Meie kinnistu vahetus läheduses plaaneritakse tehast, tuumajaama, tuulikud ja teisi taolisi rajatisi. Hoolimata meie vastuseisust, rajatakse objektid ikkagi - kas ma saan seda kuidagi takistada? Samas ära kolides on mu kinnisvara väärtus juba langenud, kas sellisel juhul vahe/kahju korvab arendaja? Mis on minu võimalused? KOVis võetakse info teadmiseks, kuid tegelikke otsuseid see ei mõjuta.

Kõigi Teie poolt nimetatud arenduste elluviimiseks on vajalik läbida planeerimismenetlus. Menetluse raames on erinevatel huvigruppidel, sealhulgas kohalikel elanikel, õigus esitada kirjalikke arvamusi. Rohkem planeerimismenetluse mõjutamisest ja selle erinevatest etappidest saab lugeda veebilehelt planeerimine. Ka on kõik nimetatud arendused seotud keskkonnahäiringuga, mille eest tuleb maksta keskkonnatasude seaduse alusel tasu, millest osa makstakse kohalikele elanikele hüvitiseks. Näiteks maismaa tuuleparkidelt kogutud tasud jaotatakse hüvitisteks kohalikele omavalitsustele ning tuulikute lähistel asuvatele majapidamistele. Hüvitist saavad kuni 250 meetristest tuulikutest kuni kahe kilomeetri kaugusel asuvad majapidamised ning üle 250 meetri kõrguste tuulikute puhul kuni kolme kilomeetri kaugusel asuvad majapidamised. 

Vana kolhoosiaegne kortermaja, oli loodud ühiskatel terve aleviku peale. Ühel hetkel kaotati katlad ära ja iga kortermaja ja korter lõid enda küttesüsteemi - kellel pellet, kellel õhk-vesi, kellel midagi muud. Nüüd on korter, kus on gaasikatel, juba ostmise ajal oli olemas. Täna on soov see pangale tagatiseks panna, aga gaasikatel ei ole ehitusregistris ja omanik ei olnud isegi kursis sellega. Omavalitsus käskis teha ehitusteatise, said korjatud majaleanike allkirjad, et nad on nõus. Nüüd kasututsteatise taotlemisel on vajadus ehituspäeviku järele, omanikujärelvalve, kasutatud materjalide sertifikaatide, ehituspiltide jms järele. See protsess on käinud juba üle poole aasta. Kas on mingeid nõuandeid vms kuidas kohaliku omavalitsusega suhelda, et gaasikatel seadistatud saaks. Kohalik omavalitsus võiks inimestele, kellel on sellistes vanemates majades kodud, vastu tulla, et kõik andmed saaks registrisse ja seadistatud selliselt nagu nad hetkel on (näiteks kui on ohtlik, siis muidugi keelata kasutamine). Antuid korteris on ka tehnilne järelvalve käinud ja kontrolli ära teinud. Kõik on korras ja õige, aga registrisse ei saa. Kas oskate aidata, kuidas ma suhtlema pean nendega?

Kui küttesüsteem ei ole kantud ehitisregistrisse on tegemist ebaseadusliku ehitustegevusega ja see tuleb seadustada. Selleks on esmalt vajalik eksperthinnang ehitatud küttesüsteemi seisukorra sobivuse kohta, seejärel tuleb viia läbi ehitise audit ja seejärel saab kütteseadme ohutushinnangute (eksperthinnang ja ehitise audit) alusel kasutusele võtta, mis teostatakse läbi kasutusteatise esitamise. Küttesüsteemideseadustamise kohta on Päästeamet andnud juhised voldikus, mis on leitav https://www.rescue.ee/files/2018-11/kyttesysteemi-seadustamine-voldik-tr.pdf

Tere! Oman elamumaad ja naabril on maatulundusmaa ( luba on metsa kasvatamiseks). Sellest aastast on istutatud naabril maatulundusmaa kaseistikuid täis. Siit küsimus, kas on metsa istutamisel ka mingeid piiranguid-täpsemalt huvitab puude istikute miininum kaugus elamumaast?

