Tere. Olen maakohas piirinaabriga korrastamas kinnistu piire. Oleme saanud tehtud vajalikud toimingud vastavalt Maa ja ruumiameti nõuetele.Lühidalt, uued piirid on mõõdetud ja mõlema osapooled on korduvalt digiallkirjastanud erinevaid vajaminevaidnõusolekuid ja dokumente. Sellega on kõik ok. Lisan ,et piiride korrastamisega ostu-müüki ei toimu. Ehk, Piiride muutmine väiksel pindalal.Nüüd , toimingu lõpusirgel hakkas Maa ja ruumiamet nõudma osapoolte vahel notariaalselt tõestatud kokkulepet ! Sellist nõuet, polnud veel alles hiljuti. Olen nendega suhelnud, selget vastust pole saanud! Miks?

Kui piiri lihtsalt täpsustatakse vana õige piiri tuvastamiseks, siis ei ole notariaalne asjaõiguskokkulepe vajalik. Kui aga piir muutub omanike kokkuleppel nii, et ühe kinnistu osa läheb teise kinnistu koosseisu, siis ei ole enam tegemist pelgalt mõõdistuse või piirimärkide korrastamisega.
Riigikohus on selgitanud, et kinnisasja piiri muutmine ja kinnisasjade osade vahetamine tähendab sisuliselt kinnisasja jagamist ja liitmist. Kui eraldatav maatüki osa liidetakse teisele omanikule kuuluva kinnisasjaga, on ühtlasi tegemist kinnisasja üleandmisega ning selleks on vaja notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingut.
Seetõttu võib Maa- ja Ruumiamet nõuda toimingu lõpus notariaalset kokkulepet just siis, kui katastriandmete muutmine toob kaasa ka kinnistusraamatu andmete muutmise omanikevahelise piiri nihkumise tõttu. See, et raha ei maksta või et nimetate seda mitte müügiks, ei välista notariaalse vormi nõuet.
Praktikas on võimalik, et varem suhtuti mõnes sarnases juhtumis leebemalt või menetlus toimus teistsuguse dokumentide alusel. Kuid kehtiva õiguse järgi ei saa omanikevahelise maaosa üleminekut asendada ainult digiallkirjastatud nõusolekute või mõõdistusdokumentidega, kui sisuliselt muutub kinnisasja koosseis.

Soovin oma korterisse paigaldada õhksoojuspumba korterelamus, kus on korteriühistu. Välisosa paigaldaksin katusele, otse oma korteri kohale. Hoone fassaadi paigaldus ei mõjuta - kogu installatsioon jääks katusele. Ka ühistu küttesüsteemi see ei muudaks (tegu on individuaalse lisaküttelahendusega). Juhatuses on kolm liiget. Üks neist on paigaldamise vastu, viidates müraprobleemile ja võimalikule pretsedendile teistele korteritele. Tema seisukoht on isiklik ("minu arvamus"), juhatuse koosolekul seda arutatud pole. Teiste juhatuse liikmete arvamust ma veel ei tea. Olen lugenud, et seisukohad on erinevad. Osa allikate sõnul piisab paigaldamiseks "juhatuse liikme nõusolekust", teised allikad ja kohtupraktika rõhutavad aga, et tegu on kaasomandit puudutava otsusega, mis nõuab kas kõigi kaasomanike nõusolekut või üldkoosoleku häälteenamust (sõltuvalt sellest, kas tegu on "olulise muudatuse" või "tavakasutusega"). Mu küsimused: 1. Kas minu kirjeldatud paigaldus (ainult katusel, fassaad muutumata, ühistu küttesüsteem puutumata) klassifitseeruks tõenäoliselt "tavakasutuse" alla, mille puhul piisaks üldkoosolekul vastuvõetud häälteenamusest? 2. Kas ühe juhatuse liikme vastuseisust piisab minu taotluse blokeerimiseks, kui teised juhatuse liikmed ja/või üldkoosoleku enamus seda toetaks? 3. Millised on minu õigused korteriomanikuna taotleda selle teema lisamist üldkoosoleku päevakorda, kui juhatus seda ise ei soovi teha? 4. Kas paigaldajafirmade poolt sageli viidatav "juhatuse liikme nõusolek" üksi on kohtupraktika valguses piisav alus ehitusprojekti jaoks, või on selleks ikkagi vaja kaasomanike nõusolekut/üldkoosoleku otsust?

