Siit leiad teavet töölepingu sõlmimise ja lõppemise, töötaja ja tööandja kohustuste ning töö- ja puhkeaja kohta. Samuti leiad teavet tööalaste vaidluste lahendamise kohta. Täpsemalt saad vaadata töölepingu seadusest ja töövaidluse lahendamise seadusest. 

Vastuseid töökeskkonna ja töösuhete küsimustele leiad ka Tööelu portaalist. Ühtlasi leiad sealt loetelu tööõigust reguleerivatest õigusaktidest ning teabe Tööinspektsiooni ja Töötukassa teenuste kohta.

Tööaja alguse muutmine tööandja poolt

Tööaja alguse muutmine tööandja poolt

Töö

Tööandja soovib tööaja algust nihutada 30min varasemaks algusega 6:00. Mina käin tööle 40km kauguselt rongiga. Mul ei ole võimalik tööle jõuda 6:00 sest esimene rong on kohal 6:07. Saatsin tööandjale ka kirja selgitades enda olukorda ning ütlesin, et olen avatud läbirääkimistele ning plaanin ka autojuhilube tegema hakata. Lisaks kirjutasin, et rongiaegu muudetakse tavaliselt aprillis varasemaks. Tööandja vastas, et erandit ei tehta kuna tegu on tiimitööga. Ainuke võimalus selleks oleks minna tööle taksoga või lasta ennast kellegil sõidutada, mis oleks mulle äärmiselt kulukas. Rongiga käies oleksin kõige varem tööl kell 6:15. Tööandja ei ole nõus ka transporti hüvitama. Lepingus on fikseeritud kellaaeg 6:30. Tean, et tööandjal on õigus tööaegu muuta kui see tuleneb ettevõtte vajadustest kuid arvestades selle juures töötaja huve. Mis võimalused mul on?

Töölepingu seaduse § 47 lg 4 kohaselt võib tööandja tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui see on ettevõtte vajadustest tingitud ja mõlemapoolseid huve arvestades mõistlik. See tähendab, et tööandja peab arvestama ka töötaja huve ja võimalikke takistusi, näiteks transpordivõimalusi ja lisakulusid. Kui muudatus ei ole töötaja jaoks mõistlik (nt puudub võimalus tööle jõuda), ei saa tööandja töötaja jaoks lepingut ühepoolselt muuta.

Töölepingu muutmine (nt tööaja alguse muutmine lepingus) toimub ainult poolte kokkuleppel (TLS § 12). Kui töötaja ei nõustu muudatusega, ei saa tööandja lepingut ühepoolselt muuta.

Kui tööandja muudab tööaja korraldust, peab ta arvestama, et töötaja jaoks ei tekiks ebamõistlikke kulusid või takistusi tööle jõudmisel. Kui muudatus põhjustab töötajale olulisi lisakulusid (nt taksosõit), tuleb leida kokkulepe või alternatiivne lahendus. 

Kui tiimitöö puhul peavad kõik tööle saabuma ühel ajal, siis tuleb tööandjal leida Teie jaoks sobiv lahendus kella 6-ks tööle jõudmisel. Näiteks võib tööandja ise korraldada oma töötajatele transpordi vms. Kui tööandja lahendust ei paku, siis ei saa ta nõuda, et peate tööle jõudma kella 6-ks. Teisisõnu on Teil õigus tööle tulla lepingus märgitud kellaajaks ja tööandja ei saa tugineda sellele, et olete töölepingut rikkunud. 

Vastatud:
13.02.2026

Töösuhted

Töösuhted

Töö

Tere! Tööandja on esitanud minu kohta vale kaebuse. Ta on rikkunud minu au ja nime. On esitanud vale andmeid ja kaasanud ka oma alluvaid kirjutama avaldusi. Kuidas olukord lahendada? Kas pean kohtusse pöörduma?

Töövaidlused tööandja ja töötaja vahel (nt valeandmete esitamine seoses töösuhtega) lahendatakse individuaalsete töövaidluste lahendamise korras, mis tähendab, et esmalt võib pöörduda töövaidluskomisjoni poole. Kui komisjoni otsus Teid ei rahulda, on võimalik pöörduda kohtusse.

