Kui firma on kustutatud äreregistrist, seoses majandusaruande mitte esitamisega, kas töötajatel katkeb automaatselt tööleping? Tegeletakse selle probleemiga et taastada, aga kuidas on töötaja õigused seniks? Haiguslehte ei saa võtta, kuna firmat ei ole registreeritud, haigekassa väidetatavalt kehtib veel 2 kuud.

Tere

Täname pöördumast! 

Kui ei ole ettevõtted siis ei saa olla ka kehtiva töölepingud.

Lugupidamisega

Kui minu töö eripära, välitöö korra järgi, on öötöö aga seoses öötööga on minu tervis nii halb, et töötervishoiuarsti poolt on mul keelatud öösel töötada, kas siis minule kehtib ka Töölepingu seaduses olev punkt, et tööandja ei peaks mind sundima öösel tööl käima ja võimalusel laskma mul teha tööd, mis ei ole öösel. Ja kui pole sellist tööd pakkuda, alles siis on tal seaduslik alus töölepingu ülesütlemiseks. Mind just huvitabki, et kui see eripära on kirjas, öötöö.

Tere

Täname pöördumast! 

Jah, kui arstitõend on olemas, siis võite küsida päevast tööd ja kui tööandjal pole võimalik seda pakkuda, siis on alus lepingu ülesütlemiseks.

Lugupidamisega

Tere, Mul on võimalus minna vanaduspensionile soodustingimustel kolme lapse kasvatamise tõttu pool aastat enne üldist pensioniiga (kuu aja pärast). Samal ajal olen registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE). Soovin palun selgitust järgmistes küsimustes: Kas FIE-l on võimalik saada soodustingimustel vanaduspensioni, või välistab ettevõtluse staatus selle õiguse? Kui töötan FIE-na vaid ligikaudu kümme päeva kuus ning ülejäänud ajal peataksin ametlikult tegevuse, kas peatamise perioodil on pensioni saamine lubatud ja kehtib tavapäraselt? Kui taoline võimalus on, kuidas ja kuhu peaksin esitama avaldused? Soovin seda teada, et planeerida oma tegevust pensionile jäämise eel ja vältida võimalikke katkestusi pensioni maksmises.

Soodustingimustel vanaduspension annab õiguse minna pensionile enne vanaduspensioniiga (ei ole sama, mis ennetähtaegne vanaduspension). Selle õiguse saab näiteks vähemalt kolme lapse või puudega lapse kasvatamise eest või kui ollakse töötanud tervistkahjustavatel kutsealadel. Kui  neil tingimustel on jäädud varem vanaduspensionile, on tegemist tavalise vanaduspensioniga, pensioni suurus ei vähene ja kehtivad kõik reeglid, mis tavalise vanaduspensioni korral. Üldjuhul on lubatud saada pensioni saamise ajal töötasu. Erisused ja piirangud kehtivad vaid toitjakaotuspensioni ja ennetähtaegse vanaduspensioni saajatele. Töötades kogub isik pensioniõigusi ja tema pension arvutatakse igal aastal ümber ehk see saab suureneda. Töötamine tähendab lepingu alusel sotsiaalmaksuga maksustatud tulu teenimist, tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana ja ettevõtluskonto vahendusel tulu saamist.

Tere Seoses 2026 aasta maksuküüruga oleks küsimus et kas miinimumpalk täielikult kaob? Mida teha siis inimestel kellel on kohtutäiturid kas nendel endiselt ikka säilib et laekub kontole 886€ töötavale inimesele? Sellest pole kuskil juttu. Lihtsalt jääb nagu mulje et kas siis kohtutäituritega ei jääks midagi

Maksuküüru kaotamine ei tähenda alampalgast loobumist vaid seda, et kõigile hakatakse kohaldama ühesugust tulumaksuvaba sissetuleku määra. Arutusel on küll ka alampalga kaotamine, ent see on alles idee tasandil, pole isegi mitte veel Riigikogus lugemisel ja mitte keegi ei tea kas ta sinna jõuab, millal ta jõuab ja millisena täpselt siis seadusena vastu võetakse ning kuidas see hakkab mõjutama alampalgaga seotud määrasid nagu on praegu täitemenetluses arestimisele mittekuuluv sissetuleku osa. 