Teie kirjeldatud õhksoojuspumba välisosa paigaldus katusele ei ole tõenäoliselt lihtsalt „tavakasutus” ega juhatuse ühe liikme loaga lahendatav küsimus. Kuna katus on korteriühistu puhul kaasomandi ese ja paigaldus tähendab sinna uue seadme püsivat lisamist, on tõenäolisem, et vaja on vähemalt korteriomanike otsust ning pelgalt ühe juhatuse liikme nõusolekust üldjuhul ei piisa. Ühe juhatuse liikme isiklik vastuseis üksi ei blokeeri asja automaatselt, kui otsustuspädevus on tegelikult üldkoosolekul või korteriomanike kokkuleppel. Kui juhatus ei soovi teemat arutada, on korteriomanikel seadusest tulenevad võimalused nõuda koosoleku kokkukutsumist ja päevakorra täiendamist. Õhksoojuspumba paigaldamine Teie näitel kõige tõenäolisemalt ei kvalifitseeru see paigaldus tavapärase valitsemise alla. Tavapärane valitsemine hõlmab eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Uue õhksoojuspumba välisosa paigaldamine katusele ühe korteri huvides ei ole tavapärane remont ega hooldus, vaid kaasomandi eseme muutmine. Teise küsimuse kohta selgitan, et ühe juhatuse liikme isiklik „mina olen vastu” seisukoht ei ole sama asi mis korteriühistu pädev organi otsus. Kui juhatus ei ole seda küsimust ametlikult arutanud ega otsustanud, siis ei ole tegemist juhatuse formaalse seisukohaga. Veel olulisem on see, et sellise katusele paigaldamise puhul ei pruugi otsustuspädevus üldse olla juhatusel. Kui küsimus puudutab kaasomandi eset ja selle muutmist, on põhiotsustajateks korteriomanikud, kas üldkoosoleku kaudu või kokkuleppe teel. Seega ei saa üks juhatuse liige üksi asja lõplikult „ära keelata”, kui seaduse järgi peab küsimuse otsustama üldkoosolek või korteriomanike kokkulepe. Samuti selgitan, et teil on õigus nõuda, et juhatus annaks teavet korteriühistu tegevuse kohta ja dokumentidega tutvumise võimaluse. Üldkoosoleku kokkukutsumist saab seaduse järgi kirjalikult ja põhjust näidates nõuda vähemalt 1/10 liikmetest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud väiksemat arvu. Kui juhatus seda ei tee, võivad nõude esitajad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras nagu juhatus. Kui üldkoosoleku teade on juba välja saadetud, võivad vähemalt 1/5 liikmetest või vähemalt kuus liiget, kui ühistus on alla 30 liikme, nõuda täiendavate küsimuste lisamist päevakorda. Seda tuleb teha üldjuhul kolme päeva jooksul üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamisest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Kui te olete üksi ja neid arve ei täida, siis seadus ei anna tavaliselt üksikule korteriomanikule õigust juhatust üksi sundida üldkoosolekut kokku kutsuma. Praktikas on siis mõistlik esitada kirjalik taotlus juhatusele, küsida kirjalikku vastust ning vajadusel koondada teiste korteriomanike toetus.  Kõige ettevaatlikum ja õiguslikult kindlam tee see, et õhksoojuspumba paigalduse küsimus viiakse vähemalt korteriomanike üldkoosoleku päevakorda, otsus sõnastatakse konkreetselt ning protokollitakse. Kui on oht, et muudatus võib ületada tavapärase valitsemise piire, tasub arvestada, et vaja võib minna mitte lihtsalt enamuse otsust, vaid asjassepuutuvate korteriomanike kokkulepet. Pelgalt paigaldusfirma väide, et „piisab juhatuse liikme nõusolekust”, ei ole vaidluse korral kuigi kindel alus. Lisaks korteriühistu nõusoleku küsimusele võib sõltuvalt tehnilisest lahendusest tekkida vajadus kontrollida ehitusõiguslikke nõudeid, sh kas vaja on ehitusteatist või muid kooskõlastusi konkreetse õhksoojuspumba paigaldamiseks.

