Tere! Küsimus puudutan ühistu liikmete tegevust. Me kõik saame arvet, kus kajastatakse hooldustasu(kojamees, koristaja, jms). Nüüd meie KÜ otsustas korraldada maja ümber suurt koristust, aga on olemas AGA, et kes ei saa osaleda, siis peavad maksma sulas 10 € antud juhatuse liikmele. Kas see on seaduslik? Või antud teenused tuleks kajastada korteri kommunaalarvetes. Teade oli kirjutatud vene keeles ning kas see ei ole keeleseaduse rikkumine, § 8. Õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele ja teabele? Tänan!

Kui korteriomanikud ei ole teisiti kokku leppinud, peab suhtlemine toimuma eesti keeles. Korteriomanikel on kohustus teha makseid korteriühistule majanduskava ja üldkoosoleku otsuse kohaselt. Juhatuse liikmel ei ole õigust mistahes täiendavaid makseid kehtestada.

Tere! Kordusüldkoosolekul oli 3 päevakorra punkti- juhatuse valimine, revisjoni komisjoni valimine ja vana halduriga koostöö jätkamine. Koosolek väljus läbiviijate kontrolli alt . Juhatus valiti ära ,aga ülejäänud küsimusi ei arutatud, kuna uus(vana) juhatuse liige väitis (valetas), et teist punkti ei saa arutada, kuna revidendiga on veel töö pooleli. Sellel ei ole ju seost revisjonikomisjoni liikmete valimisega? Seega jäi ka kolmas punkt arutamata. Kas on võimalik pöörduda kohtusse avaldusega, et paluda kohtul kuulutada koosolek õigustühiseks kuna rikuti koosoleku pidamise korda? Lugupidamisega

Küsimuses kirjeldatud asjaoludel ei saa asuda seisukohta, et koosoleku pidamise korda oleks rikutud. Korduskoosolekul ei tohi võtta vastu otsuseid küsimustes, mis ei olnud algse koosoleku päevakorras ent puudub keeld jätta mõne päevakorrapunkti osas otsus vastu võtmata.

Kas KÜ üldkoosolekul saab valida majandusaasta raamatupidamise kontrollimiseks revidenti ainult nende asutuste vahel, mida pakub üldkoosolekul hääletamiseks KÜ juhatus või võime valida revidendi oma maja korteriomaniku seast, kes tunneb raamatupidamist, aga kutsetunnistus tal puudub?

Üldkoosolek teostab järelvalvet teiste ühistu organite üle ning selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli. Seadusega ei ole sätestatud, keda revisjoni läbiviimesks võib valida ja see on korteriomanike üldkoosoleku kaalutlusõigus. Küll on seaduses sätestatud, et revidendiks või audiitoriks ei või olla korteriühistu juhatuse liige ega selle raamatupidaja.

Tere, Kas mul on õigus nõuda ühistult garantiikirja kahjude hüvitamise kohta (põranda taastamine), kui ühistu soovib mu korteri põranda all asuvat, naabrit teenindavat kanalisatsioonitoru remontida minu põranda osalise lammutamise teel? Või kas ma võin nõuda eriomandi ajutise kasutamise kokkuleppe sõlmimist nende tööde teostamiseks minu eriomandis? Toru ei ole minu eriomandi osa, kuna ei teeninda minu korterit.

Kirjeldatud olukorras ei ole garantii nõudmine vajalik, ent kindlasti mitte ka keelatud. Teie kohustus oma eriomandi kasutamist lubada ja korteriühistu kohustus selle tõttu tekkinud kahju teile hüvitada tuleneb otseselt korteriomandi- ja korteriühistu seaduse § 31 lg 1 p 3, ehk nõude saate esitada ka otse seaduse alusel. 

