Tere. Soovin saada selgust. Minul on 4 last kes on sündinud 1986,1988,1991,2002. Mina olin lastega kodune ema kasvatasin lapsi 15a. Samas oli ka talupidamine. Olen elanud koos laste isaga 1985a ja ka tegelesime talupidamisega. Paraku ei olnud me ametlikult abielus. Talu on mehe nimel kuid tööd tegime koos. Paraku nagu ikka talupidamise algul ei olnud maksuseadust välja töötatud, seega ei maksnud tulumaksu. Mees töötas ka ametlikult metsaveo autojuhina. Tema sai sooduspensioni ja on juba pensionil ja temal oli tööstaazi piisavalt. Kui ta käis pensioniametis oma pensioni arvestust tegemas siis ametnik soovitas tal kasutada ära ka laste eest saadava sooduse. Ametnik väitid, et kui mina pensionile jään siis saan need pensioni aastad tagasi. Selleks tõi mees planketi kuhu käskis mul allkirja kirjutada, et ma loobun. Tookord uskusin ametniku väidet ja andsin allkirja. Kuid nüüd olen lugenud internetis, et seda arvestatakse ainult ühele vanemale. Kas see on nii? Minul ei olnud plaanis sellisel juhul loobuda kuna olin ise pikalt lastega kodune ja üldist tööstaasi vähe. Kas saan tagasi laste eest saadava staazi ja sooduse varem pensionile jääda ja kas saan ka talupidamise eest staazi kui me elasime vaba- abielus. Mida teha? Marianne ( sünd 1965a) Aitäh vastamast

Pensioniõiguslik staaž on osa pensionistaažist, mida arvestatakse kuni 1998. aasta 31. detsembrini (RPKS § 27 lg 2 p 1). Pensionistaaž on aeg, mil pensionikindlustatu oli hõivatud riiklikule pensionile õigust andva tegevusega (RPKS § 27 lg 1). Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu (RPKS § 28 lg 1). Lisaks arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka järgmised tegevused ja perioodid (RPKS § 28 lg 2). Näiteks töötamise aeg talus, aga vaid juhul kui kooskõlas Eesti NSV taluseadusega oli talu maksude maksmisest vabastatud (RPKS § 28 lg 2 p 11).Lapsevaanematele arvestatakse lisaks pensionistaaži kaks aastat iga lapse kohta, keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat (RPKS § 28 lg 2 p 12). Lapsevanemad lepivad kokku, kelle pensioniõigusliku staaži hulka see aeg arvatakse. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek loobumise kohta. Nõusolek ei ole tagasivõetav ja kui laste isa on laste kasvatamise staaži Teie nõusolekul arvesse võtnud, seda enam muuta ei saa.

Tere, sellel aastal gümnaasiumi lõpetanud neiu soovib minna õppima kutseõppeasutusse. Kas temal säilib hiljem võimalus omandada tasuta kõrgharidus? Lihtsalt kohe peale gümnaasiumi lõpetamist ei ole selge paljudele mida edasi õppida ja et mitte ära kasutada oma tasuta kõrghariduse võimalust tahetakse omandada kutseõppes mingi eriala. Aitäh vastamast!

Õppekulude hüvitamist võib nõuda üliõpilaselt, kes:

1. õpib osakoormusega (välja arvatud eelnimetatud erandid);
2. on õppima asudes juba immatrikuleeritud kõrgharidustaseme tasuta õppesse;
3. ei õpi eestikeelse õppekava alusel;
4. on juba tasuta õppinud kõrgharidustaseme esimesel (bakalaureuseõpe) või teisel (magistriõpe) astmel vähemalt 365 kalendripäeva ning kelle samalt kõrgharidustaseme astmelt eksmatrikuleerimisest on möödas lühem aeg kui kümme aastat;
5. on varem kahel korral samal kõrgharidusastmel tasuta õppesse immatrikuleeritud ja viimasest õppest eksmatrikuleerimisest on möödas lühem aeg kui kümme aastat;
6. on kahe aasta jooksul välja arvatud ja uuesti vastu võetud samale õppekavale;
7. peab õppekulusid hüvitama politsei ja piirivalve seaduses, vangistusseaduses või kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras;
8. asub õppima erakõrgkooli sellise õppekava alusel, mille õppekulusid ei kaeta tegevustoetusest või sihttoetusest (KHaS § 16 lg 6).

Seega ei mõjuta kutseõppeasutuses eriala omandamine õpilase õigust tasuta kõrgharidusele.

Tere. Kui ettevõttest koondamise järgselt töötukassas ennast arvele võtta ja lisaks on mul olemas ka FIE siis kas seaduse järgselt hüvitise saamiseks tuleb FIE tegevus ajutiselt peatada või tuleb FIE tegevus lõpetada? Varem on piisanud äritegevuse ajutisest peatamisest. Nüüd väideti et tuleb sulgeda. Ette tänades.