Tere! Omavalitsus on andnud ettevõtjale loa uue äritegevuse alustamiseks ärimaale määratud territooriumil. Kõrvalkinnistute elanike arvamust aga küsitakse alles siis, kui rajamistööd on alanud. Kas see on rikkumine? Kui jah, siis millised õigusnormid seda reguleerivad? Olukorra lühikirjeldus: Tegu on mitme konteinertüüpi elektrisalvesti paigaldamisega vahetult minu kinnistu kõrvale. Maa kuulub ettevõtjale ning arendust viib läbi ettevõtja, kes teeb kooskõlastusi erinevate asutustega, sealhulgas kohaliku omavalitsusega. Enne tööde algust ei ole avalikkust teavitatud – puudusid nii teavitavad sildid kui ka otsene teavitamine naaberkinnistute omanikele. Alles nüüd, kui ehitustööd on reaalselt alanud, on osad (mitte kõik) naaberkinnistute omanikud saanud teavituse Kliimaministeeriumilt (ainult digitaalse). Teavituses selgitatakse paari lausega projekti sisu ning palutakse esitada arvamus järgmiste valikute kaudu: 1. olen nõus, 2. olen nõus tingimustel, 3. ei ole nõus. Tekkinud on mitmeid küsimusi: Esiteks on arusaamatu, miks ei ole meid kaasatud ega teavitatud varem, enne tööde alustamist, kuigi tegemist on projektiga, mis võib oluliselt mõjutada meie elukeskkonda. Teiseks ei ole me projektiga nõus, kuna see halvendab meie elukvaliteeti (pidev müra) ning vähendab kinnistute väärtust. Kolmandaks tekitab küsimusi arvamuse küsimine alles praeguses etapis, kus tegevus on juba käimas. Mis on sellise tagasiside küsimise eesmärk, kui otsused näivad olevat juba tehtud ja elluviimine alanud? Kui me vastame jaatavalt, aga tingimusega, et konteinereid peaks paigaldama kaugemale (territoorium on suur, aga ei ole arusaadav, miks just meie kinnistu kõrvale on planeeritud konteinereid paigaldada), kas siis saab ehitajalt nõuda, et ta seda teeks, kui omavalitsus on juba loa andnud? Ning kui vastame eitavalt ja tegevus siiski toimub meie tahe vastu, miks siis üldse küsitakse, kui polegi kavandatud meie arvamusega arvestada? Ja lisaks - kas KOV saab määrata piiranguid tegevuse ajal lisaks seadustes määratule (nt nõuda, et öösel oleks tagatud vaikus)? Oleksime tänulikud, kui vastaksite võimalikult kiiresti, sest meile arvamuse esitamiseks on antud 10 päeva, vastasel juhul peetakse seda nõusolekuks.

Kui tegemist on kuni 20 ruutmeetrise aluspinnaga konteinertüüpi elektrisalvestite paigaldamisega krundile, siis ehitusluba pole vaja, küll aga tuleb kohalikule omavalitsusele  esitada ehitusteatis. Ehitusteatisele võib kohalik omavalitsus esitada vastuväiteid; kui ehitise rajamine võib riivata naaberkinnistute omanike huve, siis peab kohalik omavalitsus küsima nende seisukohta. See nõue tuleneb Ehitusseadustiku § 36 lg 5 p 4 ja Haldusmenetluse seadustiku § 49 lg 1. Teie poolt kirjeldatu põhjal pole arusaadav, kas konteinerite paigaldamiseks on juba saadud kohaliku omavalitsuse nõusolek või mitte. Võimalik, et kinnistuomanik alustas paigaldamisega enne vastava loa saamis; sellisel juhul on praegu asjakohane küsida naaberkinnistute omanike avamust. Kindlasti ei pea piirduma ainult ei/ja stiilis seisukohaga vaid võite avaldada arvamust ka konteinerite paiknemise asukoha osas. 

