Tere! Olen üles kasvatanud viis last kellest neljal on üks isa. Peaksin saama varem pensionile. Selleks vaja kahelt isalt allkirjastatud dokumendid . Probleem selles et laste isade elukohad teadmata, nelja lapse isa elab Soomes ja pole nõus paberitele alla kirjutama, kuna väidab et on kasvatanud lapsi 8 aastat . Tegelik olukord selline et kasvatas vanemat tütart nõutud aja, kolm last olid alla 8 aastased kui lahkus pere juurest. Tõestamiseks ei tea kuhu pöörduda. Ja mida teha kui viimase lapse isa elukohta ei tea midagi.

Sotsiaalkindlustusamet on olukorda selgitanud selliselt: 

Lapsevanemal (või vanema abikaasal, vanema registreeritud elukaaslasel, eeskostjal või peres hooldajal), kes on kasvatanud vähemalt 8 aastat kuni 18-aastast last, on õigus saada lastega seotud pensionilisa ehk seeläbi suuremat pensioni. Kui olete kasvatanud vähemalt 8 aastat vähemalt kolme last või puudega last, on võimalus minna varem vanaduspensionile. 

Ühte õigust saab kasutada korraga üks vanem. Selle, kes millist õigust kasutab, peavad vanemad kirjalikult kokku leppima. Kui kokkuleppele ei jõuta, jagatakse õigused võrdselt mõlema vanema vahel.

Soovitan küsida nõu otse Sotsiaalkindlustusametist.

Tere, Sooviksin teada, kuidas on võimalik vabaneda enda bioloogilise isa ülalpidamiskohustusest, kes pole minu kasvatamisest osa võtnud ja elatist on maksnud ühel korral (1000 krooni), pärast seda kui 2001. aastal toimus minu vanemate kohtulahutus. Olen hetkel silmitsi olukorraga, kus minu bioloogilise isa vanemad on mõlemad voodihaiged ja nüüd igate pidi üritatakse minuga kontakti saada ja leida minult igasugust tuge, sh ka rahalist. Bioloogiline isa nagu selgus on osalise töövõimega ja kusagil ei tööta. Oleksin väga tänulik kui saaksite mind selles osas targemaks teha.

Nagu ülalpidamiskohustus üldiselt, määratakse ka täisealise abivajava isiku ülalpidamiskohustuse ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes võttes arvesse, millises ulatuses suudab isik ise enda ülalpidamise eest tasuda. Kirjeldatud olukorras osalise töövõime toetust. Kui soovitakse näiteks täiskasvanud lapselt ülalpidamist, tuleb soovijal esitada kõik andmed enda vajaduste ja sissetulekute kohta ning ülalpidamist saab nõuda vaid osas, milles isik ise ei ole võimaline ülalpidamise eest hoolt kandma. Lisaks annab perekonnaseadus võimaluse ülalpidamiskohustusest vabaneda. Seaduses on sätestatud, et kohus võib kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui:
  1) ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel (näiteks on sissetulek vähene alkoholismi tõttu või muul põhjusel)
  2) õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu, mis Teie juhtumil tähendab, et isa ei ole lapsele elatist tasunud. Lapsel tuleb seda asjaolu kohtule tõendada. Näiteks on asjakohaseks tõendiks kohtutäituri kinnitus, et ehkki elatis oli välja mõistetud ja täitemenetlus alustatud, ei õnnestunud siiski elatist sundtäita. Ent tõendiks võib olla ka mistahes muu nimetatud asjaolu tõendav dokument või tunnistaja ütlused.