Töötasu alammäära täpse suuruse lepivad sotsiaalpartnerid kokku iga aasta sügisel, võttes aluseks Eesti Panga värskeima prognoosi, ja selle kinnitab vabariigi valitsus. 2026. aasta töötasu alammäära muutumist Eestis ei ole veel ametlikult kinnitatud. Kuni uue määruse kinnitamiseni kehtib 2025. aasta alammäär - tunnitasu alammääraks 5,31 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 886 eurot. Küll aga leppis 2023. aasta kevadel valitsus koos ametiühingute ja tööandjatega kokku alapalga kiirendatud tempos tõstmise:

• 2024. aastal 42,5%,
• 2025.aastal 45%,
• 2026.aastal 47,5% ja
• 2027.aastal 50% keskmisest palgast.

Tere, mul on isegi mitu küsimust. Töötan tükitöö alusel ja suulise lepinguga. Tegelikult lihtne. Teed töö ja tead palju tegid, palk oleneb sellest. Aga Meil olid just riiklikud pühad ja ülemus nõudis, et ma peaks töötama neil päevadel, sest objekti graafik on miinuses. Ma keeldusin. Ma tegin tööd objektil 20 juuni kui minu laps lõpetas põhikooli 500 meetri kaugusel. Kas ma pean töötama nädalavahetustel ja riiklikel pühadel? ja kas tükitöölisena saab nõuda hüvitist? Küsimus 2. Ma pole saanud puhkuse rahasid 20 aastat. Mul ei ole olnud seda õnne. Ma töötan ametlikult. Kas tükitööline võib saada puhkust mis on tasusastud? Mul on ka osaline töövõimekus ja kuigi ma väga tahaks raha teenida siis ma ei suuda teha tööd sama palju kui teised. Mida teha kui sinult nõutakse ebareaalseid asju ja sa ise ei suuda enam joosta nii kiirelt kui 30 aastata tagasi? Ma olen seda teinud terve elu ja ma ei ole oma 50 aasta jooksul ühtegi tasustatud puhkust saanud. Kõik on ruudu sees.

Töö- ja puhkeajareeglid ning kohustus anda korralist puhkust ei sõltu sellest, kas töötatakse tükitöö alusel või on kokku lepitud tasu töötatud aja järgi. Oluline on, mis liiki leping on töö tegemiseks sõlmitud. Kõik nimetatud garantiid tulenevad töölepingu seadusest ja neid on õigus saada, kui töötatakse töölepingu seaduse alusel. Kui aga töötamiseks on sõlmitud mõni võlaõiguslik leping ja töö iseloom vastab sõlmitud lepingule, ei ole õigust nõuda puhkust ega suuremat tasu töötamise eest puhkepäevadel. Erinevate töötamiseks sõlmitavate lepingute võrdluse alusel võite ise välja selgitada, mis lepinguliik on Teie ja tööandja vahel sõlmitud. Samuti võite oma õiguste välja selgitamiseks pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele.

