Korterelamu maa- aluses garaazis lõhkus põhjuseta häiresse läinud ja laest alla tulev tuletõkke kardin väljasõidul auto katusel oleva antenni. Kas on alust nõuda korteriühistult kasko mavastutuse osa kompensewrimist. Ühistu liikmetel ei ole infot, et selline turvasüsteem üldse on ja inimesed oskaksid selliseid asju jälgida

Kui kahju tekkis korteriomanike kaasomandisse kuuluva eseme rikke tõttu, mida valitsetakse korteriühistu kaudu, saab kahju hüvitamist nõuda korteriühistult.

Ostsin 6 boksiga ridaelamus korteri, hetkel olen ainuke elanik, kuidas peaksin käituma? Kas saan üksi algust teha KÜ loomisega? Kuidas oleks kõige mõistlikuma jagada iga boksi juurde "käivat" maad. Hetkel see jagamine mõtteline, kas oleks mõistlik seda teha seades kasutuskord notariaalselt ja kanda kinnistusraamatusse, ning selles kokku leppida, et kasutaja otsustab tema ainukasutuses oleval kinnisasja osal ainuisikuliselt? Kas seda otsust saab teha ainult KÜ koosolekul ja mis piiranguid võib selle juures veel olla?

Korteriühistu moodustavad korteriomanikud. Vatamata sellele, et Teie olete käesoleval ajal maja ainus elanik, on ka teistel korteritel omanikud. Soovitan võtta ühendust teiste korterite omaniku või omanikega ja teha ettepanek korteriühistu moodustamiseks. Kaasomandis oleva maa kasutamise üle saab otsustada vaid kõigi kaasomanike kokkuleppega.

Korteriühistul on plaanis muuta põhikirja. Kehtivas põhikirjas on punkt: Põhikirja muutmine, laenu võtmine, ühistu reorganiseerimine või lõpetamine ja ühinemine teiste organisatsioonidega otsustatakse kohalolevate liikmete 2/3 häältenamusega. Kas see punkt tähendab, et olenemata osalejate arvust teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolekul, saab põhikirja muuta, kui kohalolijatest 2/3 on muutmise poolt? Nt, kohale tuleb 144 korteriomanikust 40 ja neist 38 on nõus põhikirja muutmisega. (Üldkoosolekul annab põhikirja järgi iga korteriomand üe hääle)

Põhikirja vastuvõtmisel ja muutmisel tuleb lisaks KrtS-s sätestatule arvestada ka MTÜS-i nende sätetega, mis kohalduvad korteriühistule. KrtS § 20 kaudu kohaldub korteriühistule MTÜS § 19 lg 1 p 1, mille kohaselt kuulub põhikirja muutmine üldkoosoleku pädevusse. Samuti kohaldub MTÜS § 23 lg 1, mille kohaselt on põhikirja muutmise otsus vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. See tingimus kehtib ka juhul, kui korteriühistul põhikirja ei ole ja see võetakse vastu esimest korda. Põhikirja muutmist, sh muutmist koosolekut kokku kutsumata (KrtS § 21 lg 1 kohaselt) on käsitletud ka Riigikohtu 16.02.2022 määruses nr 2-20-17009.

Kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, tuleb üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja eelnõuga, ning nende dokumentidega tutvumise kord (KrtS § 20 lg 3). Kui korteriomanik on teatanud korteriühistule oma elektronposti aadressi, tuleb korteriomanike üldkoosoleku teade ja KrtS § 20 lg-s 3 nimetatud dokumendid saata sellel aadressil (KrtS § 20 lg 4).

Kui korteriomanike koosolek on otsustusvõimetu, kutsub juhatud sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule tuleb koosoleku kutses viidata (KrtS § 23 lg 1). Seadus ei välista põhikirja muutmist või vastuvõtmist ka sellisel koosolekul (st põhimõtteliselt ühe häälega), kuid kindlasti tuleb jälgida, et kõik sellise koosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise nõuded oleksid täidetud.

Tere, Leidisin Teie juhise: https://www.juristaitab.ee/et/rodude-renoveerimine Palju kaasomandi puuduva rõdu mõttelise osa suurus peaks olema? Alustades nullist (rõdu ei ole) siis 10% fassaadi korrastamise eesmärgil on piisav? Mõtteline osa katusest, põrandast ja välisseinast on arusaadav > igal korteril on lagi põrand ja välissein, mille saab projitseerida, hoone põrandale, katusele ja välisseinale. Kuidas 1k olematu rõdu projitseerida välisseinale? 