Tere . Maja üldkoosolekul otsustati enamus häältega et vahetatakse küttesüsteem täielikult välja , uued torud , radiaatorid ja soojussõlm. Loomulikult ei ole kunagi ühesuguseid arvamusi ja osad korterid hääletasid vastu. Hiljem aga oli kuulda vanemate prouade poolt ütlusi , kus nad ei lase kedagi oma korterisse. Tean et kõik torud ja kaablid on kaasomandis ja sinna tuleb tagada juurdepääs , aga kuidas seda selgeks teha pensionärile, kes on võtnud asja suhtes negatiivse hoiaku? Kas ühistu saab teha midagi ennetavalt vältimaks olukorda , kus ehitaja ei saa kuskiltmaalt jätkata , kuna puudub ligipääs?

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 31 lg 1 p 3 kohaselt on korteriomanik kohustatud võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Selle tõttu tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada.Samasisuline kohustus on tuletatav ka KrtS § 12 lg-st 2, mille kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Kui korteriomanik oma kohustust ei täida, on korteriühistul õigus esitada hagita menetluses avaldus eriomandi eseme kasutamiseks KrtS § 31 lg 1 p 3 alusel. Sellise nõude esitamise eelduseks on samas see, et ehitustöö, mille tegemise huvides selline hagita menetluse avaldus esitatakse, on kas korteriomanike vahel kokku lepitud või otsustatud (kooskõlas seaduse ja korteriühistu põhikirjaga) korteriomanike üldkoosolekul. 

Ennetava tegevusena saab soovitada tõrksatele korteriomanikele nende kohustuste selgitamist, selgitada, et takistuste korral saab ühistu kohustuse täitmist nõuda kohtus ja kohustuse rikkumisega tekkinud kahju (ehitajatele töötakistuse tõttu makstav tasu või leppetrahv) tuleb korteriühistule hüvitada sellel, kes oma kohustuse täitmata jätmisega kahju põhjustas 

Esitatud dokumentide alusel ei saa teha taotletud kannet, kuna: 1. Kirjalikku hääletust ei ole läbi viinud korteriühistu juhatus ning korteriühistu juhatuse liige ei ole hääletusprotokolli allkirjastanud. KrTS § 21 lg 2 ei näe ette võimalust, et korteriühistu algatusgrupp viib läbi kirjaliku hääletuse. Juhatuse muudatuse otsus ei ole vastu võetud, kuna juhatuse tagasikutsumise otsuse poolt ei olnud üle poole häältest (KrTS § 21 lg 3). Nimetatud otsuse poolt hääletas 13-st liikmest 3. KrTS ei näe ette korteriomanike seisukohtade kehtetuks tunnistamist ja nende lisamist mittehääletanute hulka. Lisaks märgib registripidaja: - üldkoosolekut kokku kutsumata toimuvat kirjalikku hääletust ei ole võimalik korraldada nn kordushääletusena; - hääletusprotokollis tuleb märkida otsuse poolt hääletanud korteriomanike nimed; - hääletusprotokolli lahutamatuks lisaks on korteriomanike seisukohtade ärakirjad. ÄRS § 41 lõike 1 kohaselt keeldub registripidaja kande tegemisest, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele. Eelpool väljatoodu on 26ndal märtsil 2025.a. tehtud kohtumäärusest, Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi poolt, kuid mulle tunduvad need pehmelt öeldes mittetäpsed!?

KÜ otsuste vastuvõtmiseks on kaks erinevat viisi: koosolek ja otsuste vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata. Kummalgi on oma nõuded ja protseduur. 

Võimalus võtta vastu otsust koosolekut kokku kutsumata ei eelda eelnevat üldkoosoleku toimumist vaid asendab seda. Nii on võimalik juhatusel ette valmistada otsuse eelnõu, mis pannakse hääletusele (poolt/vastu) selle täpses sõnastuses. Sellisel juhul saadab juhatus kõikidele korteriomanike otsuste eelnõud ja annab tähtaja, mille jooksul peavad korteriomanikud enda seisukohad esitama. Tähtaeg ei või olla lühem kui 7 päeva. Otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt anti üle poole häältest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kuid ka siin tuleb arvestada kvooruminõudega, kas siis seadusest või põhikirjast tulenevaga.