Seadusandja ei ole maatulundusmaa metsastamiseks detailseid tingimusi ette näinud. Küll võivad olla konkreetse maa-ala metsastamiseks kehtestatud üldisemat laadi tingimused kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga. Kui aga kinnisasi paikneb alal, millele ei ole kehtestatud detailplaneeringut, on vähe tõenäoline, et oleks reguleeritud puude kaugust elamust.

Tere Küsimus selline, et uusarenduses on maist kuni oktoobrini toatemperatuur püsivalt 30 kraadi. Arendaja siinkohal parandusi pole teinud, sest ventilatsiooninõduded on nende sõnul normis. Lugesin Riigi Teatajast, et elamispindadele on sätestatud normid miinimum ja maksimum toatemperatuuri osas (maksimumi osas kindlalt kraadi ei ole toodud). Hetkel maja ei ole veel kasutusluba saanud, protsess käib. Nüüd sai KÜ koosolekul konditsioneeride teema tõstatud ja seisukohti on erinevaid. Suurim mure on energiamärgise muutus, hetkel on majale väljastatud või väljastamise protsessis A-energiamärgis. Küsimus siinkohal, et kas mul on õigus see konditsioneer kasutusloa saamisel panna, kuna elamine ei ole inimlikes tingimustes või kas saab arendajat kuidagi survestada, kuna temperatuur ei ole suvekuudel inimlik? Või kas on mingeidki viiteid seaduses sellele, et korterites peab olema mingi kindel temperatuur ja õhuvoolavus? Sellistes tingimustes on võimatu elada. Ette tänades

Majandus- ja taristuministri määruse „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 4 lg 4 sätestab küll madalaima eluruumile lubatava temperatuuri, kuid maksimaalset lubatavat temperatuuri nimetatud määruses sätestatud ei ole. Määruse § 4 lg 4 teise lause kohaselt tuleb siseõhu temperatuuri ülempiir määrata kehtestatud nõuete alusel, milleks kohtupraktika kohaselt loetakse tänapäevaste energiatõhususele kehtestatud nõuete kohaselt ca +27 kraadi.

Projekteerimistingimuste andmise menetlus viiakse läbi teatud juhtudel tuleb seda teha avatud menetlusena.Avatud menetluse korral tuleb avaldada menetluse algatamise kohta teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes. Kui pädev asutus otsustab menetluse korraldada avatud menetlusena, antakse projekteerimistingimused 60, mitte 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Kas taotlejat peab ka teavitama, et otsustati mentlus läbi viia avatud menetlusena? Minul sai 30 päeva täis ning hakkasin vallast uurima, miks pole tingimusi väljastatud ning siis selgus alles tagantjärele, et neil on aega vastamiseks veel ligi 30 päeva, sest menetlus toimub avalikuna. On see juriidiliselt korrektne?

Ehitusseadustikus on sätestatud "Kui pädev asutus otsustab menetluse korraldada avatud menetlusena, antakse projekteerimistingimused 60 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates". Seaduse seletuskirjas on selgitatud, et säte reguleerib menetlustähtaegasid ja kui projekteerimistingimused antakse avatud menetluses, võib menetlusaeg pikeneda 60 päevani. Pädeval asutusel on projekteerimistingimused alati anda ka varem. Avatud menetluse läbiviimiseks on antud rohkem aega, sest selle raames tuleb läbi viia projekteerimistingimuste eelnõu avalik väljapanek ning vajadusel ka arutelu.

Teatamiskohustust seadus otsesõnu ette ei näe.