Mõttelise osa suuruse kindlaks tegemine on palju lihtsam, kui Te eeldate ja ei vaja mingit protsentarvutust ega projetseerimist. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Iga kaasomaniku osa on vaid mõtteline ja selle suurus on väljendatud murruna kinnistusraamatus. Vajalik on seega vaadata kinnistusregistrist, millise murruna on väljendatud Teie mõtteline osa kogu kinnisasjast ning samas suuruses on ka Teie osa ühise asja (selhulgas fassaadi osaks olevate rõdude) korrashoiuks tehtavatest kuludest kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

Olen müümas korterit. Minu küsimus on kahes osas. Minu all elab inimene, kes tihti suitsetab toas ilma aknaid avamata ja suitsuhais levib tema korterist minu WC-sse. Aeg-ajalt on suitsuhais nii tugev, et levib ka tuppa. Kui korterimüük ei õnnestu seetõttu, et huvilised tunnevad samuti suitsuhaisu, siis millised võimalused on suitsetava naabri vastu? Kas müügi takistamine on mingil viisil trahvitav vms? Küsimuse teine pool - kas kinnisvara müümisel peaks huvilisele/huvilistele selgitama, et aeg-ajalt on suitsuhaisu tunda? Kui seda mitte mainida, kas seda saab hiljem käsitleda kui varjatud puudust?

Esmalt tuleks olukorda arutada naabri endaga, et ta teaks teie murega arvestada ja korteriühistuga, et probleemi tegelik põhjus kõrvaldada. Tõenäoliselt on tegemist mittetoimiva või valesti toimiva ventilatsioonisüsteemiga. Sarnaselt suitsuhaisule levivad ju korterite vahel ka muud ebameeldivad aroomid (kasvõi tualeti eesmärgipärasel kasutamisel paratamatult tekkivad) ja võimalik, et olukorda saab muuta ventilatsiooni renoveerimise teel. Kui korteril esineb mistahes puudus, mis selle kasutamist Teie kui omaniku hinnangul takistab, soovitan sellest ostjale teada anda ja jätta ostja otsustada, kas asjaolu ka tema jaoks sama häriv on. Teada andma peaks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kui mitte kõigi puuduste loetlemisega müügilepingus.

Tere. Kui on 30 korteriga KÜ ja plaanitakse väikest laenu võtta, siis peab poolt olema 51%, aga kui koosolekule tuleb kohale 16-17 korteri omanikku,kas siis peavad nad kõik poolt hääletama ?Või kuidas sellisel juhul üldse toimima peaks? Aitäh!

Teatud otsuste vastuvõtmisel on vaja absoluutset häälteenamust (KrtS § 9 lg 3) ehk nii korteriomanike häälte enamust kui ka kaasomandiosade enamust. Selliste küsimuste alla kuuluvad nt eelmise majandusaasta majandamiskulude summat ületava laenu võtmine (KrtS § 36) või kaasomandi eseme ajakohastamine (KrtS § 39). Kui häälteenamuse kokku saamisega on raskusi, tuleb korteriomanikele selle vajadust põhjalikult selgitada, et saavutada nõutav häälteenamus või laenu plaanist selleks korraks loobuda.

Tere Meil on naabritega 2-3 kuud juba probleeme olnud. Nad elavad sotsiaalkorteris, pidevalt on öörahu rikkumisi olnud, oleme politsei kutsunud neile korduvalt, kuid peale seda on tulnud ka ähvardused, kuidas nad tapavad ära meid. Vallaga oleme korduvalt ühendust võtnud, sotsiaaltöötaja alguses üldse naeris meid välja ja tõi põhjuseid miks ta ei saa nendega lepingut lõpetada ja välja tõsta, andis katteta lubadusi ja valetas, et üürnik oli nõus ise välja kolima, kuid seda pole siiani juhtunud. Kaks nädalat tagasi tuli sotsiaaltöötaja talle ukse taha ka, ja üürnik lubas ta ära tappa kui ta veel ukse taha läheb. 20min hiljem tuli siis sotsiaaltöötaja politseiga, muidugi see töötaja ise ütles veel - “ma saaksin su praegu nüüd välja tõsta” seda ta ei teinud muidugi. Vald räägib, et annavad kohtusse, siiani me midagi ei tea kas on antud või ei. Kas tõesti ei saa mitte midagi teha? Kohtuga ju läheb ka tegelikult päris kaua, võib minna aastaid isegi. Vastust ootama jäädes,

Korteriomanik peab  hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ja  tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad samu reegleid. Soovitan arutada olukorda korteriomanike üldkoosolekul ja saata ühistu poolt korteri omanikule kiri naabreid kahjustava tegevuse koheseks lõpetamiseks. Kui kiri tulemust ei too, on võimalik üldkoosolekul otsustada, et teised korteriomanikud ei soovi enda hulka korteriomanikku, kes teiste õigusi ei austa ja oma kohustust ei täida ning teha ettepanek korteriomandi võõrandamiseks. Võõrandamist on võimalik nõuda ka kohtu kaudu, ent seda siiski vaid juhul, kui muud meetmed ei ole tulemust toonud.