Tere Minu mure selles et läksin 10a tagasi lahku oma elukaaslasest kellega on meil 3 last ,kuna lapsed minu nimel siis alimente ei ole ma peale pannud,sest siis tuleb hakata tõestama et tema lapsed jne Siiani saime ka üsna hästi läbi ,kuigi ta lapsi rahaliselt ei toetanud Nüüd võttis mõned aastad tagasi omale uue naise ja hakkasid levima jutud et viimane laps pole tema oma ja sellepärast tahaksingi teha talle dna testi et vastupidist tõestada ja seljuhul ka alimentide peale panna Aga ma ei tea kuhu ja kelledele ma täpsemalt pöörduma pean, sest vabatahtlikult see mees ilmselt nõus ei ole Parimat soovides

Kui isa ei nõustu enda isadusega, saab esitada kohtule avalduse põlvnemise tuvastamiseks ja sellel eesmärgil DNA analüüsi määramiseks. Samas menetluses on võimalik esitada ka elatisnõue. Avalduse menetlusse võtmise järgselt määrab kohus DNA ekspertiisi, kuhu isa ja laps on kohustatud minema. Peale põlvnemise tuvastamist teeb khus lahendi lapse andmetesse isa kohta kande tegemiseks ja elatise määramiseks, kui seda on taotletud.

Tere. Olen kodune 1a7k lapsega lapsehoolduspuhkusel kuni lapse 3a saamiseni. Soovin minna tööle kuid tööandja ûtles et hetkel pakub poolt kohta kuna täiskohta enam pole ma saaksin samas firmas ka täiskoha kuid mulle isegi sobib see pool kohta hetkel. Kuid kas ka nii saab et minu see lapsehoolduspuhkuse aja lôpuni lepingut on vôimalik nn säilitada kuni laps 3a et siis ma soovin äkki täiskohaga naasta ja mul säiliks haigekassa jne. Ja hetkel 0,5 kohta samal ametikohal mingi muu lepingu nimemuudarusega teha. Tegemist kooliga kus oli eraldi maja väiksem kuid kolitakse osaliselt suurde majja ning ma suurde majja ei soovi kuid kunagi ehk tuleb naasta täiskohaga siis mul pole enam ju vôimalust, Tänan

Vanemapuhkuse ajal ei ole keelatud töötada teise tööandja juures. Tööandjaga kokkuleppel on võimalik töötada ka samas ettevõttes ajal kui töötajal on õigust vanemapuhkusele. Levinud on see, et töötaja töötab ajutiselt osalise koormusega nt muul ametikohal. Ajutine töötamine teistel tingimustel vormistatakse tavaliselt lepingu lisaga (töölepingu ajutine muudatus). Siinkohal tuleb arvestada aga seda, et sissetulek võib vähendada saadavat vanemahüvitist. Sel juhul on töötaja siiski oma põhitöökohalt vanemapuhkusel ja vanemapuhkuse lõppedes (lapse kolmandale sünnipäevale järgneval päeval) on tal õigus oma algsele töökohale naasta.

Tere. On olemas üks 75 aastane meesterahvas, kes on endine ENSV kodanik. Taasiseseisvumisel, on ta alustanud välismaalase ("Halli") passi taotlemise protsessi, kuid lõpuni seda ei viidud kuna haigestus ning on 1997. aastast alates olnud dokumentideta, sissekirjutuseta ja teda justkui polnud olemas. Kuigi peale tervenemist oli tal võimalus ikkagi selle asja lõpuni viia, arusaamatutel põhjustel ta seda teinud ei ole. Kogu selle aja jooksul on ta olnud töötu, ei ole pöördunud kuhugi terviseasutusse ja üleüldse kokkupuuteid riigiga ei olnud. Kogu selle aja on ta elanud koos oma endise abikaasaga (Eesti kodanik, kuid lahutatud 90-ndates), kelle palgast ja pensionist ka toime tulnud. Kuna viimasel ajal on raskeks läinud nii rahaliselt kui ka tervisemured tekkinud, soovitasin tal endale dokumendid teha, et saaks taotleda rahvapensioni ja pensionäri staatuse, et tekkiks ka ravikindlustus. 2023. aasta algul väljastas PPA ajutise elamisluba 5-ks aastaks, tingimusega, et isik saab ravikindlustatud ja ametliku sissetuleku (rahvapension), ja registreeritud elukoha. Elukoht sai registreeritud ja pöördusime Sotsiaalameti poole rahvapensioni taotlusega. Sotsiaalamet ei ole taotlust rahuldanud, kuna seaduse kohaselt rahvapensioni õiguse tekkimiseks peab isik taotluse esitamise hetkeks elama Eestis vähemalt 5 aastat seaduslikel alustel - ehk kas tegemist alalise Eesti elanikuga või elamisloa alusel elava välismaalasega. Kuigi ta on Eestis sündinud, ja terve oma elu Eestis elanud, võib sisuliselt öelda et viimased 30 aasta ebaseaduslikult. Ehk tegemist on nö nõiaringiga ning kui tal õnnestub veel need 5 aastat elada , siis elamisloa pikendamiseks ei ole tal tingimused täidetud. Ja kui abikaasa peaks siit ilmast lahkuma, on ta täiesti sissetulekuta. Infoks veel, et rahvapensioniga koos taotlesime ka vanaduspensioni, kui nõutud 15 aastat staazi arhiividest ei tulnud, mingeid dokumente endal, et ta on töötanud, tal ka säilinud ei ole. Minu küsimus seega on, kas on kuidagi võimalik tõestada, et Eestis sündinuna ja endise ENSV kodanikuna oli tal õigus elamisõigusele vaatamata sellele, et ta pole õigel ajal dokumendid korda teinud, ja sellelt tulenevalt ka rahvapensionile ja ka ravikindlustusele. Tänan.