Tere. Taotlesin vallast eramule projekteerimistingimusi ning nende väljastamisel ületati 30 päevast tähtaega. Kui tingimused väljastati siis lisati põhjendusena/selgitusena järgnev tekst. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt valla territooriumi osas on maaüksuse maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud 100% elamumaa ning tegemist on tiheasustuse alaga, kus hoone püstitamisel ja laiendamisel üle 33% esialgsest mahust on vajalik koostada detailplaneering. Samuti on planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 1 p 1 kohaselt ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks alevikes nõutav detailplaneeringu koostamine. PlanS § 125 lg 5 võib kohalik omavalitsus lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale, kui ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi. Projekteerimistingimuste menetlus on sarnane planeerimismenetlusele, kuna projekteerimistingimuste menetlus peab samuti toimuma avatud menetlusena st projekteerimistingimuste menetlusse tuleb kaasata kinnisasjadega piirnevad piirinaabrid ning teavitada avalikkust antud menetlusest ning isikutel tekib õigus oma arvamuse avaldamiseks. Arvamuste avaldamine on sarnane detailplaneeringu menetluses avalikustamisega. Kuivõrd haldusmenetlus tuleb läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, siis ei ole otstarbekas valida planeerimismenetlust, mis on huvitatud isikule koormavam (ajaliselt kui ka majanduslikult). Alati tuleb valida huvitatud isiku jaoks soodsaim menetluslahendus, kui on võimalik läbi menetluse jõuda samale lahendusele. Kuulen sellist asja esimest korda, et vallas on ennem projekteerimistingimuste väljastamist vajalik avalik menetlus ning lisaks sellele pidin mina maksma mentluse avalikustamise kuulutuse eest postimees.ee-s raha. Siiani teadsin, et selle jaoks on vallal olemas oma leht mille üks eesmärke ongi otsuste avalikustamine. Või on tänapäeval avalikustamise nõuded muutunud?

Projekteerimistingimuste andmise menetlus viiakse läbi Ehitusseadustiku § 31 alusel ja teatud juhtudel tuleb seda teha avatud menetlusena.Nõuded avatud menetluse läbiviimisele sisalduvad HMS-i §-des 46-50. HMS § 47 lg 3 kohaselt tuleb avatud menetluse korral avaldada menetluse algatamise kohta teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes.  Kui pädev asutus otsustab menetluse korraldada avatud menetlusena, antakse projekteerimistingimused 60, mitte 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. 

Valda ehitatakse ühis veevärk, mis ületab erakinnistu, mille tulemusena määratakse maakasutusele piirangud. Soovisime, et veevärgi väljaehitamise käigus ehitatakse kinnistule ka litumispunktid. Saime vallalt vastuse: Tiigi kinnistule oleks saanud liitumispunkte kavandada ehitusloa andmisele eelnenud läbirääkimiste käigus. Ulatuslikke projekti muudatusi täna enam kavandada ei saa. Ehitusluba on väljastatud ning see on jõustunud. Minu küsimus on: kas liitumispunktide 1-3 lisamine ühele kinnistule on ulatuslik projekti muudatus, mida ei saa teha peale ehitusloa justumist.

Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile.Ehitusluba võidakse kehtetuks tunnistada, kui ehitis või ehitamine ei vasta ehitusprojektile, detailplaneeringutele, projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele. Samuti võib ehitusloale mittevastav ehitamine tuua kaasa kasutusloa väljastamisest keeldumise. 

Tere! Olen alates 2024 aastast kinnistu (100% elamumaa) omanik mille suhtes on kehtestatud detailplaneering. Detailplaneering omavalitsus kiideti heaks 2010. aastal ja seda ei ole veel ellu viidud. Detailplaneeringu elluviimise tööd on alustatud ja neist on maha jäetud. Paistab, et keegi ei kavatse neid töid teha. Olen koostanud projekti kuni 60 m2 suuruste ja kuni 5 meetri kõrguste majade ehitamiseks vastavalt detailplaneeringu tingimustele ja esitanud kohalikule omavalitsusele ehitusteatise ehitusregistri kaudu. Sain omavalitsuse menetlejalt vastuse et ehitusteatise menetlemine ehitise püstitamiseks ei ole võimalik, kuna: 1. Lähtudes asjaolust, et detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud piisavalt palju aega, on vajalikud projekteerimistingimused, et täpsustada ehitamise asjaolusid; 2. Projekteerimistingimusi ei väljastata kuni ei ole lahendatud detailplaneeringu järgne infrastruktuur. Mida sellises olukorras teha, et eesti vabariigi kodanik saaks oma maale maja ehitada?

