Tere, Mul on kaks küsimust seoses viisa keeldumise ja e-residendi digi-ID kaardi kehtetuks tunnistamisega. 1) Minu viisataotlus lükati hiljuti tagasi. Kas mul on nüüd endiselt õigus esitada vaide või kaebus selle keeldumisotsuse peale, või tuleks mul selle asemel esitada uus viisataotlus? Millised on tähtajad ja parimad edasised sammud? 2) Seoses viisa keeldumisega on Politsei- ja Piirivalveamet teatanud minu e-residendi digi-ID kaardi kehtetuks tunnistamisest (otsus nr ERESID-885949), tuginedes Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 20⁶ lõikele 4 koostoimes lõike 3 punktiga 1. Olen esitanud uue viisataotluse ja mul on uus aeg saatkonnas. Kas selles olukorras on võimalik taotleda otsuse läbivaatamist, peatamist või tühistamist? Millised on minu õigused ja võimalused vaide esitamiseks 30 päeva jooksul? Elan hetkel Iraanis, kus sõjaseisukord raskendab oluliselt minu võimalusi dokumentidega tegeleda. Palun teie abi ja nõuannet, milliseid samme peaksin järgmisena astuma. Tänan!

Viisa andmisest keeldumise ja e-residendi digi-ID kehtetuks tunnistamise otsused on kaks eraldiseisvat haldusotsust ning neid tuleb käsitleda eraldi.

1. Viisa andmisest keeldumine

Üldjuhul on viisa andmisest keeldumise otsust võimalik vaidlustada, kui õigusaktid seda konkreetsel juhul võimaldavad. Keeldumisotsuses peab olema märgitud, kas ja kuidas on võimalik otsust vaidlustada ning milline on vastava vaide või kaebuse esitamise tähtaeg.

See, kas otstarbekam on esitada vaie või uus viisataotlus, sõltub keeldumise põhjusest. Kui keeldumise aluseks olnud asjaolud on vahepeal muutunud või puudused on võimalik kõrvaldada, võib uue viisataotluse esitamine olla praktilisem lahendus. Kui aga leiate, et keeldumisotsus on õigusvastane või põhineb ebaõigetel asjaoludel, võib olla põhjendatud selle vaidlustamine.

Kuna olete juba esitanud uue viisataotluse ja Teile on määratud uus aeg saatkonnas, võib see olla kõige kiirem võimalus olukorra lahendamiseks. See ei pruugi siiski välistada õigust vaidlustada varasemat keeldumisotsust, kui vaidlustamise tähtaeg ei ole möödunud.

2. E-residendi digi-ID kaardi kehtetuks tunnistamine

Kui Politsei- ja Piirivalveamet on tunnistanud e-residendi digi-ID kaardi kehtetuks, peab otsuses olema märgitud ka selle vaidlustamise kord.

Kui otsuses on märgitud, et Teil on õigus esitada 30 päeva jooksul vaie või kaebus, tuleks sellest tähtajast kindlasti kinni pidada. Vaides võite muu hulgas selgitada:

• et olete juba esitanud uue viisataotluse; 
• et soovite jätkata e-residendi staatuse kasutamist;  
• et viibite Iraanis, kus julgeolekuolukord raskendab oluliselt dokumentide hankimist ja menetlustes osalemist; 
• miks Teie hinnangul ei ole digi-ID kehtetuks tunnistamine konkreetsel juhul põhjendatud või on see ebaproportsionaalne.  

Üldjuhul ei peata vaide esitamine automaatselt haldusakti kehtivust, välja arvatud juhul, kui seadus seda ette näeb või haldusorgan otsustab haldusakti kehtivuse peatada.

Kokkuvõte

Soovitame:

1. tutvuda tähelepanelikult nii viisa andmisest keeldumise otsuse kui ka digi-ID kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamisjuhistega; 
2. kui 30-päevane tähtaeg ei ole möödunud, esitada vajaduse korral vaie e-residendi digi-ID kehtetuks tunnistamise otsuse peale; 
3. jätkata samal ajal uue viisataotluse menetlust, kuna see võib osutuda kõige kiiremaks viisiks olukorra lahendamiseks. 

Kui Teil on võimalik saata meile viisa andmisest keeldumise otsus ja Politsei- ja Piirivalveameti otsus digi-ID kehtetuks tunnistamise kohta, saame hinnata nende põhjendusi ning anda täpsemat nõu vaidlustamise võimaluste ja edasiste sammude kohta.

Kelle poole pöörduda õigusabi saamiseks Jaapanis.Tegemist on auto ostuga Jaapanis asuvalt automüügi firmalt.Auto müügi dokumentidel oli vale väljalaske aasta ja vale läbisõidu kilometraas.See selgus,kui Eestis hakkasime autot arvele võtma.Jaapanis asuv automüügi firma e-mailidele ei vasta.

Küsimusest võib mõista, et tehing tehti Jaapanis ja tehingu teine pool oli Jaapani ettevõtja. Sellisel juhul kohaldatakse tehingule Jaapani siseriiklikku õigust ja soovitada saab pöörduda Jaapani kohaliku õigusbüroo poole.

Me vajame abi otsuse vaidlustamiseks PPA ga või kirjutada kaebus Tallinna Halduskohtule,kuna mehele ei antud tähtajaline elamisluba.Piirid menetleja pani kinni 1.5 aastaks. Me ootasime vastuse, käisime, helistasime igale poole, aga oli vaikus. Menetleja lubas anda vastuse 2-3 k pärast, aga läks 4 - 5 kuud,et saama küsimused.On möödunud 8 kuud! Ja alles praegu tuli vastus, trahvi me kohe maksime ära. Aga ikka piirid ta pani kinni. Olen mehe naine ja nõuame abi selles valdkonnas, kuna see rikus kõik meie plaanid.

Küsimusest ei selgu, millist elamisluba taotleti. Eestisse on võimalik välismaalasel taotleda elamisluba näiteks õppimiseks, töötamiseks, pereliikme juurde, ettevõtluseks. Sõltuvalt elamisloa liigist erinevad pisut ka selle andmise tingimused. Erinevatest elamislubadest saab rohkem lugeda PPA veebilehel https://www.politsei.ee/et/juhend/rahvusvaheline-kaitse. Samuti ei ole foorumi tingimustes võimalik hinnata, millele tuginedes Eesti riik elamisloa andmisest keeldus. Informatsiooni ja nõustamist elamisloa taotluseks on võimalik saada PPA migratsiooninõustajatelt.

Kas 2024 a saab eesti firma juhatuse liikmeks saada vene kodakondsusega inimene ?

• Alates 27. märtsist 2023 ei ole Venemaa kodanikel ja elanikel lubatud kuuluda selliste Euroopa Liidus registreeritud ettevõtete juhatusse, mis omavad elutähtsat taristut või osutavad elutähtsat teenust. Keeld ei kehti sellistele Venemaa kodanikele ja elanikele, kes on samaaegselt ka mõne Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud. 
• Keelatakse alates 22. oktoobrist 2022 kuuluda sellise juriidilise isiku juhtorganisse, millest üle poole on Venemaaga seotud isikute kontrolli all või mis saab tegutsemiseks suuniseid Venemaaga seotud isikutelt. 

Ülevaatlikult saab Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonidest lugeda Eesti kaubandus-tööstuskoja veebilehelt https://www.koda.ee/et/ettevotja-abimees/venemaa-suhtes-kehtestatud-sanktsioonid