Ahjuküttega kortermaja pööningule korstnajala külge paigaldas üks korteriomanik oma korteri elektrilise veeboileri. Pööning ja trepikoda on kortermaja ühiskasutuses olev ruum. Kasutuskord ei ole määratud kinnistusraamatus. Millistel alustel saab teda kohustada boiler eemaldada? See on oma korteri laiendamine ühiskasutatavasse ruumi? Sama hea oleks kui ütlen, minu vannituba on väike ja tõstan trepikotta oma pesumasina ja pesen seal oma pesu? Tuleohutus? Vastutus? Ühiskasutatavates ruumides olevate masinate ja seadmete eest vastutab ühistu juhatus, isiklikus korteris vastutab omanik korteris olevate seadmete eest? Boileri paigaldamise juhendis on, et eluruumide kohale paigaldamise korral tuleb tagada boileris oleva vee juhtimine kanalisatsiooni, pööningul kanalisatsioonitoru ei ole. Milliste seaduste alusel saab kohustada korteriomanikku oma kodumasinad eemaldada ühiskasutatavalt pööningult?

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 4 järgi on pööning ja trepikoda kaasomandi osa, mida kasutatakse selle otstarbe kohaselt. Korteriomanikul puudub õigus kasutada neid ruume isiklikuks otstarbeks, kui pole kokkulepet.
Kui kasutuskorda pole kinnistusraamatus määratud, lähtutakse korteriomanike huvidest ja seadusest. Ühiskasutatava ruumi isiklik kasutamine (nt boileri paigaldamine) on lubatud ainult kõigi korteriomanike kokkuleppel (KrtS § 14 lg 1). 
Ühistu juhatus vastutab ühiskasutatavate ruumide majandamise ja ohutuse eest, kuid iga korteriomanik vastutab oma tegevuse eest, mis võib ohustada maja või teiste omanike õigusi.
Kui paigaldatud seade ei vasta ohutusnõuetele (nt puudub kanalisatsioon, tuleohutus), võib ühistu juhatus nõuda selle eemaldamist, tuginedes majanduskavale, ohutusnõuetele ja korteriomanike õigustatud huvidele (KrtS § 30 lg 1 p 1 ja KrtS § 31 lg 1 p 1).
Kui korteriomanik keeldub seadme eemaldamisest, võib ühistu juhatus pöörduda korteriomanike üldkoosoleku otsuse alusel kohtusse, tuginedes kaasomandi otstarbe rikkumisele ja ohutusnõuete eiramisele.

Tere Meil on aastaid probleem naabermajaga ja linnavalitsuse poole pöördumine pole väga tulemust andnud. Nad ütlevad, et kuna omanik maksab makse, siis neil pole võimalik kusagilt kinni hakata. Probleem on selles, et eluheidikust naaber, ladustab oma hoovis prügi, jäätmeid, katkist mööblit, mida iganes leidub. Korjab igapäevaselt suuri hunnikuid kas prügikastide ümbert, Sõbralt sõbrale konteineritest ja lihtsalt ladustab KÕIKE oma hoovis, meie akende all. Meil on 8 korteriga ühistu. Esiteks riivab väga silma, teiseks kuidas saab võimalik olla, et keegi midagi teha ei saa. Regulatsioonid on, kuidas biojäätmeid tuleb naabermaja suhtes koguda aga suuri hunnikuid jäätmeid võib naaber oma hoovis niisama ladustada? Päästeamet on käinud vaatamas, teeb ettekirjutuse, ja kõik, jälle käed seotud. Majja antud naaber juba mõnda aega ei tohiks sisse saada, LV lõi aknad kinni plaatidega, ent aeg-ajalt näeme tulukest sees. Põhiaja veedab aga hoovis. Ja nüüd, veidi soojemal ajal lisanduvad nende igaõhtused grilli õhtud sõbradega. Joovad, laaberdavad ja toovad järjest rämpsu juurde. Kas on mõni seaduse punkt või võimalus kusagilt kinni hakata? LV käis eelmine suvi lõpuks peale aastaid palumist lõpuks korra koristamas, tõmbasi millegipärast isegi õunapuid maha, tegid puhta vuugi. Ja nüüd on kõik endine. Me oleme terve ühistuga juba meeleheitel ja ei tea, kuhu edasi pöörduda. See lihtsalt ei saal läbi. Suured tänud, kui saate mõned suunised anda, kuhu edasi liikuda.