Tere päevast! Palun öelge mulle, kas linnavalitsuse otsust 1999.a eluruumide ümberklassifitseerimise kohta mitteeluruumideks on võimalik praegu vaidlustada, kui korteriomanike nõusolek puudub. Vastavalt Elamuseadusele vastu võetud 23.04.1992.a. § 3 (2) "Eluruumi kasutamise otstarbe muutmine toimub hoone teiste korteriomanike või korteriühistu nõusolekul." Kas korteriomanike 100% nõusoleku puudumine on piisav vaidlustamise alus või mitte? Ja kas sellisel juhul kehtib aegumistähtaeg?

Kui eluruumide ümberklassifitseerimise mitteeluruumideks on toimunud ilma teiste korteriomanike või korteriühistu nõusolekuta, võib see olla vaidlustamise aluseks, sest seadus nõuab sellist nõusolekut.

Vaidlustamise tähtaeg sõltub sellest, kas vaidlustatakse haldusakti (linnavalitsuse otsus) või kinnistusraamatu kannet. Haldusakti vaidlustamisel kehtib üldjuhul 30-päevane tähtaeg alates otsuse teatavaks tegemisest, kuid kui otsus mõjutab omandiõigust ja selle aluseks on puudulik nõusolek, võib olla võimalik vaidlustada ka hiljem, kui vaidlustamise aluseks olevad asjaolud (nt nõusoleku puudumine) on hiljem teatavaks saanud. Kui vaidlustatakse kinnistusraamatu kannet, kehtivad kinnistusraamatuseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku erireeglid.

Tere! Olen korteriomanik ja soovin Riigi Teatajast näha, mida kehtiv seadus ütleb eluruumi maksimaalsele sisetemperatuurile (uusarenduse kortermaja, B energiaklass, sisetemperatuur üle 30 kraadi suvel ning juba veebruarikuust ca 25 kraadi) ning näen, et seda reguleerib järgnev määrus: https://www.riigiteataja.ee/akt/109072020017, mille vastutavaks kehaks on Kliimaministeerium. Täpsemalt § 4 lõige (4) fikseerib muuseas: "Siseõhu temperatuuri lubatav ülempiir tuleb määrata kehtestatud nõuete alusel," mis selgelt viitab mingile lisale või muule seadusele või määrusele, kuid paraku mina seda üles ei leidnud. Ehk oskate siinkohal aidata?

Tere

Täname pöördumast! 

Vastus Teie küsimusele on postitatud ja nähtav https://www.juristaitab.ee/et/maksimaalne-temperatuur-eluruumis

Lugupidamisega

Eesti Juristide Liit
 

Tere olen mures kuna minu ehitatav maja ei vasta nõuetele põrandad on vahed sees ja seal tekkivad külmasillad katuse konstruktsioon on kokku klopsitud mitmes lauast mis peaks hoidma katust üleval maja alune jäeti täitmata ja sinna kogunes enne talve vesi põranda lauad olid mingi aeg vee all. See kes pani aknaid ette ütles et ta pole veel sellist ehitust näinud et nii ei ehitata maja mis ma edasi teen olen murest murtud ja kui räägin nendel teemadel siis vaadatakse et see ju naine mis ta teab.