Teie küsimusele ei ole kahjuks võimalik foorumikeskkonnas vastata. Siin tuleks väga põhjalikult analüüsida varasemaid sündmusi, näiteks miks ja millises etapis jäi poolelei "halli passi" taotlemine. Samuti võib olla abi migratsiooninõustajaga konsulteerimisest. Migratsiooninõustamine on tasuta teenus, mida osutatakse nii eesti-, vene- kui ka inglise keeles. Migratsiooninõustamisest ja vajalikud kontaktid on leitavad PPA veebilehel https://www.politsei.ee/et/migratsiooninoustajad

Et inimesel on praeguseks olemas elamisõigus saan soovitada pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole, et temaga koostöös isikule võimalused toimetulekuks leida. 

Pensioniõiguslikku staaži on võimalik tõendada ka tunnistajate ütlustega, kui on olemas arhiiviteatis, et andmeid arhiivides ei leidu. 

Tere! Ei oska kuskilt mujalt vastust otsida. Seega äkki leian Teilt vastuse. Nimelt sain lapseülalpidamiseks kaitseväest 3a pikendust, kuid nüüdseks enam lapse emaga koos ei ela ning elame lapsega kahekesi. Hetkel veel saan abi paluda lapse vanavanematelt, et saaksid hoida last, kui mina tööl olen, kuid sügisest läheb laps lasteaeda ning peame minu töö pärast ära kolima. S.t enam vanavanemad last hoida ei saaks. Et ongi küsimus, mis sellest kaitseväe asjast saab?

Ilmselt on Teile antud ajapikendust praegu põhjusel, et Teie lapsevanemana või muu last ülalpidava isikuna peate ülal vähemalt ühte alla kolmeaastast last ning ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest. Seetõttu ka ajapikenduse tähtaeg 3 aastat.

Lisaks aga on seaduses alus ajapikenduseks Teie kirjeldatud juhul. Nimelt kutsealusele antakse ajapikendust kuni vastavate asjaolude äralangemiseni, kui kutsealune lapsevanemana või muu last ülalpidava isikuna üksinda peab ülal vähemalt ühte last, kellel puuduvad teised ülalpidamiskohustusega isikud, ja ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest. Seega, kuivõrd küsimuse püstitusest nähtub, et kasvatate last üksinda, saate nüüd taotleda ajapikendust eelnimetatud alusel.

Tere! Kas abikaasal, kes pole laste bioloogiline isa,on õigus saada pensionilisa laste kasvatamise eest.

Oluline ei ole kes on lapse bioloogiline vanem, vaid kes on kantud vanematena lapse sünnidokumentidesse. Pensionilisa laste kasvatamise eest on õigus saada lapse vanematel.