Jäätmete ladustamine hoovis, mis reostab keskkonda ja nö riivab silma, on keelatud ja sellise tegevuse esinemisel on võimalik jäätmeseaduse alusel rakendada sunnimeetmeid. Kui jäätmete ladustaja ei likvideeri tekkinud reostust, võib kohalik omavalitsus või Keskkonnaamet teha ettekirjutuse ja ka korraldada jäätmete likvideerimise omaniku/reostuse tekitaja kulul. Teatud tingimustel on võimalik ka süüdlase suhtes rahatrahvi rakendamine. Seega soovitame korteriühistul probleemiga pöörduda kohaliku omavalitsuse või Keskkonnaameti poole. Otstarbekas oleks esinevate reostuse/jäätmeprobleemi osas koguda asjakohaseid tõendeid (fotod, videosalvestused jms), mis võivad olla abiks süüdlase tuvastamisel ja võimalikul vastutusele võtmisel.

Kas korteriühistu maale (kaasomand) rattamaja ehitamiseks on vaja kõigi KÜ liikmete nõusolekut või piisab kui on koosoleku häälteenamus? Ehk siis kas rattamaja ehitamine läheb KrtS "§ 35. Tavapärane valitsemine" alla või mitte.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 35 loetleb tavapärase valitsemise tegevused, mille hulka kuuluvad näiteks kaasomandi eseme tavapärane korrashoid, remont, teenuste lepingud, kindlustus, reservkapitali loomine jne. Uue rattamaja ehitamine ei ole tavapärane korrashoid ega remont, vaid pigem kaasomandi eseme ajakohastamine või oluline ümberkorraldus (KrtS § 38), mis võib mõjutada kaasomandi kasutust ja korteriomanike õigusi.

KrtS § 38 sätestab, et ehituslikust või muust kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks (nt uue hoone või rajatise ehitamine) on vaja korteriomanike kokkulepet, mitte ainult häälteenamust. Kokkulepe tähendab, et kõik omanikud peavad nõus olema, välja arvatud juhul, kui ümberkorraldus ei puuduta mõne omaniku õigusi üle määral, mida ta peab seaduse järgi taluma.

Kui rattamaja ehitamine ei muuda eriomandi eseme otstarvet ega kahjusta üle määral ühegi korteriomaniku õigustatud huve, võib seda käsitleda kaasomandi eseme ajakohastamisena (KrtS § 39), milleks võib piisata § 9 lõikes 3 sätestatud häälteenamusest. Praktikas on rattamaja ehitamine siiski tavaliselt käsitletav olulise ümberkorraldusena, mis eeldab kõikide korteriomanike kokkulepet.

Tere! Meie korteriühistul on juhatuse asemel valitseja. Korteriühistule anti üle arendaja poolt mänguväljak. Üleandmisest ega tingimustest pole kordagi ühistuliikmetega juttu olnud. Ühistuliikmetelt pole ka küsitud kas ollakse nõus vastu võtma mänguväljakut. Lisan märkena juurde, et kaks aastat ei hooldanud seda mänguväljakut arendaja, kellele see kuulus. Minu küsimus on, et kas valitsejal oli õigus otsustada ja see mänguväljak vastu võtta? Ette tänades S.E.

