Olen koondatud alates 01.09.2025, asusin uuesti tööle 03.11.2025. Uuel töökohal on katseaeg 4 kuud. Kui ma soovin katseajal lahkuda, kas mul tekib võimalus töötuskindlustushüvitisele ja millistel alustel seda arvutatakse? Varasemalt oli hüvitise maksmise periood määratud 300-ks päevaks.

Küsimusest nähtub, et teile määratud töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetati enne määratud perioodi lõppu kuna asusite tööle. Töölepingu lõppemisel tekib teil õigus hüvitise kasutamata osale juhul, kui 

• olete pärast töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamist 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud (12-kuulist perioodi arvestatakse esimesest hüvitise maksmise lõpetamisest arvates);
• olete kahe töötuna arveloleku vahelisel ajal töötanud töölepingu alusel
• teie viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud sellisel õiguslikul alusel, mis annab õiguse töötuskindlustushüvitisele. Töö- või teenistussuhte lõppemine katseajal on selliseks õiguslikuks aluseks.

Töötuskindlustushüvitise jätkamise otsuse tegemisel arvutatakse hüvitise suurus uuesti (arvesse lähevad viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul makstud tasu, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse). 

Tere Käsil on üürilepingu pikendamine Raadikul munitsipaalkorteris aga tuli vastus, et ei pikendata kuna minu lapsed ei ole enam alaealised ja ei õpi koolis. Hetkel elan selles korteris koos oma elukaaslasega ja tema tütrega,kes on mulle kasutütar (oleme elanud koos selles korteris kuus aastat, kasutütar ootab last). Soovisin teha sissekirjutust aga Tallinna linnavalitsus tahab kooselu tõestavat dokumenti-mis selleks tegema peab, kuhu minema ja mis ta maksma võiks minna?

Sotsiaaleluruum antakse inimese/pere kasutusse maksimaalselt kolmeks aastaks. Kui pere abivajadus ei ole ära langenud tehakse uus hindamine ja vajadusel antakse eluruum uuesti kasutusse. Kahjuks ei selgu Teie küsimusest, kas uus hindamine on tehtud ja millised olid selle tulemused. Kui lisadokumente soovitakse abivajaduse hindamiseks, soovitan küsida ametnikult, kes Teilt täiendavaid dokumente küsis, millised konkreetselt on need dokumendid, mille esitamist soovitakse.

Eesti kodakondsuse taastamiseks esitab isik vormikohase taotluse, millele lisab Eesti kodakondsuse taastamise otsustamisel tähtsust omavaid asjaolusid tõendavad dokumendid. MIS DOMUMENDID NEED ON, VÕTAKSIN KAASA KOHE POLITSEILE MINEMISEL. Tänud vastamisest 

Eesti kodakondsuse taastamiseks esitatakse järgmised dokumendid:
  1) taotlus;
  2) foto;
  3) dokument, mis tõendab, et taotleja on vabastatud mõne muu riigi kodakondsusest või vabastatakse sellest Eesti kodakondsuse saamise tõttu või ta on tunnistatud kodakondsuseta isikuks;

Eesti kodakondsuse taastamise taotluses esitatakse järgmised andmed:
  1) ees- ja perekonnanimi;
  2) andmed ees- ja perekonnanime muutmise kohta;
  3) Eesti isikukood;
  4) sünniaeg;
  5) sugu;
  6) sünnikoht;
  7) kodakondsus;
  8) emakeel;
  9) elukoht (tänav, maja, korter, linn või küla, vald, maakond, riik, postiindeks), e-posti aadress ja telefoninumber;
  10) seadusliku esindaja andmed;
  11) seadusliku esindaja kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress (tänav, maja, korter, linn või küla, vald, maakond, riik, postiindeks), e-posti aadress ja telefoninumber;
  12) kuupäev ja isiku või tema seadusliku esindaja allkiri.

Taotlus esitatakse PPA-le isiklikult teeninduses. Kodakondsuse taotlemiseks teeninduses broneerige aeg veebis.