Riigikohus on selgitanud, et „Ilma korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata otsuse vastuvõtmisest osa võtnud korteriomanikuks tuleb lugeda üksnes need korteriomanikud, kes on korteriomanike otsuse eelnõukohta esitanud oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seega ei arvestata otsuse vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse hindamisel nende korteriomanike häältega, kes oma seisukohta otsuse eelnõu kohta ei esitanud.“

Kui juhatus on edastanud liikmetele hääletamiseks üldkoosolekut kokku kutsumata otsuse projekti, saab korteriühistu liige olla otsuse projektis sõnastatud otsuse vastu võtmise poolt või vastu. Kui vastatud on viisil, et liige on otsuse poolt, ent mingi lisatingimuse täitmisel, mida otsuses ei kajastu, tulebki lugeda, et ta oli edastatud sõnastuses otsuse vastu võtmise vastu.

Kui vajalikud hääled on koos, koostab juhatus hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata korteriomanikele. Hääletusprotokoll peab muuhulgas sisaldama vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega, sealhulgas otsuse poolt hääletanud korteriomanike nimed ja otsuse suhtes eriarvamusele jäänud korteriomaniku nõudel tema eriarvamuse sisu.

Seega on registripidajal õigus. Otsuse vastuvõtmisel Teie kirjeldatud viisil ei ole järgitud seadusega kehtestatud nõudeid ja sellised otsused on tühised ning nende alusel kandeid teha ei saa.

Mida teha korteriühistu liikmena sellises olukorras? Nimelt pole toimunud mitte ühtegi korteriühistu üldkoosolekut selle ajajooksul, mis ma korteriühistu liige olen olnud, so üle 11 aasta. Koosolekut olen juhatuse esimehelt korduvalt küsinud, aga siiani tulemusteta. Juhatus ise pole vahetunud samuti üle 10 aasta ja esimees on juhatuses olnud 20 aastat. Viimati, kui ühistu esimehega sellest rääkida üritasin, suhtus ta üleolevalt ja kordas, et võib koha üles öelda ja kõndis minema. Nüüd väldib mind hoopis. Pole korraldatud trepikodade puhastust ega talvist lume puhastust. Arvetelt vaid näha, mida ostetud või midagi jälle hooldatud ja selle eest makstud. Aga mingit infoliikumist korteriomanikele pole ja mina isiklikult ei pea seda õigeks. Äriregistris näha, et ka 2023 aasta majandusaasta aruanne on ühistul esitamata. Mida sellises olukorras ette võtta?

Kui juhatus ei täida oma kohustusi või ei tee seda piisava hoolsusega on võimalik juhatus tagasi kutsuda ja valida uus juhatus. Kui praegune juhatus koosoleku kokku ei kutsu, saavad ka liikmed ise seda teha. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku, võivad vähemalt 1/10 korteriomanikest nõuda koosoleku kokkukutsumist, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Kui juhatus ei ole 14 päeva jooksul koosoleku teadet avaldanud/edastanud, on initsiatiivgrupil endal õigus koosolek kokku kutsuda. Seaduse järgi peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Mittetulundusühingute seaduse § 20 lõige 4 sätestab, et kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.

Tere, Selline küsimus. Majas on 4 korterit, millest ühel korteril on eraldi sissepääs oma korterisse. 3 korterit kasutavad ühiselt üht sissepääset.Samast sissepääsust pääseb kõigi nelja korteri keldritesse. Küsimus järgmine? Kas korter, kes kasutab sissepääsu ainult vajadusel kui tal on vaja minna keldrisse, peab võrdselt teistega tasuma sisekoristuse eest või tal on väiksem koefitsent? Tänud.