Vastatud:
20.01.2026

Joobeastme võimalik mõju ametikohal töötamisele

Joobeastme võimalik mõju ametikohal töötamisele

Töö
Töösuhted

Soovin küsida järgmist asja. Kandideerisin (ametiasutusse), kuid kandideerimise ajal juhtus rumal lugu ning jäin puhumisreidis vahele minimaalse rikkumisega (tõenduslik näit 0.10). Tegemist oli esmakordse rikkumisega, politsei pakkus KOJU programmi. Sain (ametiasutus)-sse tööle, kuid eelistaks programmi asemel trahvi tasuda. Kas see trahv ja märge karistustegistris saab kuidagi mõjutada minu töötamist (ametiasutuse) ametnikuna? Rikkumise hetkel ma ei töötanud veel ametnikuna vaid kandideerisin ning PPA otsus menetlusele tuli peale minu (ametiasutus)sse tööle võtmist. Tänan!

Täpsemat tausta ja asjaolusid (sh ametikohta ja teenistuslepingu sisu) teadmata on ammendavat vastust anda keeruline. Avaliku teenistuse seaduse § 51 lg 4 kohustab ametnikku hoiduma tegevusest, mis võiks diskrediteerida teda ametnikuna või kahjustada asutuse mainet. Loetelu sellistest tegevustest seaduses ei ole, mistõttu on iga rikkumise võimalik mõju töölepingule ameti kaalutlusotsus. Kõigi eelduste kohaselt aga ei anna Teie kirjeldatud väheoluline rikkumine, pealegi veel esmakordne, üldjuhul alust teenistussuhte lõpetamiseks. 

Vastatud:
09.01.2026

Ajutise töövõimetuse hüvitis

Ajutise töövõimetuse hüvitis

Töö

Haigestusin mõni päev enne töösuhte lõppu.Kas haigusleht lõpeb koos töösuhte lõppemisega või niikaua kui terveks saan ja kuidas sel juhul töövõimetus hüvitist makstakse?

Kui haigusleht avati ajal, mil Te töötasite, ei lõpe see töötamise lõppemisega vaid Teie tervenedes lõpetab lehe arst. Ajutise töövõimetuse hüvitist maksab Tervisekassa tavapäraselt. Samuti on arstil õigus väljastada vajadusel töötamise ajal avatud haiguslehele jätkuleht ja ka selle alusel maksab Tervisekassa hüvitist. Hüvitist ei maksta, kui leht avatakse esmakordselt peale töösuhte lõppu.

Vastatud:
15.12.2025

Ajutise töövõimetuse hüvitis

Ajutise töövõimetuse hüvitis

Töö

Tere, Minul selline küsimus, et kui ma olen haiguslehel ja ilmselt pean olema pikemat aega töölt eemal siis kas haiguslehe ajal antud lahkumisavaldus tagab mulle haigusrahade hüvitamise ka peale seda, kui tööleping on lõppenud?

Töölepingu lõppemisel makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist töötamise ajal avatud haiguslehe ja selle jätkulehtede alusel. Kui töölepingu lõppemise järgselt avatakse uus haigusleht, ajutise töövõimetuse hüvitisele selle alusel õigust ei teki.

Vastatud:
08.12.2025

Lapsehoolduspuhkuselt tööle

Lapsehoolduspuhkuselt tööle

Töö

Tere! Läksin vanemapuhkuselt tagasi tööle. Omal vabal soovil tahtsin minna aste madalamale ametikohale, kus põhipalk on veidi väiksem kui mu vanal positsioonil. Sellel ajal, kui olin lapsega kodus, oli ettevõttes mitu palgatõusu, millest said osa kõik töötajad. Minu põhipalk enne rasedana kojujäämist kõrgemal positsioonil oli 1150 bruto. Madalamal tööl on põhipalk max 1100. Mina säilitasin tööle naastes oma vana põhipalga 1150 ja öeldi, et madalama töö palgastruktuuri järgi kasvas mu põhipalk 50 euro võrra. Öeldi ka, et kui ma oleksin jäänud naastes oma vana töö peale, siis oleks ettevõte pidanud mulle tagantjärgi tagama kõik üleüldised palgatõusud. Kuna läksin madalamale positsioonile, siis ma neid ei saa. Kas ametikoha muutus madalamale kohale takistab mul tagantjärele saamast neid palgatõuse, millest minu äraolekul said osa kõik ettevõtte töötajad?