Mul on selline mure. Viisin oma ema 17 aprillil 2025 hooldekodusse. Selle ajani elas ta üksinda ja sai hakkama. Mina käisin üle nädala, koristasin korterit ja aitasin teda dušši all pesemises. 14 mail sel aastal helistas ema palvel hooldaja ja ütles, et ema tahab minuga rääkida. Tavaliselt helistas ta ise. Ema ütles, et ta tervis on väga halb. Helistasin kaks korda hooldusjuhile, kes vastu ei võtnud. Seejärel helistasin hooldajatele ja palusin saata medõe vaatama. Selgus, et medõde polnud tööl. Mõne aja pärast helistas hooldusjuht ja lubas minna vaatama milles asi on. Paari tunni pärast viidi mu ema kiirabiga haiglasse. Diagnoositi roidemurrud, rinnaku ja lülisamba murd. Hooldekodu seletuses oli, et kukkumist pole fikseeritud. Ja nad on kindlad, et keegi pole ka vägivalda tarvitanud. Vihjati ka ema eelnevale halvale tervisele. Ema suri 12 juunil. Minu küsimusele luumurdude tekkimise kohta hooldekodu vastuseid ei anna. Olen pöördunud ka sotsiaalkindlustusameti poole. Nemad eriti aidata ei saa. Olen teinud politseisse avalduse. Sealt öeldi, et menetlust alustada ei saa kuna kannatanu on surnud ja teda pole võimalik küsitleda. Kas on üldse mingi võimalus hooldekodu käest teada saada, et kuidas need luumurrud tekkisid? Või ongi see normaalne, et kui hooldekodu ütleb, et kuna kukkumist pole fikseeritud, siis nad rohkem vastuseid andma ei pea.. Meditsiinilises epikriisis oli kirjas, et tegemist oli traumaga, kukkumisega. Kuhu veel pöörduda? Või jäävadki sellised juhtumid saladuseks?

Kui hoolekandeasutus osutab sotsiaalteenuseid, on ta teabevaldaja nende ülesannete täitmist puudutava teabe osas. Iga isik, kes esitab teabevaldajale teabenõude Avaliku teabe seaduses (AvTS) sätestatud korras, on teabenõudja (AvTS § 7). Pärija saab esitada teabenõude teabe saamiseks (AvTS § 6). Juurdepääs teabele võimaldatakse teabenõude täitmisega või teabe avalikustamisega (AvTS § 8 lg 1). Mitme pärija olemasolul on andmesubjekti isikuandmete töötlemine lubatud neist ükskõik kelle nõusolekul (IKS § 9 lg 3). 

Seega tuleb Teil esitada hooldekodule digitaalselt allkirjastatud teabenõue, mis peab sisaldama:

1. Esitaja nime;
2. Taotluse selgelt sõnastatud sisu;
3. Taotluse esitamise kuupäeva ja taotleja allkirja;
4. Haldusakti või muu dokumendi kättetoimetamise soovitavat viisi ning selleks vajalikke kontaktandmeid;
5. Lisada juurde pärimistunnistus, mis tõendab Teie õigust andmeid nõuda.

Teabenõue täidetakse viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul (AvTS § 18 lg 1). Menetlustähtaegu arvestatakse alates teabenõude registreerimisele järgnevast tööpäevast (AvTS § 18 lg 3). Kui teabevaldajal on vaja teabenõuet täpsustada või kui teabe väljaselgitamine on aeganõudev, võib ta teabenõude täitmise tähtaega pikendada kuni 15 tööpäevani. Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatab teabevaldaja teabenõudjale viie tööpäeva jooksul (AvTS § 19).

Kuidas saaksin taastada sünnijärgse Eesti kodaniku staatuse? Olen sündinud 6.juulil 1946 aastal Valgas. Sünnitunnistus ja ristimistunnistus on olemas. Praegu olen Soome kodanik. Mu sõbrannal on nii Venemaa kui ka Eesti pass (sündinud Tartus). Sooviksin samuti Eesti passi, et valida Riigikogu liikmeid ja presidenti. Mul on alaline elamisõigus Eestis. Aitäh vastamast.

Eesti kodakondsuse taastamise õigus on igaühel, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse alaealisena (KodS § 16 lg 1). Alaealisena Eesti kodakondsuse kaotanud isikuna mõistetakse ka isikut, kelle suhtes on vanemate või alaealist üksi kasvatava vanema soovil kohaldatud KodS § 13 lõikes 5 ja § 36³ lõikes 2 sätestatut (KodS § 16 lg 1¹).

Eesti kodakondsust taastada sooviv isik peab elama püsivalt Eestis Eesti elamisloa või elamisõiguse alusel (KodS § 16 lg 2). Eesti kodakondsuse taastamiseks esitab isik taotluse, millele lisab Eesti kodakondsuse taastamise otsustamisel tähtsust omavaid asjaolusid tõendavad dokumendid (KodS § 17 lg 1).