Tere, oleme abikaasaga lahku läinud (ametlik lahutus jõustub 22.01.24). Meil on 2 last ühisest abielust ja tal 1 uus laps. Seni tulid lasterahad mulle, aga nüüd soovib abikaasa neid endale. Siiani on rahaasjades usaldus ja olen sellega nõus. Minu küsimus ja mure: mis see mulle kaasa võib tuua tulevikule mõeldes ? Kas ta saab sellega laste üle mingid õigused ? Kui lihtne on mul pärast Sotsiaalkindlustusametilt need uuesti minule taodelda ? (siis peab olema tema nõusolek ? Aga kui ta seda ei anna ?) Nt kui ma ise peaks kunagi kolmanda lapse saama kasvõi. Mis veel võib olla, mille peale ma ei oska hetkel tullagi ? Saab ta mult nt alimente nõuda ? Tänades ja kõike head soovides, M.

Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel. Kui vanemad soovivad hüvitise saamise õigust kasutada kordamööda, esitab hüvitise uus taotleja taotluse, millel on seni hüvitist saanud isiku nõusolek. Kui nüüd edaspidi asjaolud muutuvad ja Teie lapsi peamiselt kasvatava vanemana soovite isa perehüvitise saajaks saada, on Teil võimalus esitada SKA-le vastav avaldus ja tõendada, et lapsed kelle eest Te toetust saada soovite, elavad koos Teiega. PHS § 26 lg-st 1 tulenevalt võetakse peretoetuse suuruse kindlakstegemisel arvesse kõik peres koos kasvavad lapsetoetusele õigust omavad lapsed.

Kuivõrd uus elatise suuruse arvutamise kord võtab nagunii arvesse ka peretoetusi, mida ei arvata kummagi vanema panuseks vaid mis jagunevad vanemate vahel võrdselt, ei peaks Teie soovitud muudatus elatise tasumisse muudatusi tooma. Seda muidugi eeldusel, et isa Teie ühiste laste osa saadavatest peretoetustest Teile üle kannab.

Tere! Sooviks uurida, kuidas on tarbekas lastel käituda pensionärist ema (75a), kes on hooldekodus (tugeva abivajadusega teenusel). On selgunud, et emale on andnud üks kiirlaenu asutus kokku ~3000 euro kanti kiirlaene. Hetkel läheb kogu pension, lisaks omavalitsuse toetus ning laste omapanus hooldekodu kohatasule. Kuna laste ja ema suhted pole kunagi olnud soojad (lapsed on viibinud ka lastekodus, ema alkohoolik), siis aina enam tuleb üllatusi, millest lapsed teadlikud ei ole olnud. Samuti tuleviku seisukohast on mõlemal potensiaalsel pärijal plaan pärandist loobuda. Kas tekkinud võla peab kohtutäitur halvimal juhul kinni pensionist? Millega peaks lapsed praegu arvestama? Samas ei taha olla ka nö pahatahtlikud, kuid hetkel, mil inimene, kes ise need laenud on endale võtnud on praktiliselt liikumatu ning mälu on halvenenud on üsna keeruline lahendusi leida, kuna ka lastel ei ole hetkel piiramatuid rahalisi võimalusi neid kiirlaene tagasi maksta, lisaks juba hooldekodu jms tasudele. Tänades!

Esmalt soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele, et selgitada välja kuidas on emal õnnestunud laenu saada. Kas ta oli laenu võtmise ajal teovõimeline, kas laenuettevõte on laenu andes järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, kas krediidikulukuse määr on seadusega lubatu piirides ja ega kohustus juba aegunud ei ole. Koostöös juristiga võite leida olukorrast väljapääsu. 

Üldiselt on aga nii, et iga täisealine isik vastutab oma kohustuste eest ise ja lapsed oma vanemate laene tasuma ei pea. Kohustuste üleminek võib tulla kõnealla vaid pärimise käigus, kuivõrd pärandi hulka kuuluvad nii vara kui kohustused. Lisaks, kui ema on end ebamõistliku käitumisega asetanud olukorda, kus ta pole suuteline enam enda ülalpidamisega hakkama saama ja tema ise ei ole lapsi piisavalt ülal pidanud, võib olla olukord, kus lapsed vabanevad ema ülalpidamise kohustusest. Ka selle soovitan individuaalsel nõustamisel läbi arutada.

