nendest põhjustatud regulaarse kõrvalabi, juhendamise ja järelvalve vajaduse kohta puuduvad. Lapseealisena ei ole tal lapsinvaliidsust (enne 31.12.1999) ega puuet (01.01.2000-05.11.2001， see tähendab, kuni toöealiseks saamiseni) esinenud. Tööealiseks saamise järgselt ei ole tal kuni 25.01.2012 puuet ega püsivat töövõimekaotust tuvastatud. Kuna esitatud terviseandmed on puudulikud ega võimalda lapseeas puude tuvastamise aluseks olevat kõrvalabi, juhendamise ja järelvalve vajadust hinnata ning lisatingimused (puude või püsiva töövõime kaotuse esinemine vahetult tööealiseks saamise järgselt) ei ole täidetud, siis puudub alus lapsinvalidsuse tagasiulatuvaks tuvastamiseks. Küsimus siis kuidas sellist asja tõestada kui haiglal enam paberkandjatel dokumentatsiooni alles ei ole.

Sellised dokumendid peaksid siiski olema säilitatud, mitte hävitatud. Nõukogudeaegsed raviasutused andsid oma arhiivid üle uutele raviasutustele, mis jätkasid samades hoonetes. Pöörduge esmalt nende haiglate, polikliinikute jms poole, kus ema selle lapsega ravil käis. Kui need raviasutused pole arhiivi ise säilitanud, siis nad on selle üle andnud kas mõnele suurele haiglale või riigiarhiivile. 

Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel võetakse arvesse perekonna sissetulekut. Kas partneriga kooselu sõlmimisel luuakse ka perekond või seda ainult abielu sõlmimise korral? Kas partneriga kahekesi koos elades võetakse ikkagi arvesse ka vanemaid kui perekonda, kui oleme alla 24-aastased ning ei ole sõlminud kooselu ega abielu?

Vajaduspõhise õppeteotuse taotlemist reguleerib seadus (õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 5 ja § 5.1). Kuni 24-aastasele üliõpilasele vajaduspõhise õppetoetuse määramisel võetakse arvesse tema ja tema perekonnaliikmete keskmist  sissetulekut  taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuseaduse § 12 alusel tulumaksuga maksustatava tulu järgi. Perekonnaliikmeteks loetakse kuni 24-aastase üliõpilase vanemad juhul, kui üliõpilane ei ole abielus, registreeritud kooselus ega lapse vanem või eestkostja. Kuni 24-aastase üliõpilase perekonnaliikmeteks abielu korral on üliõpilase abikaasa, registreeritud elukaaslase korral üliõpilase registreeritud elukaaslane või alaealine laps, kelle vanem või eestkostja üliõpilane on. Kui kuni 24-aastane üliõpilane elab koos partneriga, kellega ta ei ole kooselu registreeritud, siis ei loeta partnerit tema perekonnaliikmeks, vaid sellisel juhul on perekonnaliikmeteks üliõpilase vanemad. 

Tere! Olen töötu ja sissetulek on 0 eurot. Töötukassast tööturaha ei saa, sest olin vanainimese hooldaja ja ametlikult tööl ei käinud. Vanainimene on praeguseks surnud. Elan hooldatud eaka majas, kes pakkus ka elamispinda. Vallavalitsus ei taha toimetulekutoetust (200 eurot) igakuiselt anda. Iga kord, kui raha olen küsimas käinud, siis oldakse ärritatud.  Kahjuks detsembrikuu eest ei saanudki toetust, sest ei olnudki võimalik tema juurde pääseda. 22. detsembril üritasin sotsiaaltöötaja juurde pääseda. Küsimus on, kas vald on kohustatud mulle maksma toimetulekutoetust seni kuni leian töö? Kas mul on õigus jaanuarikuus tagant järele saada ka saamata jäänud detsembrikuu toimetulekutoetus? Lugupidamisega

Vallal ei ole kohustust maksta toimetulekutoetust automaatselt seni, kuni leiate töö – toetuse saamiseks tuleb igal kuul esitada taotlus ja täita tingimused. Tagantjärele detsembrikuu toimetulekutoetust ei saa, kui taotlus esitati alles jaanuaris.

Toimetulekutoetust määrab ja maksab kohalik omavalitsus jooksva kuu eest, kui taotleja ja tema perekonna netosissetulek jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri pärast eluasemekulude mahaarvamist. Toetuse saamiseks tuleb igal kuul esitada taotlus hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks selle valla sotsiaalosakonda, kus asub teie tegelik elukoht. Iga kuu tuleb toetust uuesti taotleda ja esitada vajalikud dokumendid.
Kui te ei tööta, võib omavalitsus jätta toetuse määramata või vähendada toetuse summat, kui te ei ole töövõimeline või tööealine isik, kes ei tööta ega õpi täiskoormusega, ei ole töötuna arvel või keeldub mõjuva põhjuseta pakutud tööst või sotsiaalteenusest. Seega on oluline, et te püüaksite aktiivselt parandada oma olukorda ja vajadusel registreeriksite end töötuna Eesti Töötukassas.
Tagantjärele eelnevate kuude eest toimetulekutoetust ei määrata. Kui te ei esitanud detsembrikuu toetuse taotlust detsembris, siis vastavalt seadusele ei saa jaanuaris taotleda detsembrikuu toetust.