Kas korteriühistu juhatusel on ôigus ilma üldkoosoleku otsuseta teostada remonttöid (ühe vee- ja kanalisatsioonipüstaku vahetus). Majanduskavas sellist tööd planeeritud polnud. Otsustasid 2 juhatuse liiget (juhatuses on 3 liiget) , kes lasid vahetada torustiku enda korterites Aitäh

Eristada tuleb, kas teostati töid kaasomandis olevate torude osas (peatrassid ja püstakud) või oli tegemist korterisiseste torude vahetusega, mida kasutavad vaid konkreetsed korteriomanikud ja mille sulgemine/eemaldamine ei mõjutaks ülejäänud korterite võimalust vett tarbida. Kui tegemist oli korterisiseste torudega, saab ja peabki iga korteriomanik teostama tööd ise ja oma vahenditest. Kui aga tegemist oli ühise torustikuga ja töid finantseeriti korteriühistu vahenditest, ei tohtinud seda teha ilma üldkoosoleku ostuseta.

Tere Korteriühistul on 3-liikmeline juhatus. Samas on sôlmitud haldamise leping, kus haldajaks (mitte valitsejaks) on Arkaadia Halduse AS kes on määranud majale halduri. KÜ tasub igakuiselt haldustasu. Kas sellisel puhul peab olema halduril kutsetunnistus vôi vôib täiesti suvaline isik haldurina töötada? Aitäh

Valitseja peab määrama iga oma esindatava ja juhitava korteriühistu jaoks füüsilise isiku (edaspidi majahaldur, kellel peab olema kinnisvarahalduri, korteriühistujuhi või korterelamuhalduri kutse kutseseaduse tähenduses), kes tegeleb valitseja ülesannete täitmisega selles korteriühistus. Kui korteriühistul on juhatus ja ettevõttega on sõlmitud leping haldamiseks, ei ole tegemist olukorraga, kus oleks vajalik määrata majahaldur, kellel peab olema eelpool nimetatud kutse.

Seoses kortermaja tervikrekonstrueerimisega rekonstrueeriti ka keskütte- ja vee torustik. Kuna maja alune kelder, kus asusid varem torustikud, on maja ühes osas täidetud pinnasega ja neile juurde ei pääsevat, siis korteriühistu tellis sellise projekti, kus uus keskkütte- ja veetrass oli projekteeritud mulle kuuluva korteriomandi põranda peale. Kuna ähvardati, et kui ma ei luba seda torustikku ehitada ja et pean hüvitama ehitajatele tööde seisakust tuleneva tasu, siis ei julgenud ma neid töid takistada. Nüüd siis läbivadki piki välisseina, tavaliselt keldris asuvad torustikud, minu tervet korteriomandit. Leian, et sellega on tekitatud mulle suurt kahju kuna see torustik vähendab oluliselt minu korteriomandi väärtust. Lisaks sellele on veeavarii oht suurem kui tavaliselt ka korteriomandi kasutamine on rohkem piiratud. Ja kui tekib vee või keskküttetoru avarii, siis ruumide ja torustiku remondiks mineva aja tõttu ei pruugi ma pikka aega saada oma ruume kasutada. Ka kindlustus , mis kataks kõiki neid kahjusid oleks oluliselt kallim tavalisest kindlustushinnast. Kas mul on õigus esitada korteriühistule kahjunõue ja kas korteriühistu peaks hüvitama mulle kahju, et on vähendanud minu omandi väärtust. Ja kas ma üldse pean taluma neid torustikke. Millised seadused kaitseksid minu huve? Mingeid servituute pole seatud.

Veetrassid ja keskküttetorustik on korteriomanike kaasomandi esemeks ja kui need asuvad korteriomaniku eriomandi esemel (olete kirjutanud, et nõustusite ise nende projekteerimisega Teie korterisse, tähendab paiknevad seal õiguslikul alusel), on korteriomanik kohustatud võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Selle tõttu tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Kui kaasomandi esemest lähtub kahju, näiteks veeavarii, peab selle hüvitama korteriühistu, mitte Teie. Samuti tuleb Teile hüvitada kahju, mis Teil rikke kõrvaldamisega seoses tekib.