Kui elamu ehitamisel on tekkinud ehitustööde või ka kasutatavate ehitusmaterjalide osas probleemid, siis neid probleeme tuleb lahendada ehitusala asjatundjaga, seetõttu on soovitatav koheselt pöörduda probleemide fikseerimiseks ja lahendusvariantide leidmiseks mõne sellise asjatundja poole. Asjaoludest ei nähtu, et kas ehitatav ehitis on ehitusloakohustuslik.  Ehitusseadustiku (EhS) § 20 peab ehitise omanik tagama ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise üle asjatundliku järelevalve (omanikujärelevalve), millist võib teha kvalifikatsiooninõuetele vastav isik. Omanikujärelevalve tegija peab olema erapooletu, ta ei või olla sama ehitise ehitaja ega olla ehitajaga seotud. 
Omanikujärelevalve tegemine ei välista ega piira töövõtja vastutust töövõtulepingu alusel. Kuid esmalt tuleb tuvastada ehitustöö nõuetele vastavus. 
Omanikujärelevalve tegija kontrollib muuhulgas ehitamise nõuetele vastavust, ehitise ja selle osade vastavust projektile ning lepingule, dokumentatsiooni nõuetekohasust, ehitise ja asukoha korrashoidu ning ohutust, keskkonnaohutust, kaetava töö vastavust projektile, ettekirjutuste täitmist, geodeetilise mahamärkimise akti olemasolu ning ehitamise kvaliteeti ja vastavust ehituslepingule, ta teeb ettepanekuid täiendavate mõõtmiste, katsetuste ja ekspertiiside tegemiseks ning teostab nende järelevalvet, eelkõige hindamaks ehitamise kvaliteeti või ehitise nõuetekohasust. Omanikujärelevalve tegija teavitab omanikku ja ehitajat viivitamata, kui ehitusprojekt või ehitamine ei vasta nõuetele, kui ehitustööd tehakse ohtlikult või rikutakse tööohutuse nõudeid, kui ehitise või ehitusplatsi keskkond on ohtlik või saastatud, ning muudest olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada ehitamise või ehitise nõuetekohasust. 
Kui omanikujärelevalvet ei pea omanik tagama, siis sellisel juhul tuleks tellida ehitustööde nõuetele vastavuse tuvastamiseks ekspertiis. Ekspertiisi käigus saaks ka hinnata sama ehitaja poolt ehitustööde lõpuni tegemist.    

Milline organ või riiklik struktuur teostab riiklikku järelevalvet ehitiste mh ka nende tuleohutuse nõuetele vastavuse üle, mille püstitamine ei nõua kohaliku omavalitsuse teavitamist. Enk elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone ehitisealuse pinnaga 0– 20 m2 ja selle kõrgus on kuni 5 m ning varikatus mille ehitisealuse pind on kuni 20 m 2. · Tuleohutuseksperdi poolt ol.olev ehitis on nimetatud “puuriit, milles on ladustatud küttepuud ehk põlevmaterjal” mille pindala on umbes 17 m2 ning kõrgus 2,5 m, kas selle ehitise võib nimeteda varikatuseks mille ehitisealuse pind on kuni 20 m 2 · 2023. a on väljastatud ettekirjutus 2015-2016 a. ebaseaduslikult püstitatud hoone kohta. 2025a. suvel Linnaalitsus teatab, et „ Ettekirjutuse nr NR/NR täitmise tähtaega on pikendatud seoses Narva linna uue üldplaneeringu kinnitamise / kooskõlastamisega. Üldplaneering on hetkel menetluses ja kooskõlastamisel. Järelevalveosakond ei saa anda Narva linna üldplaneeringu kinnitamise kuupäeva”. 2026 jaanuari lõppus uus üldplaneering on jätkuvalt kehtestamata. Kas linnavalitsuse pikkendamise otsus on kehtiva seadusandluse kohane.

Päästeamet teostab riikliku järelevalvet ehitiste tuleohustuse nõuetele vastavuse üle, seda ka juhul, kui ehitise püstitamine ei nõua kohaliku omavalitsuse teavitamist.

Juhul, kui ettekirjutuse on teinud linnavalitsus, siis on võimalik pikendada ettekirjutuse täitmise tähtaega, juhul kui selline võimalus on seaduses sätestatud. Antud küsimusest ei selgu, millise õigusakti nõuete täitmiseks on ettekirjutus tehtud ning seetõttu ei ole võimalik küsimuses kajastatu kohaselt ammendavat vastust küsijale anda ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamise kohta.