Taotluse esitamisel on isik kohustatud tõendama, et ta on vabastatud senisest kodakondsusest või vabastatakse sellest Eesti kodakondsuse saamise tõttu või ta on tunnistatud kodakondsuseta isikuks (KodS § 17 lg 2). Eesti kodakondsust ei taastata isikule, kes (KodS § 21 lg 1):

1. on Eesti kodakondsuse taotlemisel valeandmete esitamisega varjanud asjaolusid, mis välistavad talle Eesti kodakondsuse taastamise;
2. ei järgi Eesti põhiseaduslikku korda või ei täida Eesti seadusi;
3. on tegutsenud Eesti riigi ja tema julgeoleku vastu;
4. on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest;
5. on töötanud või töötab välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses;
6. on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud, samuti tema abikaasale või registreeritud elukaaslasele, kes on saabunud Eestisse seoses sõjaväelase lähetamisega teenistusse, reservi või erru.

Mis on Eesti Vabariigis minimaalne lubatud EAPde arv arstiteaduse lõpueksami eest? Kas 15 või 5 EAPd?

Alates 1.09.2019 kehtestati Vabariigi Valitsuse määruse Kõrgharidusstandard uus redaktsioon, mille kohaselt Lõputöö või lõpueksami maht on:
  1) rakenduskõrgharidusõppes ja bakalaureuseõppes vähemalt viis ainepunkti;
  2) magistriõppes vähemalt 15 ainepunkti.

Vanaema on paigutatud vanadekodusse, praegu on arved tasutud pensionist ja omavalitsuse abil. Esmased järglased puuduvad. Vanaema on teinud testamendi ühe lapselapse kasuks. Praeguse seisuga soovib ta vormistada kinkelepinguga enda korteri samale lapselapsele. Kas selline tehing oleks seadusega kooskõlas. Vanaema on veel adekvaatne ning suudab kirjutada, kõnelda ning loetud teksti ja olukordasid mõista. Kas ja mis hetkest on võimalik, et omavalitsus nõuaks vanaemalt tema enda korteri müümist? Praegu on vanaema olnud hooldekodus kuu aega. Kas omavalitsusel on õigust korterit müüa ka vanaema tahte vastaselt? Kas siis kogu saadud tulu läheb omavalitsusele? Kas kinkelepingu vastuvõtmisel ( vanaema ei soovi koormatisi lisada) saaks ikkagi lapselapsele tekkida lisaks kohustusi nagu näiteks ülalpidamiskohustus?

Alates 1. juulist 2023 jaguneb hooldekodu kohamaksumus teenust vajava inimese ja kohaliku omavalitsuse vahel. Hooldekodu eest tasub vald eeldusel, et vald on hinnanud isiku abivajaduse ja tuvastanud, et isik vajab hooldekodu teenust. Igal omavalitsustel on õigus kehtestada hoolduskuludele piirmäär, mis peab tagama inimesele teenuse kättesaadavuse vähemalt mõnes hooldekodus. Piirmäära ulatuses katab vald hooldekodu kulud isiku varanduslikust seisundist sõltumata. Kui aga isiku enda sissetulekust ei piisa ja vaja on leida vahendid ka piirmäära ületava osa eest tasumiseks, saab vald koguda tõendeid isiku enda võimekuse kohta ja otsustada täiendava toetuse lähtuvalt kogutus andmetest. Esmalt kaetakse iga isiku vajadused tema enda vara ja sissetulekute arvelt. Kui sissetulekust ei piisa, aga isikul on vara, on vallal õigus keelduda piirmäära ületava osa tasumisest. Isikule kuuluvat vara vald müüa ei saa, küll aga saab keelduda täiendava abi andmisest ja sel juhul on isiku enda otsustada, kas ta müüb oma vara või kingib selle ja paneb kingi saajale kohustuse piirmäära ületava osa tasumiseks. Kui korter otsustatakse kinkida, tuleb olla valmis selleks, et kinkeleping on tagasiööratav, kui kinke tegemisega on isik pannud end olukorda, et tal ei piisa vahendeid enda vajaduste rahuldamiseks. Kingi saaja ei pea kingitud asja tagastama, kui ta võtab ülalpidamiskohustuse enda kanda.

Tere kas koolil on õigus nõuda koolivormi kandmist ?

Eesti Vabariigi haridusseaduses (HaS) ega põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (PGS) ei ole sätestatud koolivormi kandmise nõuet. Küll aga on haridusasutustel õigus kehtestada kooli kodukorraga konkreetses haridusasutuses kehtivad reeglid ja normid.  Kooli kodukord on õpilastele ja koolitöötajatele täitmiseks kohustuslik (PGS § 68 lg 1). Seega, kui koolivormi kandmine on nähtud ette kooli kodukorraga, on selle kandmine õilasele kohustuslik vaatamata sellele, et ühestki seadusest sellist kohustust ei tulene.

