Otsuse vastu võtmine koosolekut kokku kutsumata
Esitatud dokumentide alusel ei saa teha taotletud kannet, kuna: 1. Kirjalikku hääletust ei ole läbi viinud korteriühistu juhatus ning korteriühistu juhatuse liige ei ole hääletusprotokolli allkirjastanud. KrTS § 21 lg 2 ei näe ette võimalust, et korteriühistu algatusgrupp viib läbi kirjaliku hääletuse. Juhatuse muudatuse otsus ei ole vastu võetud, kuna juhatuse tagasikutsumise otsuse poolt ei olnud üle poole häältest (KrTS § 21 lg 3). Nimetatud otsuse poolt hääletas 13-st liikmest 3. KrTS ei näe ette korteriomanike seisukohtade kehtetuks tunnistamist ja nende lisamist mittehääletanute hulka. Lisaks märgib registripidaja: - üldkoosolekut kokku kutsumata toimuvat kirjalikku hääletust ei ole võimalik korraldada nn kordushääletusena; - hääletusprotokollis tuleb märkida otsuse poolt hääletanud korteriomanike nimed; - hääletusprotokolli lahutamatuks lisaks on korteriomanike seisukohtade ärakirjad. ÄRS § 41 lõike 1 kohaselt keeldub registripidaja kande tegemisest, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele. Eelpool väljatoodu on 26ndal märtsil 2025.a. tehtud kohtumäärusest, Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi poolt, kuid mulle tunduvad need pehmelt öeldes mittetäpsed!?
KÜ otsuste vastuvõtmiseks on kaks erinevat viisi: koosolek ja otsuste vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata. Kummalgi on oma nõuded ja protseduur.
Võimalus võtta vastu otsust koosolekut kokku kutsumata ei eelda eelnevat üldkoosoleku toimumist vaid asendab seda. Nii on võimalik juhatusel ette valmistada otsuse eelnõu, mis pannakse hääletusele (poolt/vastu) selle täpses sõnastuses. Sellisel juhul saadab juhatus kõikidele korteriomanike otsuste eelnõud ja annab tähtaja, mille jooksul peavad korteriomanikud enda seisukohad esitama. Tähtaeg ei või olla lühem kui 7 päeva. Otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt anti üle poole häältest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kuid ka siin tuleb arvestada kvooruminõudega, kas siis seadusest või põhikirjast tulenevaga.
Riigikohus on selgitanud, et „Ilma korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata otsuse vastuvõtmisest osa võtnud korteriomanikuks tuleb lugeda üksnes need korteriomanikud, kes on korteriomanike otsuse eelnõukohta esitanud oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seega ei arvestata otsuse vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse hindamisel nende korteriomanike häältega, kes oma seisukohta otsuse eelnõu kohta ei esitanud.“
Kui juhatus on edastanud liikmetele hääletamiseks üldkoosolekut kokku kutsumata otsuse projekti, saab korteriühistu liige olla otsuse projektis sõnastatud otsuse vastu võtmise poolt või vastu. Kui vastatud on viisil, et liige on otsuse poolt, ent mingi lisatingimuse täitmisel, mida otsuses ei kajastu, tulebki lugeda, et ta oli edastatud sõnastuses otsuse vastu võtmise vastu.
Kui vajalikud hääled on koos, koostab juhatus hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata korteriomanikele. Hääletusprotokoll peab muuhulgas sisaldama vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega, sealhulgas otsuse poolt hääletanud korteriomanike nimed ja otsuse suhtes eriarvamusele jäänud korteriomaniku nõudel tema eriarvamuse sisu.
Seega on registripidajal õigus. Otsuse vastuvõtmisel Teie kirjeldatud viisil ei ole järgitud seadusega kehtestatud nõudeid ja sellised otsused on tühised ning nende alusel kandeid teha ei saa.