Korteriühistu valitseja valimisele, tegevusele ja vastutusele kohaldatakse juhatuse kohta sätestatut, mis tähendab, et valitseja peab tegutsema korteriomanike huvides ja järgima seadust ning ühistu põhikirja.
Korteriomandi kaasomandi osa tavapärase valitsemise küsimused otsustatakse hääleenamuse alusel, kuid tavapärase valitsemise hulka kuuluvad eelkõige korrashoid, remont, kindlustus, reservkapitali loomine jne. Mänguväljaku vastuvõtmine arendajalt võib olla käsitletav kui ühistu varalise koosseisu oluline muutmine, mis ei kuulu tavapärase valitsemise alla. Selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. 
Kui valitseja võttis mänguväljaku vastu ilma korteriomanike nõusolekuta, võib see olla vastuolus seadusega ja ühistu põhikirjaga. Korteriomanikel on õigus nõuda, et ühistu varalisi otsuseid tehakse nende huvidest lähtudes ja kooskõlas seadusega.

Korteriühistu territooriumil (kinnistu) on paigaldatud liiklusmärk 362 „Parkimiskeeld“ koos lisatahvliga „Välja arvatud KÜ .... kirjalikul loal“. Soovin selgitust, kas sellise liiklusmärgi paigaldamiseks piisab korteriühistu otsusest ja kohaliku omavalitsuse suulisest kooskõlastusest, või peab olemas olema kirjalik õiguslik alus (nt kohaliku omavalitsuse korraldus või käskkiri). Kas liikluskorraldusvahendi paigaldamine eramaal kuulub liiklusseaduse § 6 lg 5 tähenduses „asjaomase õiguse“ alla ning kuidas see õigus peab olema vormistatud? Lisaks soovin selgitust: Kui sellise märgi alusel pargib kõrvaline isik ja politsei teeb trahvi, kas see on õiguspärane juhul, kui puudub selgelt dokumenteeritud õiguslik alus märgi paigaldamiseks? Palun võimalusel viidata ka asjakohastele õigusnormidele.

Liiklusseaduse kohaselt ei tohi ilma asjaomast õigust omamata liikluskorraldusvahendit paigaldada, teisaldada või eemaldada.
Liiklusmärgi 362 „Parkimiskeeld“ paigaldamine korteriühistu kinnistule (eramaale) eeldab selgelt dokumenteeritud õiguslikku alust, mis on kooskõlas liiklusseaduse ja ajutise liikluskorralduse nõuetega. Suuline kooskõlastus ei ole piisav – vajalik on kirjalik dokument (nt kohaliku omavalitsuse korraldus või käskkiri). Kui õiguslik alus puudub või on ebapiisavalt vormistatud, ei ole politsei poolt trahvi tegemine sellise märgi alusel õiguspärane. Täpsema selgituse saamiseks palume pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.

Tere, Selline küsimus. Nimelt kuulub mulle üks mitteeluruum / äripind, asub keldri korrusel. Tahaks antud ruume kasutusele võtta aga hetkel ei saa. Sest antud ruumis on kommunikatsioonid kanal, vesi, küte. Mis on arusaadav peavad olema, kuid nende trasside paigutus on sedasi et iga mees on vedanud sealt kus heaks arvanud ehk kõige lühemat teed pidi. Minu küsimus. Kas ma saan nõuda KÜ-lt korrastamaks neid asju ? Olen ka valmis loobuma oma ruumist osast ala sanruumi tekitamiseks (kasutuskord) kus nad saavad 24h ligi hetkel käib kogu asja ajamine minu pinnal.

Korteriomandi- ja korteriühistuseadus ei anna erilist võimalust keelata kaasomandi eseme, mille hulka kuuluvad ka kanalisatsiooni-, vee- ja  küttesüsteemid, korrashoiuks vajalikke töid Teie eriomandi (mitteeluruum) piirides. Nimelt on sätestatud § 31 lg 1 p 3-s, et korteriomanik peab võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Sama sätte teise lause kohaselt tuleb selle tõttu tekkinud kahju omanikule hüvitada. 

Kui soovite Teile kuuluva mitteeluruumi anda korteriomanike kaasomandisse, saab see toimuda vaid kõikide korteriomanike kokkuleppel.  

