Tere! Mure on naabriga, kes kuulab ääretult valjult muusikat õhtuti. Ta küll lõpetab öörahu algamise ajal ära, kuid pean taluma seda mitu tundi. Uksele ta vastu ei tule. Kutsusin hiljuti ka politsei selle peale, kuid politsei kohale ei jõudnud. Naaber ise on hästi järsu temperamendiga, kardan temaga natuke suhelda, sest ta hakkab karjuma. Mis ma veel teha saaksin?

Esmalt peaks ikka proovima suhelda naabriga. Võib-olla talle ei ole teada, et seisnad sedavõrd hästi läbi kostavad. See jutuajamine ei pea aset leidma muusika kuulamise ajal, vaid ükskõik millisel juhuslikul kohtumisel võiks selle teemaks võtta. Kui sõbralik suhtlus naabriga tulemust ei anna, võiks probleemi käsitleda korteriühistus. Kui kokkulepet siiski ei saavutata, aitab politsei. Kui ka rikkumine toimub enne öörahu, tuleks ikkagi väljakutse teha. Iga väljakutse, mille politsei saab, jääb registrisse alles ning kui rahurikkumisi on kogunenud mitu, arvestab politsei seda ka iga järgmise väljakutse saamisel.

KÜ alustas septembris maja renoveerimisega, sh katuse vahetusega. Töödega alustati septembris 2024, oktoobris selgus, et ehitisteatis oli aegunud. Sellest hetkest alates on tööd aeglustunud, kuid mitte peatatud. Minu korter on katusekorter ja seoses nende töödega on minu korter muutunud kasutamiskõlbmatuks: puudub osaliselt katus, puudub osaliselt korterite vaheline sein. Korteris on temperatuur 5 ja 10 kraadi vahepeal. KÜ väidab, et nende töödega pole võimalik edasi minna, kuigi samal aja tehakse muid töid (fassaad, vahetatakse aknaid ja remonditakse koridori sama renoveerimise eelarvet kasutades). Minule on tekkinud ulatuslik majanduslik ja moraalne kahju. Seoses sellega on mul kaks küsimust. 1. Millised on minu õigused nõuda KÜ kahjutasu, kuna KÜ oma vigadega on sisuliselt võtnud minult võimaluse oma eravaldust kasutada? Kui kaua ja mil määral lasub minul talumiskohustus? 2. Kas ma pean tasuma KÜ esitatud kommunaalkulusid selle aja eest, kui ma pole saanud oma korterit kasutada? Küttearved saadetakse, kuigi korteris on all 10 kraadi. Kas oleks õige mitte küttearveid või tervet kommunaalarvet tasuda kuni korter on taas kasutamiskõlbulik ja korteris on tagatud vähemalt 18 kraadi?

Kui korteriühistu on tekitanud korteriomanikule kahju, on tal kohustus kahju hüvitada. Selleks tuleks Teil arvutada kokku rahalise kahju suurus ja seejärel võite teha ühistule ettepaneku nõue tasaarvestada mistahes korteriühistu poolt Teile esitavava nõudega osaliselt või täielikult.

Tere! KÜ tellib firmalt müüri renoveerimise. Tööks on vajalikud vesi ja elekter. Ühistul üldelekter ja -vesi puuduvad. Üks korteriomanikest on nõus need andma. Kuidas on FIRMAL lähtudes kehtivast seadusandlusest võimalik tehtud kulutuste eest ÜHISTU LIIKMELE tasuda, kui töö tellijaks on KÜ? Lugupidamisega, P, A KÜ

Tõenäoliselt on mõistlik siinkohal KÜ-l esitada arve tarbitud teenuste eest ettevõttele ja saadud rahast hüvitada korteriomanikule teenuste maksumus.

Tere. Meil on 30 korteriga KÜ. Ühte korteriomanikku häirib,kui all korteris olevad lapsed jooksevad,naeravad,mängivad jne. päevasel ajal,mitte peale 22.00. Alguses kolgib vastu põrandat ja kui see ei aita,siis läheb ukse taha räuskama ja roppude sõnadega sõimama.Väidetavalt on temaga varem ka probleeme olnud ja nüüd tahetakse tema korteri sundvõõrandamist. Minu küsimus on: mitu poolt häält peab selleks olema ja kas sundvõõrandamine on üldse teostatav?

Tere

Täname pöördumast! 