Tööturumeetmete seaduse § 8 lg 4 p 8 kohaselt ei võeta töötuna arvele isikut, kes on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, välja arvatud juhul, kui tema ettevõtte tegevus on peatatud või hooajaline tegevus on lõppenud ning ta vastab töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 või § 8 lõikes 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. Seega piisab tegevuse peatamisest või hooajalise tegevuse lõppemisest.

Tere. Sissekanne tööraamatus on aga töölevõtmise aasta on algselt kirjutatud valesti ja hiljem on üks number lihtsalt üle kirjutatud.Sotsiaalkindlustusamet seda sissekannet ei aktsepteeri.Töölepingut säilinud pole.Firma likvideeriti 1999. aasta alguses.Kontakte endiste töökaaslastega pole säilinud.

Tööstaaži tõendamine on töötaja ülesanne. Võimalik on teha päringuid arhiivi, samuti püüda leida üles endiseid kolleege, kes saaksid töötamise algust tõendada. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaks määratud jõudu vaid SKA hindab tõendeid kogumis. Samuti soovitan veel vaadata üle oma tööraamat. Sageli tehti ühe töötamise kohta kaks kannet, eesti- ja vene keelne. Ehk on vene keelses kandes aastaarv parandamata.

Elan maakonnakeskuse sotsiaalmaja turvakodus, mitmed sotsiaalmaja töötajad (turvakodu juhataja, koristaja, valvur) ahistavad ja ründavad mind, nii füüsiliselt kui verbaalselt ja emotsionaalselt. Tunnen, et minu füüsiline ja vaimne tervis on ohus, hiljuti pani koristaja mind eluohtlikku olukorda. Olen vestelnud kriisinõustajaga, kes teavitas sotsiaalmaja juhatajat osast kirjeldatud probleemidest. Pärast seda muutus tagakius veel hullemaks. Olen teavitanud sotsiaalmaja ametliku telefoni kaudu (SMS-dega) mulle osaks saanud rünnakutest, tulemuseks oli, et turvakodu valvur tuli isiklikult mind türanniseerima, ähvardama ja solvama, esitas mulle absurdseid süüdistusi. Mida ma saan enesekaitseks ette võtta? Nimetatud valvuri poolne ahistamine kestab juba eelmise aasta jõuludest alates siiani. Valvur ahistas mind ka Facebookis, olin sunnitud ta blokeerima. Sotsiaalmaja juhataja teavitamine ei ole andnud tulemusi, ainult niipalju, et üks psühhopaadist turvakodu elanik, kes lärmas ja ähvardas, on hakanud mõistlikumalt käituma. Aga ahistavate sots maja töötajate vastu abinõu ei ole. Mida teha?

Igale inimesele peab olema tagatud väärikas kohtlemine. Kirjutate, et elate sotsiaalmaja turvakodus. Sotsiaalmaja kuulub tõenäoliselt kohalikule omavalitsusele. Kui juhatajaga rääkimine ei ole tulemust toonud, soovitan pöörduda kohaliku omavalitsuse kui asutuse omaniku poole või informeerida oma olukorrast elukohajärgse kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajat.

Munitsipaalkool A liidetakse munitsipaalkooliga B, kool A, kui juriidiline isik, likvideeritakse, uus liidetud kool hakkab kandma kooli B nime ja registrikoodi. Kooli A hoone jääb alles ning õppetöö hakkab uuest õppeaastast toimuma ka kooli A hoones. Koolil A on sõlmitud mitmed teenuste (vesi, soojus, elekter, valve) osutamise lepingud. 1) Kas koolide liitmisel teenuste osutamise lepingud lõpetatakse kooli A poolt ja vajadusel sõlmitakse uued teenuse osutamise lepingud kooli B poolt? 2) Kas toimub teenuste osutamise lepingute üleandmine koolilt A koolile B (VÕS § 179, 180)? 3) Kuidas ja millal seda vormistada?

Kooli korraldab ümber ja tegevuse lõpetab koolipidaja ehk kohalik omavalitsus kooli põhimääruses ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud alustel ja korras. Kui on sõlmitud ühinemisleping või koolipidaja otsus, on nimetatud dokumendis kindlaks määratud kas kool A liidetakse B-ga ja B-st saab A õigusjärglane või kool A lõpetab tegevuse, kustutatakse registrist ja tegevust jätkab vaid kool B. Tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Kui aga õigusjärglus puudub, jäävad kehtima kooli B lepingud ja A lepingud lõpevad kohaliku omavalitsuse asutuse tegevuse lõpetamise tõttu.

Tere, Millised õigused on lapsevanemal ja lasteaias käival 3a-l lapsel privaatsuse tagamiseks. Kas õpetajatel on õigus kolmandatele isikutele (teistele lastevanematele) jagada lapse ja vanemate nimesid kui laste vahel on lasteaias olnud konflikt? (Näiteks laps A lükkas last B ja lapse B vanemad soovivad lapse A ja tema vanemate nimesid) Eriti kui vanemad on enda ja oma laste andmete jagamise sellisel viisil rühma õpetajal keelanud kuna soovivad konflikte lahendada teismoodi, mitte näiteks parkimisplatsil kellegi teise vanematega ilma lasteaia poolse kohalolekuta.