Tere! Palun võimalusel nõu- Kas rõdu ja aknaaluse vahelised remonttööd on korteriühistu vastutusala või korteriomaniku vastutusala? Kes tellib töö ja maksab? (vaja remontida rõdu ja aknavaheline ala+ akna alune, kust tuleb korterisse miinuskraade ja vett sisse). Kinnistusraamatus on kirjas - Eriomandi ese eluruum nr....., terrass ning panipaik. Kalkulatsioonis on kirjas- Rõdul väljastpoolt aknapleki eemaldus, vajadusel lisasoojustus, hüdroisolatsiooni paigaldus, aknapleki tagasi paigaldus, viimistlus. Suur aitäh vastuse eest ette!

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse järgi on eriomand hoone reaalosa (nt eluruum, terrass, panipaik), mis on ühendatud mõttelise osaga kaasomandist (nt hoone välisseinad, katus, vundament).
Korteriomanik peab hoidma eriomandi eset korras ning taluma tavakasutusest tekkivaid mõjusid.
Kaasomandi eseme tavapärase korrashoiu ja remondi otsustab ja korraldab korteriühistu, kulud jagatakse majanduskava alusel.
Kui rõdu (terrass) on kinnistusraamatus eriomandi osana, siis selle remondi tellib ja maksab korteriomanik. Kui aknaalune ala (nt aknaplekk, hüdroisolatsioon) on kaasomandi osa (nt hoone välissein), siis remondi korraldab ja kulud kannab korteriühistu.
Kui remonditöö hõlmab nii eriomandi kui kaasomandi osa, tuleb kulude jaotuse aluseks võtta majanduskava ja vajadusel korteriomanike kokkulepe.

Pealkiri: Selgitustaotlus juhatuse liikme õiguste, dokumentide varjamise ja vastutuse kohta Tere! Olen korteriühistu juhatuse liige ja vajan juriidilist nõu järgmises olukorras: тeine juhatuse liige on sõlminud ühistuga töölepingu, mis kehtib kuni 19.12.2025. Ta on töötanud selle alusel alates 2016. aastast. Hiljuti selgus Töötamise registrist , et ta on registreeritud koodiga "haldur" ja töötab töölepingu alusel, kuigi tegelikkuses täidab ta juhatuse liikme ülesandeid. Juhatuse liige keeldub mulle esitamast selle töölepingu sisu ja lepingu sõlmimise aluseks olevat üldkoosoleku protokolli. Samuti keelab ta mul neist dokumentidest fotode tegemise, viidates konfidentsiaalsusele. See takistab mul kontrollimast väljamaksete seaduslikkust 2025. aasta majandusaasta aruannete koostamisel. Palun vastust järgmistele küsimustele: 1. Õigus ärakirjadele: Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-115-04 (13.10.2004) punktis 14 on märgitud: "mittetulundusühingu liikme õigus saada teavet mittetulundusühingu tegevuse kohta ja tutvuda mittetulundusühingu dokumentidega sisaldab ka õigust saada dokumentidest ärakirju. Kui liikmel ei oleks õigust saada dokumentidest ärakirju, võib tal olla raske saadud teavet analüüsida ning õigusteadmiste puudumisel juriidilist abi saada." Kas see lahend on jätkuvalt aluseks, et nõuda õigust pildistada juhatuse liikme töölepingut ja 2016. a protokolli, et kontrollida väljamaksete seaduslikkust? 2. Teavituskohustus: Kas mul on juhatuse liikmena õigus ja kohustus teavitada korteriomanikke (nt postkastide kaudu või e-kirja teel) asjaolust, et dokumente varjatakse ja puudub tõestus väljamaksete seaduslikkuse kohta, et vabaneda isiklikust varalisest vastutusest? Kas selline teavitamine on lubatud juba enne üldkoosolekut? 3. Aruande allkirjastamine: Kas ma tohin keelduda majandusaasta aruande allkirjastamisest, kui mulle ei võimaldata ligipääsu ja kopeerimisõigust dokumentidele, mis on rahaliste tehingute aluseks? 4Tööleping vs juhatuse liige: Kas on seaduslik, et juhatuse liige on vormistatud töölepinguga "halduri" ametikohale, kui ta täidab tegelikult juhatuse liikme ülesandeid, ning kas selline leping on tühine, kui puudub üldkoosoleku selge otsus? Ette tänades selgituste eest.