Tere! Minu juhtumil figureerivad kolm inimest: ema - pankrott, mina - üliõpilane päevaõppes (töötan lisaks natuke) ja minu õde. Minu omandid küsimuste jaoks: 1)maja - mille ostmise leping on tehtud minu poolt, omaniku ümberkirjutamist veel pole tehtud. 2)Telefon - ostsin stipendiumitega oma õelt Olukorra kirjeldus: Ostsin õel telefoni, mille kohta ma arvasin, et see on kasutatud. Õde võttis telefoni sõprade käest. Maja maksin peaaegu lõpuni. (Enne maksis isa, kes on surnud) Õel juhtus “paanika-hüsteerika” ja ta hakkas ta ähvardama emat ja mind iga päev, terve päeva jooksul(raha puudumise pärast). Minu peale kavatseb ta politsesse avalduse kirjutada, et ma varastasin telefonit.(telefonikarp on mul alles ja kasutasin telefoni 1,5 aastat). Meile ähvardab kohtumisega, sest tahab maja endale. Aitas ta muidugi mingi summaga maja ostmisel, kuid ostame selle ikkagi ise ja edasise abist loobusime. Elan Tallina, õde ka. Ei saa ta teada mu telefoninumbrit, kuid ta teab, kus ma elan ja õpin. Helistan esimesel võimalusel politseisse, kuna ta jälgib mind ja ähvardab füüsiliste kahjustustega. Veel tean, et ta ise kardab politseid, sest tegin maksupettust. Kuid ei saa seda tõestada, sest ta kustutas kirjavahetuse ja mina olen alles 21-aastane, et sellest aru ei saa. Lisaks, tahtsin teavitada lapsi kohta, kes on tema hooldusel. Lapsel oli kerge autismi vorm. Ta ei soovi olla temaga kogu aeg ega aidata ega töötada spetsialistidega. Lapsel (7-8 aastane) on nüüd raske autism ja ei oska rääkida ja tavapärased elutegevused. Kokkuvõte: Olen praegu kaitsetu üliõpilane (21 aastane). Ei oska hinnata ,milles ma süüdi olen ja kuidas ennast seaduslikult kaitsta. Õde ähvardab füüsilise vägivallaga ja pressib välja raha, maja ja kulda (kõik, mille eest ta raha saab) Küssimused: Kuidas ma saan seaduslikult peatada õe sekkumist minu maja ostmise protsessis? Kas peaksin politsei kaudu paluma kaitset? Juhul kui ma ei soovi kohtuprotsessi (mul ei ole midagi valesti teinud ja ma ei tea õe räpastest trikkidest), kas peaksin politsei kaudu lahendada probleemi? Kui jah, siis pean avalduses kõik välja kirjutama ja oodama?

Küsimuse püstitusest saab järeldada, et probleemiks on õe tervislik seisund ja sellest tulenevalt ahistav käitumine Teie ja Teie ema suhtes.  21-aastane on täisealine inimene, kellel on õigus ise otsustada nii enda kui oma vara üle. Olukorra kirjeldusest ei nähtu, nagu oleks Teie õel mingit põhjust või võimalust maja ostmise protsessi sekkuda. Kui maja ostate Teie ja selliselt on ostu-müügi leping ka vormistatud, siis ei ole kellelgi teisel vajadust ega võimalust kaasatud olla kui Teie seda ei soovi. Õe ähvarduste ja ahistava käitumise osas on kaks võimalikku käitumisviisi: esiteks teha konkreetse õe tegevuse kohta süüteoteade politseile ja paluda ka lähenemiskeelu seadmist. Teiseks võimaluseks on taotleda õele lähenemiskeeldu tsiviilkohtus. Mõlemal juhul keelatakse Teie õel Teile läheneda, Teie ellu sekkuda ja häiriva sisuga teateid saata. Mõlema keelu rikkumise korral ootab teda karistus.