Lasteaed ei või jagada isikuandmeid kolmandate isikutega, välja arvatud juhul, kui lapsevanem on andnud selleks nõusoleku, seda nõuavad seadused, seda on vaja õppe- ja kasvatustöö tugiteenuste osutamiseks või kui selleks on olemas õigustatud huvi. Andmesubjektil on alati õigus küsida, millisel alusel andmeid kolmandale isikule edastati, mis eesmärgil ja kuidas toimus õigustatud huvi kaalumine. Lisaks soovitan lugeda konkreetse lasteaia andmekaitsetingimusi. Kui vaatamata selgitustele olete veendumusel, et Teie õigusi on rikutud, on Teil õigus esitada kaebus Andmekaitse Inspektsioonile või pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.

Elan vallavalitsuse üürikorteris ja üürileping lõpeb 31.mail. Üürikorteris elan emaga koos ja kui mu üürileping lõpeb siis vallavalitsus pakub ainult minu emale sotsiaalkorterit vastu. Kas on mingi seadus ,et nad peavad mulle ka üürikorteri vastu pakume!

Kas vallal on kohustus leida Teile sotsiaaleluruum, sõltub asjaoludest. Üldreegel on, et täisealine isik peab hoolitsema oma igapäevase toimetuleku eest eeskätt ise. Kui aga isik ei ole (näiteks tervisest tulenevatel põhjustel) võimeline ise enda toimetuleku eest hoolt kandma, tuleb pöörduda elukohajärgse kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda ja selgitada välja, millist sotsiaalabi saab omavalitsus Teile pakkuda.

Esmane juhiluba tunnistati liikluseeskirjade rikkumise eest kehtetuks. Karistus lõppeb 05.2025. Läbitud on vajalik järelkoolitus. Seaduse kohaselt tuleb peale karistuse lõppemist aasta oodata, mille jooksul andmed registrist kustutatakse. Seejärel saab uuesti eksamitele minma. Probleem seisneb selles, et tööl või/ ja koolis käimiseks on vaja juhilube. Kas ja kuidas oleks erandkorras võimalik juhiluba taotleda koheselt peale karistuse lõppemist 05.2025?

Tegemist ei ole kaalutlusõigusega vaid selline on seadusest otsesõnu tulenev regulatsioon. Kahjuks ei oska vastaja anda soovitust, kuidas erandkorras ooteaega vältida.

Tere! Kindlustus pakkus lisakindlustusena puuduva töövõime kindlustust, mille ka kunagi sõlmisin. Nüüd mitu aastat hiljem kui on tuvastatud osaline töövõime puudus, siis kindlustuse sõnul, minu olukord ei liigitu kindlustusjuhtumiks kuna on tuvastatud osaline töövõime puudus. Lepingust ma välja ei loe, et töövõimetus peab olema 100% Või olen ma millestki valesti aru saanud? Puuduva töövõime lisakindlustus: Puuduv töövõime-Õnnetuse või haiguse põhjustatud tõsine füüsilise või vaimse suutlikkuse kaotus määral, mis takistab kindlustatud isikul täita olulisi ja sisulisi tööülesandeid või kanda enda eest hoolt ning mille tagajärjel kaotab kindlustatud isik töövõime vähemalt 12 kuu pikkuseks katkematuks perioodiks. PÜSIVA TÖÖVÕIMETUSE TUVASTAMINE: xxxxx xxxxx'l esineb osaline püsiv töövõime kaotus 60% ulatuses alates xx.xx.2024 kuni xx.xx..2026.a.

Olgu esmalt öeldud, et lepingu tõlgendamiseks ei piisa sellest ühe punkti välja võtmisest ja küsimusesse kopeerimisest. Leping on tervik ja Teid huvitav teema võib sisalduda ka muudes lepingu osades, näiteks välistused, kindlustusjuhtumi loetelu jms. 

Teie kopeeritud punkti alusel saan aga öelda, et punkti sõnastus.... kaotab kindlustatud isik töövõime vähemalt 12 kuu pikkuseks katkematuks perioodiks viitab töövõime kaotusele (mis keeleliselt tähendab täielikult puuduvat töövõimet), mitte töövõime vähenemisele. Töövõime hindamise tulemusel saab töövõime ulatus olla:

• Töövõimeline – inimese töötamine ei ole terviseseisundist tulenevatel põhjustel takistatud
• Osaline töövõime – inimese töötamine on terviseseisundi ja sellest tulenevate piirangute tõttu osaliselt takistatud
• Puuduv töövõime – inimene ei ole terviseseisundi ja sellest tulenevate piirangute tõttu võimeline töötama