Sooviksin sellisele olukorrale tööõiguslikku juristi vastust: Eelmises ettevõtte asukohas töötades sain tootmisjuhiga suulisele kokkuleppele hommikuti hilinemise osas, seoses laste lasteaeda viimisega (2a ja 5a), ettevõte kolis 2024 aastalõpus ühest linnast oma tootmise teise, kaugus 15-18km kaugemale, enne lõpliku kolimist tekkis küsimusi tööaja algusaja osas kas jääb samaks (7.30), algul oldi selle algusaja suhtes paindlikud ja töötaja sai tootmisjuhi ja personalispetsialistiga selles osas ka suulisele kokkuleppele. Nüüdseks 27.05.2025 teavitati töötajat hoopis teise vestlusele kutsumise tõttu, tehti teema muudatus vestlusele kutsumise teema lõppedes(vestlus oli suuliselt, teemal töötaja alusetu süüdistamine), et tehasejuhile ei sobi enam töötaja hommikused sellised hilinemised sest see ei ole teiste suhtes võrdsuse mõttes aus ja pidi sama meelt ka osad töötajad olema(ei täpsustatud), kui töötaja küsis siis võrdse kohtemisega seoses kontori töötajate kohta sai ta personalispetsialistilt vastuse, et tööandja võtab kõiki osakondi erinevalt kuna administratiivne osakond teeb ka vahest hilisõhtutel tööd (tootmisjuhile võimaldatakse/ lubatakse sellise kokkuleppe alusel hilisem tööle jõudmine, kuna viib samuti hommikuti lapsi lasteaeda). Selle eelnes lisaks tööandjaga väike ebameeldiv juhtum lisaks, kus töötaja sai avaliku alandamise.

Tere

Täname pöördumast! 

Tööandja ei pea võimaldama teile hilisema tööpäeva alguse.

Lugupidamisega

kas osalise töövõimega saab olla turvatöötaja?

Nõuded turvatöötajale  on kehtestatud Turvategevuse seadusega. Seaduse kohaselt saab turvatöötaja olla isik, kes on vähemalt 18-aastane põhihariduse ja täieliku teovõimega Eesti kodanik või isik, kes on Eestis omandanud elamisõiguse või kellele on Eestis antud elamisluba, valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega kehtestatud tasemel, on sellise kehalise ettevalmistuse ja terviseseisundiga, mis võimaldab tal täita oma tööülesandeid, on oma isikuomaduste ja kõlbluse poolest sobilik täitma turvateenistuja ülesandeid ning kelle käitumine ja eluviis ei ohusta tema enda ega teise isiku turvalisust, ei ole sõltuvuses alkoholi või narkootilise või psühhotroopse aine kasutamisest ja talle peab olema antud kutseseaduse alusel turvatöötaja kutse. Turvatöötaja peab olema läbinud mitte varem kui kolm kuud enne esmast tööle asumist tervisekontrolli, millega tehakse kindlaks tema terviseseisund ja sobivus tegevusalal töötada. Tervisekontrolli viib läbi töötervishoiuarst, kes väljastab turvaettevõtjale kinnituse turvatöötaja nõuetele vastavuse kohta, avaldamata täpseid terviseandmeid.

Seega, kui isikule on töötervishoiuarsti poolt väljastatud kinnitus, et ta on sobiv turvatöötaja töökohustusi täitma ja isik vastab ka muudele kehtestatud nõuetele, ei ole osaline töövõime takistuseks.

Juhul kui töökoht on välismaal ning firma ka (euroopa firma) ning sain kutse minna kaitseväeõppekogunemisele, kas tööandjal on kohustus lasta mul minna õppekogunemisele kui peaksin olema tööl. Või kas piisaks sellest kui saan vastava kinnituse tööandja poolt et antud perioodil asun tööl ning mul puudub võimalus osaleda?

Õppekogunemisele ilmumine on reservis oleva isiku kohustus. Kui reservis olev isik eirab õppekogunemisele ilmumise kohustust, hoiatab Kaitsevägi, et isiku mitmed õigused ja lubade kehtivus (jahipidamisõigus; mootorsõiduki juhtimise õigus; kalastuskaart; relvaluba ja relvasoetamisluba; väikelaeva ja jeti juhtimise õigus), võidakse peatada ning nende andmisest keelduda, kui ta ei täida Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust. Reservis olev isik on vabastatud või võidakse vabastada õppekogunemisel osalemisest kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud tingimustel. Seega, kui ei esine seaduses sätestatud asjaolusid, on reservväelane kohustatud õppekogunemisele ilmuma.