Detailplaneeringus on lubatud kinnistule rajada abihoone. Planeeritud on ca 10-15 m2 aluspinnaga garaaž. Soovitud asukoht asub prundi piiril. Naabri õigusi ei piira, kuna ühelt poolt on krunt piiratud valla teega, kaugus teest üle 5 meetri, teisest küljest hetkel arendaja käes olev tee, mis tulevikus läheb üle vallale. Abihoone kaugus sellest teest samuti üle 5 meetri. KOV väidab, et antud asukoht ei ole sobiv, kuna tulevikus ristmiku liikluskoormus suureneb ja ristmikule lähedalolev maja ei taga nähtavuskolmnurka ja ei ole sobiv liiklusohutuse seisukohast. Kuidas edasi toimida, kuivõrd minu arvates oleks piisav nähtavus ristmikul tagatud? Tegemist ei ole maanteega vaid tänavaga.

Usutavasti sisaldub vastus Teie küsimusele kehtivas detailplaneeringus, millega aga vastajal ei ole võimalust tutvuda. Detailplaneeringu koostamise  käigus luuakse planeeritavale alale ruumiline terviklahendus. See tähendab, et kui planeeringus peetakse vajalikuks reguleerida muu hulgas sellist ehitamist või maakasutust, mille jaoks reeglina ei ole detailplaneeringut koostada tarvis, aga see on ruumilise terviku saavutamiseks oluline, tuleb edaspidi planeeringut ellu viies lähtuda detailplaneeringus sätestatust. Nii võib olla planeeringuga ette nähtud ka hoonete ja ehitiste asetsemine krundil, kaugus tänavast, nende kõrgus, isegi viimistlus.

Tere. sai tehtud eelmine aasta suvilale muudatusprojekt. Vanal projektil oli naabri nõusolek kirjas. Lasin teha muudatus projekti. . elukaaslane rääkis naabritega et hakkame maja ehitama siis ei olnud vastu nad midagi. Hakkasin eelmine sügis ss ehitama ja võtsin terve vana suvila maha kuna seal ei olnud midagi taastada . uues projektis on kirjas uus vundament. uus kandev konstuktsioon . uus katuse konstruktsioon . et siis vanast suvilast ei saanud jääda miskit alles . olin suvila maha võtnud . naaber kutsus siis kov ehitusspetsalisti kuna tal lapsed olid öelnud et mul kusagil millegile alla ei kirjutaks . käis mul seal , rääkisime ja sai aru et midagi taastada seal ei saa. et ss ehitus jätkus . maja püsti hakkasin uurima tulenõudei kov ilt, et tean et peaks olema aga nõutud ei ole midagi .( naabri saunaga on jäänud vähem maad kui 4 meetrit) . hakkasin siis uurima et kuidas see nii on . Tuli välja et nad pole projekti päästeametiga kah kooskõlastanud . Nüüd kui olen uurinud kov ilt et mis seis sellega on ei tule mulle ühtegi kindlat vastust ja ootan juba nädalaid nende vastust. öeldi ainult et mina pean minema nüüd saama naabrite nõusoleku. (olen juba üle 30 tuhande euro ehituse peale kulutanud ) saan aru et see oleks pidanud juba enne korras olema kui mulle ehituseks luba üldse anti. internetist lugenud et kov tegeleb ise naabri kooskõlastustega et vältida v'ltsimisi. ise olin see hetk austraalias tööl kui paberimajandusega tegeleda sai.

Kui teile on väljastatud ehitusluba, siis tuleb ehitada tingimustel, millistel ehitusluba väljastati. Kui olete neil tingimustel ehitanud ja ehitis on valmis, tuleb esitada kasutusloa taotlus. Kasutusluba antakse, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Kasutusloa andmisest saab keelduda ehitusseadustiku § 55 loetletud asjaoludel. 

Kui on antud ehitisteatise alusel 2017 luba ehituseks. Ja protsess kasutusteatisega on veninud tänaseni kuid ehitus teatist pole tühistatud. Siis kas Vald saab keelduda kasutusloa väljastamisest kuna seadused on vahepeal muutunud. Või peab laskma vald lõpetada ehituse seaduse järgi mis oli kehtiv ehitisteatise alusel ehitise lubamise ajal?

Kasutusluba antakse, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Nõuetele vastavust hinnatakse kasutusloa andmise ajal kehtivate nõuete järgi.

Tere, Kas keldri võti on kaasomandis KÜ? Kas on vaja taotleda kasutusluba, kui KÜ-s oli tehtud maja soojustustööd ja maja välimus on muutunud?

Kelder on kaasomandis ent võib olla osadeks jaotatuna antud kasutamiseks konkreetsetele korteriomanikele. Keldri ühiskasutatavatele aladele juurdepääsu (võtmete olemasolu) tagab korteriühistu.

Ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitustöö, mille käigus hoone maht ei suurene, kuid oluliselt muutuvad hoone muud omadused, näiteks kande­konstruktsioonid, tehnosüsteem või fassaadimaterjal. Fassaadi muutmine eeldab esmalt kõigi kaasomanike nõusolekut. Lisaks naabrite nõusolekule on esmalt vaja muidugi kohaliku omavalitsuse luba. Arvesse tuleb võtta kehtivat detailplaneeringut ning olemasolevasse miljöösse sobivust. Samuti järgida ehitusseadustiku nõudeid lubade ja ehitusprojekti kohta. Kaasomanike ja kohaliku omavalitsuse nõusolekute puhul ei asenda ühe nõusolek teist ja vastupidi: kui kõik naabrid lubavad, aga omavalitsus keelab, pole ka alust ehitustegevust ette võtta.

Kust saaks lugemiseks kätte 2002-2003 olemas olnud nõudeid ehitusloa kehtivuse kohta?

1.01.2003 jõustus Ehitusseadus, mis on leitav siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/228346  ja milles on reguleeritud ka ehituslubade kohta käivat. Seaduse alusel kehtestati määrusega, mis on leitav siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/233392  ehitusloa vorminõuded.