Tere Küsimus on tekkinud seoses vallaga suhtlemisega. Üle 30 päeva tagasi saatsin valla üldmeilile taotluse, et mind kaasataks külas toimuva ehitusloa väljastamise menetlusse. Eile saatsin kirja abivallavanemale, sest kui käisin vallamajas ametnikega kohtumas siis lubati koostada toimuvast arendusprotsessist avalikke kokkuvõtteid ja selgitusi kuid ka nendele pole vastust tulnud juba viie nädala jooksul. Abivallavanema vastuses päriti millised vallapoolsed lubadused on täitmata ning meneltusprotsessi kaasamise venimises soovitati pöörduda ehitusnõuniku poole. Kas ametnikel pole kohustust neile saadetud päringut ise pädevale isikule edasi saata? Samuti peaks nagu vald kursis olema milliseid veksleid ta rahvale välja on käinud ja mida kokku lubanud. Või pean mina hakkama meelde tuletama mida nemad lubasid ning tõesti hakkama ühte kirja mitmele vallaametnikule edasi-tagasi saatma, et saada vastuseid oma küsmustele. Tänud selgituste ja viidete eest juba ette.

Ametnikel on kohustus neile saadetud päring edastada pädevale isikule, kui see ei kuulu nende pädevusse. Selle kohta sätestab “Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus“, et kui adressaat leiab, et ta ei saa päringule vastata, peab ta selle viivitamata, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul, edastama pädevale asutusele või organile vastamiseks ning teavitama sellest isikut, välja arvatud juhul, kui päring edastatakse sama asutuse teisele ametnikule.

Samuti on kohaliku omavalitsuse ülesanne tagada läbipaistvus ja avalikkuse kaasamine, sealhulgas elanike arvamuste väljaselgitamine ja teavitamine olulistes küsimustes, nagu näiteks arendusprotsessid. Kui vallapoolsed lubadused on jäänud täitmata, on mõistlik pöörduda vastutava ametniku või volikogu poole, et selgitada välja, miks lubadusi ei ole täidetud.

Kui Te ei ole saanud vastuseid oma küsimustele või kui vastused on viibinud, on sul õigus nõuda selgitusi ja pöörduda vajadusel ka kõrgema tasandi ametnike või asutuste poole, et tagada oma õiguste kaitse.

Tere. Küsimus kortermajas paigaltatud õhksoojuspumpade osas. Nimelt on paigaltatud kortermajas 4 õhksoojuspumpa. Nemdest ühel on ainult teavitatud vallavalistust. Kuid kasutusluba/teatist ei ole. Sellel pumbal on ka korteriomanike nõusolek. Kuna pump on üaigaldatud enne seda kui mina korteri ostsin siis nõusoleku on andnud eelmine omanik. Sammuti müriseb antud pump ning häirib minu elukvaliteeti ja und. Millised on edasised võimalused.

1. Kui õhksoojuspump on paigaldatud kortermajja, peab see vastama kehtivatele ehitus ja kasutusnõuetele. Kui paigaldamine on toimunud ilma nõuetekohase teavituseta, võib olla tegu õigusakti nõuete rikkumisega. Sellisel juhul võib olla otstarbekas pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, et kontrollida, kas õhksoojuspumba paigaldamine on toimunud vastavuses õigusaktide nõuetega.

2. Õhksoojus pumba põhjustatud müra osas, mis häirib elukvaliteeti ja und, võib pöörduda kohaliku omavalitsuse või Terviseamneti poole. Terviseamet saab hinnata, kas õhksoojuspumba põhjustatud müra ületab kehtestatud piirmäärasid. Ka on Terviseametil pädevus hinnata müra mõju tervisele ja elukvaliteedile.

