Töötasu vähendamine

Töötasu vähendamine

Töösuhted

Tööaja ja tasu vähendamine, lepingu ülesütlemine. Kui tööaeg on lühendatud 3 kuud, mis oli kirjalik kokkulepe. Kas tööandjal on õigus peale seda sõlmida uus kokkulepe lühendada veel tööaega lisaks 3 kuud. Kas töötajal on õigus leping üles öelda ainult enne kokkuleppe sõlmimist, või on õigus seda teha kogu lühendatud perioodi vältel? 3 kuud lühendatud perioodi on möödas praeguseks, tahetakse veel lisa 3 kuud, algselt olin nõus kuid tööandja taganes kokkuleppest.

Kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav.  Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega. Töötaja, kes ei ole nõus TLS § 37 mõttes töötasu vähendamisega saab esitada tööandjale ülesütlemisavalduse, teatades töölepingu lõppemisest ette viis tööpäeva (kalendaarset). Kõige hiljemalt saab töötaja esitada ülesütlemisavalduse viis tööpäeva enne vähendatud töötasu kehtima hakkamist. Perioodil, kui vähendatud töötasu on kehtima hakanud, kohalduvad töölepingu ülesütlemisele tavapärased etteteatamise tähtajad ja tingimused (st korraline või erakorraline ülesütlemine). 

 

Vastatud:
05.06.2024

Tähtajalise töölepingu muutumine tähtajatuks

Tähtajalise töölepingu muutumine tähtajatuks

Töösuhted

Sõlmitud on kooliga tähtajaline tööleping kuni 21. august 2024. Omandasin õpetaja kutse novembris 2023. Kas antud juhul muutub tähtajaline leping automaatselt tähtajatuks, kuna langeb ära õpetaja kvalifikatsiooni täitmise nõue.

Tähtajaline leping lõpeb üldjuhul tähtaja saabumisega. Kui Teie leping on sõlmitud konkreetse kuupäevani, see ka sellel kuupäeval lõpeb. Erandiks on olukord, kui töötaja ja tööandja on sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul. Sellisel juhul loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud.

Vastatud:
04.06.2024

Karistusandmetega tutvumine

Karistusandmetega tutvumine

Töösuhted

Tere. Kui eesmärgiks on värvata inimene tööle, siis kas kandidaadi karistusandmetega tutvumiseks on tööandjal olemas õiguslik alus, ehk et kas tööle võtmine on piisav põhjus ja on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruga (2016/679) ja/või isikuandmete kaitse seaduses sätestatuga?

Enne töösuhte algust ei saa tööandja poolt tööle kandideerivate inimeste isikuandmete töötlemise aluseks olla IKS § 14 lg 1 punkt 4, sest lepingut ei ole veel sõlmitud (seega ei saa ka töödelda andmeid lepingu täitmiseks). Üldiseks aluseks kandidaatide isikuandmete töötlemisele on seega kandidaadi nõusolek.

Samas võib eriseadustest tuleneda tööandjale õigus või isegi kohustus koguda kandidaadi kohta andmeid ka ilma tema nõusolekuta (näiteks karistusandmete uurimine teatud ametite puhul). 

Üldised raamid isikuandmete töötlemisele seab IKS § 6, mis sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted. Nendest tulenevalt peab tööandja andmete kogumisel alati eelnevalt hindama, kas andmed on ikka tõesti valiku tegemiseks vajalikud (eesmärgipärasuse nõue) ning kas just sellises ulatuses (minimaalsuse nõue).  TLS § 11 sätestab tööandjale kandidaatide kohta andmete kogumisele väga konkreetselt piirangu: „tööandja ei või lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades, sealhulgas töökuulutuses või töövestlusel, nõuda töölesoovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi. Tööandja õigustatud huvi puudumist eeldatakse eelkõige küsimuste puhul, mis puudutavad ebaproportsionaalselt töölesoovija eraelu või mis ei ole seotud sobivusega pakutavale töökohale.“  VÕS § 14 lg 2 kohaselt peavad pooled lepingueelsete läbirääkimiste käigus või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades teatama üksteisele kõikidest asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi, välja arvatud asjaoludest, mille teatamist ei saa teine pool mõistlikult oodata. Lisaks tuleb alati ka lepingueelsetes suhetes käituda VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõtte kohaselt. 

 

Vastatud:
28.05.2024

Tulemustasu maksmine

Tulemustasu maksmine

Töösuhted

Kas töösuhetes arvestatakse võrdse kohtlemise printsiipi olukorras, kus sama tööd teinud eelmine projektijuht sai suurema tulemustasu kui mina? Minu töötulemus oli ligi 3 korda kõrgem, mis tekitas õigustatud ootuse, aga tulemustasu määrati madalam. Töölepingus on tulemustasu kohta öeldud, et tööandjal on õigus seda ühepoolse otsuse alusel maksta.