KÜ juhatuse liikmele annab õigused KÜ põhikiri, juhatuse liikmega sõlmitud leping, üldkoosoleku otsus või muu juhatuse tegevust reguleeriv dokument. Korteriühistu juhatuse liikme õigust nõuda teiselt juhatuse liikmelt korteriühistu dokumentidega tutvumist reguleerivad seadusandlikul tasemel Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) ja Mittetulundusühingute seadus (MTÜS). Korteriühistu juhatus on korteriühistu juhtorgan, kes esindab ja juhib korteriühistut (KrtS § 24 lg 1). Korteriühistu juhatusele kohaldatakse lisaks KrtS-is sätestatule ka mittetulundusühingute seaduse § 26 lõikes 2 ning §-des 27–29 ja 32 mittetulundusühingu juhatuse kohta sätestatut (KrtS § 24 lg 1).

MTÜS § 28 lõike 5 kohaselt peab juhatus andma mittetulundusühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kuigi see säte viitab liikmetele, on juhatuse liikmetel kui juhtorgani liikmetel õigus ja kohustus täita oma kohustusi juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (MTÜS § 32 lg 1). Kohustuste täitmiseks on vajalik juurdepääs korteriühistu dokumentidele ja teabele.

Lisaks on KrtS § 45 lõike 1 kohaselt korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Kui teave on olemas elektrooniliselt, on korteriomanikul õigus nõuda, et talle saadetakse dokumentidest elektroonilised ärakirjad (KrtS § 45 lg 1¹). Juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele (KrtS § 45 lg 2). Kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, võib korteriomanik nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama (KrtS § 45 lg 3).

Kuigi KrtS § 45 reguleerib korteriomaniku õigust teabele, on juhatuse liikmel kui korteriühistu juhtorgani liikmel oma kohustuste täitmiseks vajalik juurdepääs dokumentidele. Juhatuse liikmed vastutavad solidaarselt, kui nad on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju (MTÜS § 32 lg 2). Vastutusest vabaneb juhatuse liige, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (MTÜS § 32 lg 2). Hoolsuskohustuse täitmiseks on vajalik juurdepääs teabele ja dokumentidele.

Juhatuse liikmel on kohustus tegutseda ühistu huvides ja tagada majandusaasta aruande õigsus. Kui dokumente varjatakse ja puudub tõestus väljamaksete seaduslikkuse kohta, on juhatuse liikmel õigus teavitada korteriomanikke, et vabaneda võimalikust varalisest vastutusest. Selline teavitamine on lubatud ka enne üldkoosolekut, kui see on vajalik ühistu huvide kaitseks ja läbipaistvuse tagamiseks.

Juhatuse liige võib keelduda majandusaasta aruande allkirjastamisest, kui talle ei võimaldata ligipääsu ja kopeerimisõigust dokumentidele, mis on rahaliste tehingute aluseks. Allkirjastamine eeldab, et juhatuse liige saab aruande sisu kontrollida ja vastutab selle õigsuse eest.

Juhatuse liige võib täita ühistu halduri ülesandeid töölepingu alusel, kui see on kooskõlas üldkoosoleku otsusega ja seadusega. Kui juhatuse liige on vormistatud töölepinguga "halduri" ametikohale, kuid täidab tegelikult juhatuse liikme ülesandeid, võib see leping olla vaidlustatav, sest juhatuse liikme ülesannete täitmiseks ei saa sõlmida töölepingut. Juhatuse liikme leping on võlaõiguslik leping. On oluline, et juhatuse liikmega lepingu sõlmimiseks oleks üldkoosoleku selge otsus. Ilma üldkoosoleku otsuseta tasu maksmine on õigusvastane ja juhatuse liikmelt on võimalik nõuda alusetult saadud tasu tagastamist

Riigikohtu lahend 3-2-1-115-04 käsitleb müüdud asja mittevastavust lepingtingimustele ja ei ole seotud mittetulundusühingu liikme õigusega saada juhatuselt teavet. 