Seadusest tulenev üldpõhimõte on, et kõik kulud jaotuvad korteriomanike vahel vastavalt kaasomandi osa suurustele. Samas näeb seadus ette, et põhikirjaga võib sellest põhimõttest kõrvale kalduda ja teisiti määrata. Kui Teie põhikirjas sisaldub võimalus konkreetsete kulude teistsuguseks jaotamiseks, tuleb kulud jaotada vastavalt põhikirjale. Kui põhikirjas sisekoristuse kulude jaotust muul viisil ette nähtud ei ole, tuleb kulud kanda vastavalt kaasomandi osa suurusele.

Tere! Küsimus seoses korteriühistu koosolekuga. Korteriühistu juhatus edastas kutse, millele oli märgitud, et koosolek viiakse läbi ühe korteriomaniku kodus. Kui koosolekult võtavad osa kõik korteriomanikud, siis kuidas saab läbi viia koosolekut kellegi kodus? Kui on korteriomanike, kes ei soovi, kellegi teise koju minna, siis tema ei saagi osaleda korteriühistu koosolekul? Lisaks, tema korteri elutuba, mis on korteri kõige suurem ruum on ca 16 m2, siis kuidas sinna mahutatakse 20 inimest? Teiseks, hakatakse vastu võtma 2024 majandusaasta aruannet. Esitasin eelnevalt soovi näha tšekke/arveid, mis kulutusi tehtud on, sest omanikuna seda ei tea ja lisaks soovisin näha pangaväljavõtet. Juhatus keeldub neid näitamast ja ei lisa antud küsimust hääletusele. Kuidas saab vastu võtta 2024 majandusaasta aruannet, kui ei tea, mida see sisaldab. Seda enam, et on tulnud välja, et tasutud on õigusabikulusid ca 1000,00 eur eest, aga mille eest, sellele juhatus keeldub vastamast. Kas peangi lihtsalt hääletama minema ja eelnevalt arveid/tšekke ja pangaväljavõtet näha ei või?

Koosoleku toimumise kohta ei ole seadusandja pidanud põhjendatuks reguleerida ja selle üle saavad otsustada koosoleku kokku kutsujad. Kui puudub ühiskasutatav piisavalt suur ruum võib olla möödapääsmati pidada koosolekut halbade ilmastikutingimuste korral kellegi korteris.

Korteriomanikul on seadusest tulenev õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Kui teave on olemas elektrooniliselt, on korteriomanikul õigus nõuda, et talle saadetakse dokumentidest elektroonilised ärakirjad korteriomandi ja korteriühistuseaduse § 46 lõike 1 kohaselt teatatud elektronposti aadressil või tehakse muul viisil kättesaadavaks.Korteriomanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või kuue nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus ei ole sellele nelja nädala jooksul vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.

Tere. Kas KÜ-s on õige ja seadusega kooskõlas, kui haldustasu ja remonditasu arvestatatkse korterite üldpinna järgi (mitte köetava pinna järgai, kuhu ei kuulu rõdud)? Kas antud küsimus on kehtetstaud mingi kindla seadusega või kinnitab seda KÜ põhikiri? Korteriühistuseadusest ma ei suutnud seda välja lugeda. Suur tänu, kui leiade age vastata.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 40 on sätestatud, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele, kui korteriühistu põhikirjaga ei ole ette nähtud sellest erineva kohustuste jaotuse alust ja tasumise korda. See tähendab, et kui Teie põhikirjas ei ole teisiti kirjas, tuleb kõik kulud jaotada vastavalt iga korteriomaniku mõttelise osa suurusele kogu majast. Kui näiteks kinnistusregistrisse esimesse jakku "Kinnistu koosseis" on Teie korteri kohta tehtud kanne, mille kohaselt  467/57078 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 110, on õige jaotus kulude kandmisel selline, mille kohaselt tuleb Teil tasuda 467/57078 kohu korteriühistu vastavatest kuludest.