Hääletamisel on vajalik 51% , kui KÜ põhikirjas pole teisiti fikseeritud. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga, järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Juhul, kui erimeelsused peaksid kujunema väljakannatamatuks, on hea teada, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad KrtS § 32 lõike 1 alusel nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Sama sätte lõike 3 kohaselt otsustavad korteriomanikud kõnealuse nõude esitamise häälteenamuse alusel.

Mainitud võimalus on sätestatud juba korteriomandi- ja korteriühistuseadusele eelnenud korteriomandiseaduses, kuid ometi nähtub kohtupraktikast, et mõned korteriühistud on tülikaid naabreid kannatanud kohati üle kümne aasta.

Lugupidamisega

Tere! Oma murele lahendust otsides leidsin varasemalt antud sellise vastuse: KrtS § 4 lg 1 kohaselt on eriomandi ese ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ning selle juurde kuuluvad hoone osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata, kõik mis ei ole eriomand, on kaasomand. Korteriomanike kaasomandisse kuuluvad need hoone osad, mis ei ole ühegi korteri osaks. Seejuures ei ole korteri osaks ühiskommunikatsioonid (torustik, juhtmestik jne) ega aknad (aknad on fassaadi osa. Fassaad on alati kaasomandis, samuti kandvad konstruktsioonid nagu katus, välisseinad, vahelaed, kandvad siseseinad) sõltumata sellest, et nad paiknevad mõne korteri piirides või selle kohal. Kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu, rikked ja muud puudused kõrvaldab korteriühistu ja remondi ning hoolduse eest hoolitseb korteriühistu. Kas saan õigesti aru, et kui korteri akende ja seina vahele on tekkinud kahjustused ja saan aru, et aknad on kaasomandis, siis selle remondi eest vastutab korteriühistu ikkagi, mitte korteriomanik üksi? Tegemist on ka korduva olukorraga, kuid varasemalt on ühistu olnud seisukohal, et see on korteriomaniku vastutada.

Kui kahjustatud on kaasomandi osa, parandab kahjustused korteriühistu. Samuti peab ta kõrvaldama kaasomandi osalt lähtuva kahjustuse allika ehk selgitama välja mis on akendega valesti ning kõrvaldama ka selle probleemi.

Meil ühistu tegi uue põhikirja ja sinna on sisse pandud imelik punkt: "Ühistu liige on kohustatud tagama hüpoteegiga oma korteri arvel elamu mõtteliste osade majandamise kulude nõuded ühistu kasuks." Sooviks teada kas selline punkt korteriühistu põhikirjas on õiguspärane?

Selline punkt on igati õiguspärane ja sellega tagatakse korteriühistu nõuded korteriomaniku vastu näiteks olukorras, kui korteriomand sundvõõranadatakse täitemenetluses. Kui täitemenetluses müüakse enampakkumisel kinnisasi, mida koormab korteriühistu kasuks tekkinud seadusjärgne pandiõigus, kustutatakse kinnistusraamatust esimesele järjekohale seatud hüpoteek. Korteriühistu pandiõigusele kohaldataks seadustes esimesel järjekohal oleva hüpoteegi kohta sätestatut. 

Tere Küsimus KÜ moodustamise kohta. Kinnistul asub kaks hoonet aadress 1 ja aadress1a. 2018 aastal on moodustatud automaatselt korteriühistu selliselt et krt1 ja krt2 on aadress1a ja krt3-krt9 aadress 1. Kuidas moodustada KÜ selliselt et liikmed oleks ainult aadressi 1 maja krt3-krt9 omanikud. Ei ole huvi moodustada kahe maja peale ühistut et siis emma kumma maja omanikud koguksid remondifondi ühiselt kahe maja peale, kuna oleks proportsionaalselt ebaõiglane.

Kui ühel kinnisasjal paikneb mitu ehitist, siis õiguslikult on ikkagi tegemist ühe kinnisasjaga ja selle saab korteriomanditeks jagada ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Sellisel juhul tekib ka üks ühine korteriühistu. Kui on soov majandada hooneid eraldi, siis tuleb kõigepealt kinnisasi jagada. Ka see vajab kõigi kaasomanike kokkulepet, lisaks peab see olema ka maakorralduslikult võimalik, st peab olema võimalik igale hoonele oma katastriüksuse moodustamine. Kui eraldi katastriüksuseid ei ole, siis võib nende moodustamise eelduseks olla planeeringu kehtestamine.