2017. aastal ühinemise ja liitumise teel moodustunud kohalikud omavalitsused pidid algatama volikogu valimistele järgneva aasta jooksul uusi ruumisuhteid arvestava üldplaneeringu ning pidid jõudma selle koostamisega kehtestamiseni hiljemalt nelja ja poole aasta jooksul pärast algatamist. Seega on ilmselt kehtestatud uus üldplaneering ning võib olla võimalik, et 2010 aastal kehtestatud detailplaneering ei vasta enam üldplaneeringule. Detailplaneering koostatakse eelkõige üldplaneeringu elluviimiseks ja see on lähiaastate ehitustegevuse alus. Planeerimisseaduse § 140 lg 1 punkti 1 järgi võib detailplaneeringu kehtetuks tunnistada, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima. Selle alusel ei kaota ükski detailplaneering automaatselt kehtivust viie aasta möödumisel. Pärast viie aasta möödumist on kohalikul omavalitsusel vajadusel võimalus (kas omal algatusel või kinnistu omaniku taotlusel) kaaluda, kas detailplaneering on endiselt aja- ja asjakohane või ei ole. Sellisel juhul tuleb kohalikul omavalitsusel hinnata, kas detailplaneeringu lahendus vastab näiteks piirkonnas muutunud hoonestusele või majanduslikele, sotsiaalsetele, kultuurilistele ja keskkonnavajadustele ning ka avalikkuse arvamusele antud kohalikus omavalitsuses. Planeeringu kehtetuks tunnistamiseks on vaja põhjendatud otsust.

Servituut. Käin kohut kahes vallas kahele krundile juurdepääsu saamiseks. Esimeses juhtumis saime 1 astmelt positiivse otsuse ilma detailplaneeringuta - teises juhtum pooleli. Küsimus: Kas seadus näeb ette et peab enne juurdepääsu kohtuasja algatama detailplaneeringu või mitte? Asi nii et ühes vallas öeldi planeerimisspetsialisti poolt kohe et detaili ei algatata kui pole juurdepääsu. (Seega enne kohtutee). Ja teine vald kus meil asi pooleli ütleb et oleme valmis algatama detailplaneeringu ka ilma juurdepääsuta. Samas kui juurdepääsu tee alla jääva maa omanikud võitlevad kõigi vahenditega vastu ei saa ju detailplaneeringut nagunii lõpetada ja asi lõppeb ikka kohtus. Aga kohus on nõudnud enne edasiminekut lõpetatud detailplaneeringut. Kas on mingit reeglit siin?

Juurdepääsu määramiseks ei ole detailplaneeringu kehtestamine ilmtingimata vajalik, kõik sõltub konkreetsetest asjaoludest. Nii ei ole näiteks hajaasustuses detailplaneering üldse kohustuslik, ent juurdepääs peab kinnistuomanikule olema tagatud sellegipoolest. Kindlasti on põhjus, miks kohus on nõudnud enne menetluse jätkamist detailplaneeringu kehtestamist. Kui kohtu selgitusi on keeruline mõista, soovitan võtta endale menetlusse esindaja või pöörduda kohtunõudele selgituse saamiseks individuaalsele õigusnõustamisele. Kindlasti ei ole arukas kohtu nõuet ignoreerida või sellele vastu vaielda.

Tere. Tallinna linn ujutab aastaid Kalamajas elamud ja naaber kinnistu arenduse kasutusloaga on tehtud ränki eksimusi. Minu kirjadele ja küsimustele enam ei reageerita. Mida teha ja võiks saata materjalid kuhugi meilile.

Kuna ehitusseadustik sätestab põhimõtte, et kasutusluba tuleb anda, kui ehitis vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige ehitisele esitatud nõuetele, ja ehitusloale, siis piirdubki kohaliku omavalitsuse kontroll nende asjaolude kontrollimisega. Sisuliselt seisneb see valmis ehitise ehitusprojektile vastavuse kontrollimises. Seega, kui ehitamise käigus on tehtud muudatusi, siis tuleb muudatused kajastada ehitusprojektis. Oluliste muudatuste korral võib kohalik omavalitsus jätta kasutusloa andmata. Kui soovitakse kasutusluba vaidlustada, tuleb alati välja nõuda korraldus, mille alusel kasutusluba anti. Korralduses peavad sisalduma põhjendused, eriti juhul, kui kasutusloas on märgitud lisatingimusi. Kasutusloa andmed kantakse ehitisregistrisse, seega on ehitisregistrist alati näha, kas ehitisele on kasutusluba väljastatud või mitte.