Tulemustasu, nagu nimigi ütleb, on tööandja võimalus maksta töötajale lisatasu kui tema töötulemused selleks alust annavad. Tulemustasu maksmisel on tööandjal õigus otsuse tegemisel arvesse võtta erinevaid asjaolusid, millest vaid üks on töö tulemuslikkus. Tulemustasu maksmise kord võib olla kehtestataud näiteks tööandja sisekorraeeskirjade või muu asutusesisese dokumendiga. 

Võrdse kohtlemise printsiip tähendab, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt. Tööandjal on üldjuhul kaalutlusõigus, keda ta tulemustasu vääriliseks peab ja millises suuruses tasu maksab ning milliste kriteeriumite alusel seda hindab.

Vastatud:
27.05.2024

Alla aastase tööstaažiga töötaja koondamine

Alla aastase tööstaažiga töötaja koondamine

Töösuhted

Tere, Tööandja esitas erakorralise lepingu ülesütlemise tls 89 lg 1 järgi (koondamine). Tööstaaž on olnud 9 kuud. Kas töötajal on õigust taodelda töötukassast töötuskindlustus hüvitist või koondamishüvitist?

Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses sõltumata töösuhte kestusest. Töötukassa makstava koondamishüvitise tingimuseks on, et töösuhe kestis vähemalt viis aastat. Töötuskindlustushüvitise saamiseks on oluline, et oleks täidetud töötuskindlustusstaaži nõue ja Te ei ole viimasest töökohast lahkunud oma algatusel. Töötuskindlustusstaaži nõue on täidetud, kui  teil on töötuna arvelevõtmisele eelnenud kolme aasta jooksul töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud.

Vastatud:
24.05.2024

Töötervishoiuteenus

Töötervishoiuteenus

Töösuhted

Tere! Kirjutan oma abikaasa nimel. Pea poolteist aastat tagasi haigestus mu abikaasa väga raskelt, ta oli neli kuud haiguslehel, selle aja jooksul oli ta pikalt haiglas ja taastusravil. Mingit puuet ega piirangut talle töö tegemiseks ei määratud. Paluti ainult pool aastat olla natuke rahulikum ja mitte üle pingutada. Enne haigestumist käis mu abikaasa töötervishoiu arsti juures ja järgmine visiit oleks pidanud olema viie aasta pärast. Kaks kuud tagasi hakkas tööandja erilist huvi näitama mu abikaasa tervise vastu, sest ta olevat väga mures abikaasa tervise pärast ja et abikaasa kasutab firma vara, st. autot, kuna ta töötab autojuhina. Abikaasa on peale haiguslehelt naasmist olnud tööl terve aasta, keegi pole tema tervise vastu huvi tundnud, ka sellel ajal kui abikaasa oli neli kuud haiguslehel, ei huvitanud tema tervis kedagi. Tekib küsimus, miks nüüd... Nüüd pandi abikaasale aeg töötervishoiuarsti juurde 29.05.a Selle juurde teatas tööandja, et nüüd ta saab täpselt teada, mis mu abikaasal viga on ja kas ta tohib üldse autojuhina töötada. Siit ka küsimus, kas töötervishoiuarstil on õigus siseneda minu abikaasa terviseportaalis olevatesse andmetesse ja seda infot tööandjaga jagada? Abikaasa tööandja on teadlik, et ta põeb suhkruhaigust, mis tal avastati pea 15 aastat tagasi. Kuna seoses eelmisel aastal haigestumisega, mingit kroonilist haigust ei kaasnenud, siis arvab abikaasa, et kõiki terviseandmeid ei peaks siiski tööandja teadma. Teiseks küsiks, kas tõesti saab töötervishoiuarst üksi otsustada minu abikaasa töökõlblikkust? Kas töövõime hindamist ei komisjon? 

Teie hirm, et tööandjale saavad teatavaks kõik Teie abikaasa terviseandmed, on asjatu. Töötervishoiu arstil on küll juurdepääs terviseandmetele, ent kindlasti ei edasta ta diagnoose tööandjale. Töötervishoiuarsti poolt läbiviidava tervisekontrolli eesmärk on hinnata töötaja terviseseisundit ja töötingimuste sobivust töötajale ning selgitada välja võimalik  tööst põhjustatud haigestumine või kutsehaigestumine. Vähetähtis ei ole ka tervisekontrolli teine eesmärk, milleks on avastada võimalikult vara niisugused tervisehäired, mis võivad olla pärit töökeskkonnast. Varase probleemi avastamine võimaldab vältida töötaja tervise edasist halvenemist.Lisaks nõustab töötervishoiuarst töötajat tervise edendamise küsimustes ja esitab otsusel ettepanekud töötajale (need märgitakse ainult sellel otsusele, mis antakse töötajale, tööandja neid ei näe). 