Umbes aastatel 1988–1989 rajas toonane kohaliku omavalitsuse eelkäija kinnistult A kinnistu B alale reovee suunamise ja immutamise süsteemi. Süsteem koosneb imbväljaku vaatluskaevudest, mis ei ole tühjendatavad „mahutid“, vaid toimivad ülevoolu- ja infiltreerimispõhimõttel. Rajatis ja torustik paigaldati ametlikult ja kooskõlastatult selles ajastus kehtinud ehitustavade järgi. Kinnistu B tagastati 1990ndatel endistele omanikele või nende pärijatele koos kõigi rajatistega täpselt sellises seisus, nagu need maa peal juba eksisteerisid. Kinnistu A müüdi uutele omanikele koos olemasoleva torustiku, kaevude ja immutussüsteemiga. Ostjad said kinnistu teadmisega, et rajatis on korrapäraselt toimiv, legaalne ja omavalitsuse enda rajatud. Süsteemi täiendati ja parandati 2000ndate alguses mõlema kinnistu omanike koostööl ja ühise investeeringuna (materjalid, töö, hooldus). Ning sellest ajast alates on ka kinnistu B torustik suunatud samasse süsteemi Ühtegi vaidlust ega pretensiooni rajatise kasutamise üle ei esitatud ligi 30 aasta jooksul. Süsteemi kasutati vaikiva kokkuleppena ja see oli üle põlvkondade aktsepteeritud olukord. Ühised investeeringud kinnitavad, et süsteemi peeti mõlema kinnistu ühiseks infrastruktuuriks, mitte ühe poole omandiks. Hilisemate aastate jooksul on kinnistu B uus omanik keelanud kinnistu A omanikel oma maa-alale sisenemise, sealhulgas rajatise osade kontrollimiseks või hooldamiseks. Juristi hinnangut on vaja järgmistele küsimustele: Kas omavalitsus saab nõuda täna, 2025. aastal, registrikandeid või ehitusprojekte rajatisele, mis rajati 1988–1989? Kas selline 30 aastat ühiselt kasutatud ja ühiselt täiustatud rajatis on käsitatav tavaõigusliku ühiskasutuse või konkludentse servituudina? Kas omavalitsus saab teha ettekirjutuse vaid ühele kinnistule, kui süsteemi kasutavad mõlemad? Kas „mahuti tühjendamise“ nõue on asjakohane, kui tegemist ei ole mahutiga? Kas 30 aasta pikkune praktikapõhine kasutuskord loob õiguspärase ootuse, mida omavalitsus ei tohi murda? Kas tänaseid omanikke võib panna vastutama rajatise eest, mille rajas omavalitsus ise ning mille nad ostsid või pärisid sellisel kujul?

Kanalisatsiooniehitistele esitatavad nõuded tulenevad mitmest seadusesättest, mis käsitlevad nii ehitise üldisi nõudeid, planeerimist, rajamist, kasutamist kui ka keskkonnakaitse aspekte. Kanalisatsiooniehitis on reovee kogumiseks, puhastamiseks või heitvee suublasse juhtimiseks rajatud kanalisatsioonitorustik, reoveepuhasti, pumpla või muu reovee kogumise ja puhastamise ning heitvee suublasse juhtimisega seotud hoone või rajatis (VeeS § 133 lg 1). Sademevee kanalisatsiooniehitisele ega ühiskanalisatsiooni juhitava reovee eelpuhastile, välja arvatud purgimissõlm, ei kohaldata VeeS § 133 lõikes 1 nimetatud jao nõudeid (VeeS § 133 lg 2). Ehitisele üldiselt esitatavad nõuded kehtivad ka kanalisatsiooniehitistele. Ehitis peab kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olema ohutu (EhS § 11 lg 1). Ehitise ohutuse ja ohutu toimimise eest peab kandma hoolt ja ühtlasi vastutama selle omanik. Ehitis on maatükiga püsivalt seotud ehk kinnisasja osa kuuludes kinnisasja omanikule, millel see asub, kui maaomanik ja ehitise omanik ei ole sõlminud ehitise aluse maa suhtes mõnd maatüki kasutamise lepingut.

Küsimusele konkreetse vastuse andmiseks on vajalik teada, millised on olnud lepingud ja ka KOV otsused küsimusealuse ehitisega. “Küsi juristilt” rubriigi eesmärk on anda esmast, üldisemat laadi õigusnõu, mis oleks kasulik paljudele lugejatele. Kuivõrd Teie küsimus vajab personaalsemat lähenemist, soovitame Teil broneerida aja juristi vastuvõtule.