 

Küsimus seoses muutustega töötule ettenähtud toetuste ja hüvitiste määramisega. Varasemalt oli nii, et kui isik läks tööle enne määratud toetuse või hüvitise perioodi lõppu ja kahjuks töötas nt vaid 1-2 kuud, sai ta uuesti end arvele võtta ja toetust maksti eelnevalt poolelijäänud hetkest edasi. Kas selline loogika kehtib ka 2026? Olen eelnevalt 3.a töötanud ja makse maksnud, leping dai läbi. Võtsin töötuna arvele ja mulle määrati töötuskindlustushüvitis 2025 novembris, kestvusega 6 kuud. Kui ma lähen 2026 veebruaris tööle, kuid leping lõpetatakse nt juba märtsis. Kas saan end Töötukassas uuesti arvele võttes, taotleda ka hüvitise jätkumist (kuna eelnev määratud 6 kuud ei saanud täis)? Varasema seaduse kohaselt oleks see nii, kuid kas ka muudatuste järel?

Kui teile määratud sissetulekupõhise või baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetatakse enne määratud perioodi lõppu (näiteks lähete tööle), tekib teil ka 2026. aastal õigus hüvitise kasutamata osale juhul, kui 

• olete pärast töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamist 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud (12-kuulist perioodi arvestatakse esimesest hüvitise maksmise lõpetamisest arvates);
• olete kahe töötuna arveloleku vahelisel ajal töötanud töölepingu alusel, olnud avalikus teenistuses, ajateenistuses või korralises asendusteenistuses või erakorralises reservasendusteenistuses, osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel, olnud ametis riikliku lepitajana, valla- või linnavalitsuse liikmena, vallavanema või linnapeana, osavalla või linnaosa vanemana või olnud pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane või Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane.

Alates 01.01.2026 ei oma vahepealse töösuhte lõpetamise õiguslik alus töötuskindlustushüvitise jätkamise otsuse tegemisel tähtsust ning jätkatakse sama liiki hüvitisega.

Alates 01.01.2026 esitatud avalduste suhtes kohaldub uus hüvitise jätkamise kord ka nendele inimestele, kes on saanud enne 01.01.2026 määratud töötuskindlustushüvitist (alates 01.01.2026 loetakse saadud töötuskindlustushüvitis uue hüvitise jätkamise otsuse tegemisel sissetulekupõhiseks töötuskindlustushüvitiseks). Seega kui töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetatakse ennetähtaegselt, siis alates 01.01.2026 saate jätkata sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitisega, kui tulete pärast uuesti töötuks jäämist tagasi töötuna arvele ja vastate uutele hüvitise jätkamise tingimustele.

Mis hetkest loetakse isik täisealiseks ehk 18-aastaseks - kas sünnipäeva päeval või sellele järgneval päeval?

Küsimus, millal isik loetakse 18-aastaseks saanuks, on seotud aastates arvutatava tähtaja kulgemise ja lõppemisega:

• Tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast sündmust, millega määrati kindlaks tähtaja algus (TsÜS § 135 lg 1). Antud kontekstis on sündmuseks isiku sündimine (TsÜS § 7 lg 2). Seega hakkab 18-aastane tähtaeg kulgema sünnikuupäevale järgnevast päevast.
• Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval (TsÜS § 136 lg 2).

Tuginedes eeltoodule, loetakse isik täisealiseks tema 18. sünnipäeval. Arvestades TsÜS § 136 lõiget 2 ja § 137 lõiget 1, on isik täielikult teovõimeline alates 18. sünnipäeva saabumisest. Kui sünnikuupäev on näiteks 23. detsember, siis saabub tähtpäev 18 aastat hiljem 23. detsembril (TsÜS § 136 lg 2).

Tere. Kui pikalt makstakse osalise töövõimega isikule töövõimetoetust peale seda kui ta enam tööl ei käi, enne kui tuleb töötuna arvele võtta? Kui kaua kestab haigekassa?

Osalise töövõimega isikule lõpetatakse töövõimetoetuse maksmine enne määratud perioodi lõppemist, kui ta ei vasta ühelegi Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 12 lõike 1 punktides 1–6 ja 8–14 sätestatud tingimusele. Lõpetamine toimub lõpetamise aluseks oleva asjaolu tekkimise päevale järgnevast päevast arvates (TVTS § 19 lg 1 p 2).

Töövõimetoetuse maksmist osalise töövõimega isikule siiski ei lõpetata, kui ta hiljemalt 14 kalendripäeva möödudes:

1. vastamise lõppemise päevast arvates on töötuna arvele võetud (TVTS § 19 lg 2 p 1);
2. vastab vähemalt ühele TVTS § 12 lõike 1 punktides 1–6 või 8–14 sätestatud tingimusele (TVTS § 19 lg 2 p 3).

Kui isikul on tuvastatud osaline töövõime TVTS alusel, jätkub tema ravikindlustuskaitse pärast töölepingu lõppemist RaKS § 5 lõike 4 punkti 3¹ alusel, ja see lõpeb kolme kuu möödumisel osalise töövõime tähtaja lõppemisest (RaKS § 12 lg 1).

Olen töötav pensionär.Viibin ajutise töövõimetuse lehel ,kuid soovin lõpetada tähtajatu töölepingu omal soovil.Kas sel juhul tervisekassa lõpetab töövõimetuslehe hüvitise väljamaksmise, vaatamata sellele et töövõimetuse lehed järgnevad?

Ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse haiguslehe alusel, kui töötaja on haigestunud töölepingu kehtivuse ajal kuni ajutise töövõimetuse lõppemiseni. Ehk ka juhul, kui tööleping lõpeb (sõltumata töölepingu lõppemise põhjustest) enne kui ajutine töövõimetus. Tervisekassa maksab hüvitist enne töölepingu lõppemist alustatud haiguslehe kui ka kõigi jätkulehtede eest ent ei maksa, kui peale töölepingu lõppemist alustatakse uut ajutise töövõimetuse lehte.