Töötervishoiuarst edastab tööandjale töötaja terviseandmed, mis on vältimatult vajalikud tööandjale töökeskkonna ja töötingimuste parandamiseks ning töötajate tervise edendamiseks ning on vahetult seotud eeltoodud tegevustega. Tööandjal ei ole õigust saada diagnooside andmeid. Töötervishoiuarst väljastab tööandjale vormi kohase tervisekontrolli otsuse, milles esitab vajadusel ettepanekud töötaja töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks ja töötaja tervise edendamiseks.

Tööandjal on kohustus järgida töötervishoiuarsti otsust.Kui töötervishoiuarst peab töötaja tervisega seoses oluliseks näiteks töö ümberkorraldamist ja kirjutab otsusesse, vajalik töö ümberkorraldamine ja osalise tööajaga (mitte üle 6 tunni päevas) töötamine, siis on see tööandajale täitmiseks kohustuslik. Töötervishoiuarst ei tee tööandjale ilma põhjuseta taolisi ettepanekuid, vaid sellel on töötaja töövõime säilitamise ja tööga seotud tervishäire vältimise eesmärk.

Samuti võib töötervishoiuarst teha tööandjale ettepanekuid, mis ei ole tööandjale täitmiseks kohustuslikud, ent mida on soovitatav rakendada töötajate tervishoiu eesmärgil. Tööandjal on töötervishoiuarsti ettepanekute rakendamisel kaalutusruum ehk tööandja ei pea rakendama selliseid ettepanekuid, millega kaasnevad ebaproportsionaalselt suured kulud. 

 

Vastatud:
22.05.2024

Töölepingu ülesütlemine

Töölepingu ülesütlemine

Töösuhted

Tööandja saatis erakorralise lepingu lõpetamise § 89 lg 1 alusel. Tööstaaž olnud vähem kui 1 aasta. Tööandja lisas, et neil ei ole võimalik pakkuda teist tööd ega ka korraldada täiendusõpet. Kas tegemist on koondamisega? Kas töötajal on õigus saada ka koondamistasu? Avalduses on tööandja lõpparve kohta kirjutanud kaks punkti. Kas siia peaks olema lisatud koondmistasu? ( 1. töösuhte ülesütlemise hetkeks töötajale välja maksmata töö- ja/või puhkusetasust; 2. hüvitisest kasutamata jäänud aegumata pöhipuhkuse päeva(de) eest. ) Lisaks on avalduses minu andmetes vale isikukood. Kas see muudab avalduse tühiseks? Viimaks, kas etteteatamisajal võib/on kohustatud töötaja tööl käima?

TLS § 89 lg 1 on sõnastatud "Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine)". Seega jah, tööleping on üles öeldud koondamise tõttu. Ülesütlemisavalduses on märgitud kuupäev, millest alates on tööleping üles öeldud. Kuni selle kuupäevani on lepin kehtib ja seda tuleb täita. Töötajal tuleb teha kokkulepitud tööd ja tööandjal talle tööd anda ja töötasu maksta. Siiski peab tööandja andma töötajale ülesütlemise etteteatamise tähtaja jooksul mõistlikus ulatuses vaba aega uue töö otsimiseks, näiteks töövestlusel käimiseks.

Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Kui lõpparve koosseisus koondamishüvitist välja ei maksta, saate pöörduda nõudega hüvitise välja mõistmiseks Töövaidluskomisjoni.

 

 

Vastatud:
21.05.2024

Ajutine töövõimetus

Ajutine töövõimetus

Töösuhted

Tere! Oleks kaks küsimust: 1. Kui pikk on haiguslehe (ajutise töövõimetuslehe) kestus haigestumise korral? 2. Kas tööandja võib ühe(oma)poolselt töölepingu lõpetada haiguslehel oleku ajal? Lugupidamisega

Ajutise töövõimetuslehe kestus on arsti määrata. Reegel on, et haigusleht väljastatakse haigestumisest tervenemiseni ja tööle asumise esimene päev on ajutise töövõimetuslehe lõppemisele järgnev tööpäev.