Olen üle 10 a iga talv helistanud ja rääkinud korteriühistule oma murest, et korter külm, niiske ja tekkinud hallitus. Ükski kord ei ole asjaga tegeletud ega käidud minu olukorda vaatamas. Selle aasta talvel saatsin ametliku kirja korteriühistule ja linnavalitsusse. Selle tulemusena lõpuks tuli korterit vaatama ehitusspetsialist. Tuvastas majas mitu viga mis tuleb korteriühistul likvideerida. Nende probleemide tulemusena läheb korterist soe välja, niiskus sees mis tekitab hallitust. Minu küsimus sellega seoses, et kas minul on õigus nõuda ühistult hüvitist vms, sest selle tulemusena on minu korter elamiskõlbmatu( hallitus igalpool), peres juba 2 asmaatikut, olen aastaid maksnud suuri kütte kulusid aga sooja max 17 kraadi. Kütan lisaks elektriradikaga. Kas on õigus nõuda näiteks ka, et teevad minu korteri korda, st likvideerivad tekkinud hallituse, kompenseerivad aastaid maksnud suuri kütte arveid? Olen probleemist teavitanud juba aastaid aga ühistu ei ole reageerinud.

Korteriomanikul on kohustus hoida oma eriomandi eset korras, kuid kaasomandi eseme (nt hoone konstruktsioonid, ventilatsioon) korrashoid on korteriühistu ülesanne. Kui ühistu ei täida oma kohustusi, võib korteriomanik nõuda vajalike kulutuste hüvitamist ja probleemide kõrvaldamist,
Kui ühistu tegevusetus või viivitamine on põhjustanud olulist kahju (nt hallitus, terviseriskid, suurenenud küttekulud), on korteriomanikul õigus nõuda kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõue tuleb esitada ühistule ning vajadusel saab pöörduda hagita menetluses kohtusse.
Korteriühistu peab tagama, et hoone oleks elamiskõlblik ja vastaks tervisenõuetele. Kui ühistu ei reageeri korduvatele probleemidele, võib korteriomanik nõuda nii hallituse likvideerimist kui ka kahju (nt suurenenud küttekulud, tervisekahjustused) kompenseerimist.
Kui ühistu ei täida kohustusi, võib korteriomanik ise teha vajalikud toimingud kaasomandi eseme säilitamiseks ja nõuda korteriühistult kulude hüvitamist. 

Kui ehitusettevõttega on sõlminud lepingu tellijana KÜ, kuid üks KÜ liige jätab oma osa tasumata, kes selle siis tasuma peab? Kuidas kaitsta KÜ teisi liikmeid sellise asja eest, kas sõlmida leping hoopis iga KÜ liikmega eraldi, mitte KÜ endaga? PS. KÜ-l puudub põhikiri ja juhatus.

KÜ on juriidiline isik, kes esindab kõiki korteriomanikke ja vastutab lepingu täitmise eest ehitusettevõtte ees. Kui üks liige ei maksa oma osa, peab KÜ tasuma kogu arve ning hiljem nõudma võlgu jäänud liikmelt tema osa tagasi. See on KÜ sisemine küsimus, mis ei mõjuta ehitusettevõtte õigusi KÜ vastu .
Kui KÜ-l puudub juhatus, juhivad ja esindavad ühistut korteriomanikud ühiselt. KÜ-l ei pea olema juhatust, kui korteriomanike arv ei ole suurem kui kümme või kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule. KÜ-l ei pea olema põhikirja, kui see puudub, kohaldatakse seadusest tulenevaid reegleid .
Lepingu sõlmimine iga korteriomanikuga eraldi võib vähendada riski, et teiste liikmete eest tuleb maksta, kuid see muudab haldamise ja vastutuse keerulisemaks ning ehitusettevõte peab arvestama mitme lepingupartneriga.
KÜ liikmete kaitseks võib kehtestada majanduskava, milles on selgelt määratud iga liikme kohustused ja maksed, ning vajadusel kasutada pandiõigust võlgu jäänud liikme vastu.