Arvestades võrdse kohtlemise põhimõtet tuleb lapsehoolduspuhkuselt naasvale töötajale tagada paranenud töötingimused, sh palgatõus, kui kõigil teistel töötajatel on tema lapsehoolduspuhkusel viibimise perioodi jooksul tasu tõusnud. Palgatõusu tagamine lapsehoolduspuhkuselt naasnud töötajale tähendab seda, et kui ettevõttes on palk üleüldiselt tõusnud, peab ta tööle naasnud töötajale makstama suurenenud töötasu, mitte lapsehoolduspuhusele jäämise eelset. Kui töötaja asub tööle väiksema palgaga ametikohal, ei ole tööandja kohustatud tagama talle suurema palgaga töökoha palgatõusu vaid kohtlema teiste töötajatega võrdselt ja maksma tasu, mida tuleb maksta töökohal, kuhu töötaja tööle asus (arvestades vahepealset üleüldist palgatõusu).

Vastatud:
08.12.2025

Osalise töövõimega töötaja puhkus

Osalise töövõimega töötaja puhkus

Töö

Kui mul on põhipuhkus 35 päeva, kas sellele lisandub veel 7 puhkuse päeva osalise töövõime eest?

Töölepingu seaduse kohaselt on osalise või puuduva töövõimega töötaja põhipuhkus on 35 kalendripäeva aastas, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku pikemas puhkuses. Seega ei lisandu puhkusele 7 päeva vaid põhipuhkuse kestus on 35 päeva ja riigi poolt hüvitatakse 7 päeva puhkusetasu. 

Vastatud:
28.11.2025

Tööõigus

Tööõigus

Töö

Kas mul on õiguslik alus saada preemiat, kui lahkun töölt, olles töötanud 9,5 kuud aastast 2025, teinud osakonnas kõige rohkem tööd ning tööandja on maksnud viimased 10 aastat regulaarselt suuri preemiasummasid ja maksustanud need kui palgatulu, aga lepingus ja tööandja vastuses minu küsimusele on see märgitud kui “vabatahtlik” ja oleneb firma majandusaasta tulemustest. Minu arvates on mul tekkinud õigustatud ootus ja see on töötasu kinnipidamine.

Tere

Täname pöördumast! 

Preemia osas otsustab tööandja, mitte seadus.

Lugupidamisega

 

Vastatud:
13.11.2025

Tööõigus

Tööõigus

Töö

Küsimus, kui töölepingusse on ekslikult märgitud puhkuse ajaks 42 kalendripäeva, aga tegelikult on tugi- ja abipersonali (sh õpetaja abi/abiõpetaja) põhipuhkus 35 kalendripäeva, ei oma pedagoogilist kvalifikatsiooni. Töötaja on selle allkirjastanud. Kuidas on seda võimalik muuta? Kas piisab ainult teatest töötajale, et töölepingu punkt muudetud ja ta allkirjastab selle teate? Aga kui töötaja pole nõus, mis saab siis?

Tere

Täname pöördumast! 

Võite teha uue töölepingu paluda allkirjastada ja selgitada töötajale, et seadusest on tema õigus 35 päevale nagu nii.

Lugupidamisega


 

Vastatud:
12.11.2025

Tööõigus

Tööõigus

Töö

Korraline puhkus Kui viimane tööpäev on reede, millal hakkab korraline puhkus, kas laupäevast või esmapäevast? Kuna puhkust arvestatakse kalendripäevades?

Tere

Täname pöördumast! 

Arvestatakse kuupäevast, mis on puhkuse avalduses kirjas.

Lugupidamisega

 

Vastatud:
11.11.2025