Haigusleht ei ole töölepingu ülesütlemisavalduse edastamisel takistuseks. Oluline on, et tööandjal oleks seadusest tulenev alus töölepingu ülesütlemiseks, näiteks ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja on lühiajaliselt töövõimetu. Selleks on periood, mis jääb alla nelja kuu. Ka töötaja võib esitada töölepingu ülesütlemisavalduse haiguslehel viibides. Etteteatamistähtaeg seejuures ei pikene haiguslehel oldud päevade võrra, see tähendab, et etteteatamistähtaja hulka loetakse ka haiguslehel viibitud päevad. Töölepingu lõppemisega juba avatud haigusleht ei lõpe vaid kehtib edasi kuni arsti otsuseni, et töötaja võib tööle naasta.

Vastatud:
16.05.2024

Töölepingu ülesütlemine tervisest tulenevatel põhjustel

Töölepingu ülesütlemine tervisest tulenevatel põhjustel

Töösuhted

Tere. küsin nõu seaoses töölepingu lõpetamisega tervislikul põhjusel. Et kas on piisav põhjus kui eelmisel aastal vigastatud jalg ei luba enam seisvat tööd teha kas mul on võimalus erakorraliselt leping lõpetada?

Töölepingu ülesütlemiseks töötaja tervisest tulenevatel põhjustel on õigus nii töötajal kui tööandjal. Tööandja ülesütlemisega kaasneb töötuskindlustushüvitise õigus, töötajapoolsel lepingu ülesütlemisel sellist õigust ei teki.

Tööandja võib töösuhte TLS § 88 lg 1 p 1 alusel üles öelda kahel juhul,mis annavad töötajale õiguse taotleda töötuskindlustushüvitist, mis on järgmised:

1) töötaja on viibinud vähemalt neli kuud haiguslehel

2) töötajal on arstitõend (võib olla nii perearsti kui töötervishoiuarsti tõend), mille kohaselt on töötajale teatud töö tegemine vastunäidustatud. Korrektne arstitõend sisaldab töötajale vastunäidusatud tegevusi, nt vastunäidustatud raskuste tõstmine, seisev töö, töö puidutolmuses keskkonnas vms. Töötaja tervise diagnoos tõendil ei ole oluline, sest see kuulub eriliigiliste isikuandmete hulka. Kui tegemist on näiteks vastunäidustusega seisvale tööle, kuid töötaja igapäevane töö sisaldab pikemaajalist püsti seismist, siis ei tohi tööandja töötajale nimetatud tööd anda. Kui tööandjal ei ole võimalik anda töötajale tööd, mis sobiks tema tervisega, siis võib tööandja töösuhte üles öelda TLS § 88 lg 1 p 1 alusel.

Töötaja võib töösuhte TLS § 91 lg 3 kohaselt erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, sh kui töötaja terviseseisund ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. Sel juhul on vajalik ülesütlemisavaldusele lisada arvstitõend, kust nähtub, milline töö on töötajale vastunäidustatud. Sellisel juhul ei saa töötaja kokkulepitud tööd enam jätkata ning võib töösuhte TLS § 91 lg 3 alusel üles öelda juhul, kui tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. Nimetatud alusel töösuhte ülesütlemine ei anna töötajale õigust taotleda töötuskindlustushüvitist.

Vastatud:
15.05.2024

Palgajuhendi tõlgendamine

Palgajuhendi tõlgendamine

Töösuhted

Vastavalt Kohtla-Järve Linnavolikogu 19. detsembri 2019. a määrusele nr 64 "Kohtla-Järve linna ametiasutuste palgajuhend" § 4 lõike 1 punktile 3 olen kuulunud teenistujate III palgagruppi (vanemspetsialistid) ja vastavalt sama määrusele § 6 lõike 2 punktile 3 peab mu palk olla vähemalt 1500. Tegelikult on mu palk 1400. Tööandja palgatõus ei nõusta, personalijuht ütleb et vastavalt sama määrusele § 7 punkti 5 järgi "Põhipalkade ülevaatamine ei tähenda automaatselt kõikide teenistujate põhipalkade muutmist." Kas kohustab sellega minu palk tõsta või mitte? Aitäh!

Palgajuhendiga määratakse kindlaks palgavahemik igale teenistujate grupile. Kui palgajuhendiga on Teie grupi teenistujatele ette nähtud põhipalk alates 1500 eurot, ei tohi tööandja poolt arvestatav põhipalk olla väiksem vaid peab jääma palgajuhendis määratud vahemikku. Ehkki vastaja määruse tervikteksti näinud ei ole, võib eeldada, et määruse § 7 p 5 käsitleb põhipalkade muutmist palgagrupile määrusega määratud palgavahemiku piires

Vastatud:
15.05.2024