Kas 8 korteriga majja saab teha korteriühistut? Oleme seal majas kõik pensionärid ja meie teada saab korteriühistut teha 10 korteriga majja, valla esindaja aga ütleb, et on uus seadus ja saab teha.Tundub nagu oleks tegu pettusega ja tahetakse vanu inimesi lihtsalt ära kasutada.

2018. aastal jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadusega moodustas riik seaduse alusel korteriühistud kõigisse kortermajadesse, mis olid varasemalt jagatud korteriomanditeks. Seal ei tehtud vahet korterite arvu järgi vaid määrav oli maja jagamise korteriteks. Nii on tõenäoliselt ka Teie majas loodud korteriühistu. Seda saate kontrollida äriregistrist. Küll lihtsustas uus seadus kuni kümne korteriga majade tegutsemist - neil ei pea olema juhatust ning nende raamatupidamine võib olla kassapõhine. Sellisel juhul esindavad korteriühistut kõik korteriomanikud ühiselt. Kuna selline juhtimisviis on väga kohmakas, on kohalik omavalitsus ilmselt andnud teile soovituse kinnitada ühistule põhikiri ja valida juhatus. Soovitus on väga asjakohane.

Tere! Palun andke nõu, kuidas tuleks tegutseda olukorras, kus minu all elav naabernaine lööb regulaarselt nii päevasel kui ka öisel ajal raskema esemega vastu radiaatorit . Konflikt sai alguse detsembri kuus, kui see naine kirjutas politseisse kaebuse, et mina suitsetan oma korteris elektroonilisi sigarette. Tõepoolest, suitsetan oma korteris elektroonilisi sigarette, kuid mitte kunagi treppikojas ega rõdul. Politseinikud käisid kohal ning mul on kirjalik vastus, et uurimise käigus naabri süüdistused ei leidnud kinnitust. Naaber väitis, et minu tõttu sajab tema korteri laelt valget pulbrit ja lae all on mürgised pilved. Kutsusin teda enda juurde, et ta saaks veenduda, et korteris ei ole mingit lõhna. Ta käis külas, veendus, et lõhna ei ole, kuid nädala pärast hakkas jälle helistama korteriühistu esimehele ja nõudis sekkumist. Kõige suuremaks probleemiks on see, et naabernaine lööb regulaarselt radiaatorit, millega ta segab väga. Kas see on piisav alus, et pöörduda kohtu poole?

Kui probleemseks naabriks on üürnik, siis on soovitatav pöörduda kinnisasja omaniku poole, kes üürniku korrale kutsuks. Üürilepinguid reguleeriva võlaõigusseaduse järgi ei tohi üürnik oma tegevusega häirida teisi naabreid. Korduval naabrite häirimisel tekib üürileandjal õigus üürileping lõpetada ja üürnik korterist välja tõsta.

Abi võib olla probleemi korteriühistu üldkoosolekul arutamisest, samuti võib politsei poole pöörduda, kui lärm, mida tekitatakse, ei ole tavapärane olmemüra. Iga väljakutse jääb registrisse ja sarilärmajate korral saab kohaldada vajalikke meetmeid isikuga tegelemiseks.

Kui tegemist on omanikuga, kes tekitab naabritele oma tegevusega korduvalt peavalu ja kahjustab nende huvisid, siis on seadusega ette nähtud äärmuslik meede, mille järgi võib korteriühistu üldkoosolek omanikult nõuda korteri sundvõõrandamist. See on aga tõepoolest viimane õlekõrs ja selline nõue on õigustatud üksnes teatud tingimuste täitmisel. Vastava nõude perspektiivikuse hindamisel ja nõude koostamisel on kindlasti vajalik õiguseksperdi igakülgne abi.

Tere, Kuidas saavad korteriühistu liikmed kaitsta ennast ühistu juhatuse vastu, kes ei täida üldkoosoleku otsuseid? Süüdistab ühistu liikmeid vaimses terroris ja spämmimises kui esitatakse päring ühistu ja juhatuse tegemiste kohta? Kui juhatuse tegevus on põhjustanud probleeme kindlustusfirmadega? Kui juhatuse hoolimatus ja oskamatus on põhjustanud kommunaalmaksete suurenemist? Kui ühistu vara juurde lubatakse kolmandada isikud, keda üldkoosolek on keelanud seda tegema lasta? Ette tänades!

Kui juhatus oma ülesandeid ei täida, on võimalik juhatuse liikmed igal ajahetkel üldkoosoleku poolt tagasi kutsusda ja valida uued liikmed, kes oma kohustusi mõistavad ja on valmis neid kohaselt täitma.