Tere juulil 2025 esitasin tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks omal soovil. Vastavalt seadusele pean töötama etteteatamistähtaja lõpuni, st kuni 27. augustini 2025. augustil jäin haiguslehele. 14. augustil, olles jätkuvalt haiguslehel, sattusin õnnetusse: buss, millega sõitsin pärast füsioteraapiat polikliinikust, pidurdas järsult. Selle tagajärjel kukkusin istmelt . saabusid politsei ja kiirabi. Õnnetus fikseeriti. Mind viidi haiglasse, kus tehti röntgen. Õnneks luumurde ei tuvastatud, kuid vigastus registreeriti ning mulle väljastati uus haigusleht. Minu tervis praegu ei võimalda töötada. Septembrist ma pean õppima Tartus, aga arst ütleb, et mul on haigusleht septembris veel kestab. Mul on küsimus: kelle poole pean pöörduma, et saada hüvitist ja kindlustust seoses selle õnnetusega? kuidas peaksin käituma, et mitte kaotada õigust toetustele ja hüvitistele (olen veel töölepingulises suhtes kuni 27. augustini)? Palun selgitage, millised sammud on minu olukorras vajalikud.

Ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse haiguslehe alusel, kui töötaja on haigestunud töölepingu kehtivuse ajal kuni ajutise töövõimetuse lõppemiseni. Sega ka juhul, kui tööleping lõpeb enne kui ajutine töövõimetus. Seega maksab tervisekassa hüvitist ka kõigi jätkulehtede eest ent ei maksa, kui peale töölepingu lõppemist alustatakse uut ajutise töövõimetuse lehte.

Tere. Soovin saada selgust. Minul on 4 last kes on sündinud 1986,1988,1991,2002. Mina olin lastega kodune ema kasvatasin lapsi 15a. Samas oli ka talupidamine. Olen elanud koos laste isaga 1985a ja ka tegelesime talupidamisega. Paraku ei olnud me ametlikult abielus. Talu on mehe nimel kuid tööd tegime koos. Paraku nagu ikka talupidamise algul ei olnud maksuseadust välja töötatud, seega ei maksnud tulumaksu. Mees töötas ka ametlikult metsaveo autojuhina. Tema sai sooduspensioni ja on juba pensionil ja temal oli tööstaazi piisavalt. Kui ta käis pensioniametis oma pensioni arvestust tegemas siis ametnik soovitas tal kasutada ära ka laste eest saadava sooduse. Ametnik väitid, et kui mina pensionile jään siis saan need pensioni aastad tagasi. Selleks tõi mees planketi kuhu käskis mul allkirja kirjutada, et ma loobun. Tookord uskusin ametniku väidet ja andsin allkirja. Kuid nüüd olen lugenud internetis, et seda arvestatakse ainult ühele vanemale. Kas see on nii? Minul ei olnud plaanis sellisel juhul loobuda kuna olin ise pikalt lastega kodune ja üldist tööstaasi vähe. Kas saan tagasi laste eest saadava staazi ja sooduse varem pensionile jääda ja kas saan ka talupidamise eest staazi kui me elasime vaba- abielus. Mida teha? Marianne ( sünd 1965a) Aitäh vastamast

Pensioniõiguslik staaž on osa pensionistaažist, mida arvestatakse kuni 1998. aasta 31. detsembrini (RPKS § 27 lg 2 p 1). Pensionistaaž on aeg, mil pensionikindlustatu oli hõivatud riiklikule pensionile õigust andva tegevusega (RPKS § 27 lg 1). Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu (RPKS § 28 lg 1). Lisaks arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka järgmised tegevused ja perioodid (RPKS § 28 lg 2). Näiteks töötamise aeg talus, aga vaid juhul kui kooskõlas Eesti NSV taluseadusega oli talu maksude maksmisest vabastatud (RPKS § 28 lg 2 p 11).Lapsevaanematele arvestatakse lisaks pensionistaaži kaks aastat iga lapse kohta, keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat (RPKS § 28 lg 2 p 12). Lapsevanemad lepivad kokku, kelle pensioniõigusliku staaži hulka see aeg arvatakse. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek loobumise kohta. Nõusolek ei ole tagasivõetav ja kui laste isa on laste kasvatamise staaži Teie nõusolekul arvesse võtnud, seda enam muuta ei saa.