Tere KÜ huhatus soobib kehtestada uue KÜ põhikirja. Põhikirja ühes punktis öeldud kulude arvestuse kohta, et kõik järgmised kulud: haldus, raamatupidamiskulud, hoolduskulud, porivaibateenus jne JAGATAKSE KORTERITE VAHEL VÕRDSELT. Kuigi seni need kulud me jagasime korteromandi RUUTMEETRITE JÄRGI. Ülldkoosolekutel meil oli varem sel teemal arutamised, aga me ei võtnud mingit konkreetset otsust. Hääletamisi ka ei olnud. Kui inimesed hääletavad tulevasel üldkoosolekus põhikirja poolt, siis üldkulude arvestamine hakkab toimuma uue süsteemi järgi. Väikse stuudiokorteri omanikud peavad tasuma üldkulude eest sama palju, nagu suure kahekorruselise korterite omanikud. Kas see võiks nii olla? Kas see ei riku mingit seadust? Öugipidamisega Irina

Seaduses on lubatud mõlemad kulude jaotamise põhimõtted. Nii on seaduses kirjas, et üldjuhul  tevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Samas annab seadus võimaluse põhikirjaga sellest põhimõttest kõrvale kalduda. Nimelt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha eelpool kirjeldatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.

Sellise otsuse vastu võtmiseks on vaja aga korteriomanike kokkulepet ja peab silmas pidama, et põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

Tere, Naabriga on vaidlus. Teenusepakkuja nõuab volitatud esindaja määramise, et edaspidi temaga lepingut sõlmida, kuna tegemist on paarismajaga, mis on kaasomandis. Korteriühistu ei ole loodud. Minu ja mu abikaasale kulub kokku 0,5 osa ja sama naabril ja tema abikaasal. Me ei saa kokkuleppele, keda määrata volitatud isikuks. Ta väidab, et "AÕS paragrahv 72 reguleerib kaasomandi valdamist ja kasutamist ning otsustamist vajavate küsimuste korral saab läbi viia hääletuse. Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest (vastavalt lepingule teil 1942 m2 ja meil 2020 m2)." See sama AÕS paragrahv viitab Korteriomandi- ja korteriühistuseadusele, kus on kirjas § 22. Hääleõigus üldkoosolekul (1) Korteriomanike üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle. Samuti, § 71. Kaasomandi ulatus (1) Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Kas mu naabril on nüüd alati otsustusõigus, kui tema krunt on 80 m2 suurem? lugupidamisega, 

Kui kaasomand kuulub mõlemale perele võrdsetes mõttelistes osades ja nii on ka kinnistusregistris (Teil  1/2 kaasomandist ja naabril samuti), ongi kaasomanike osad ühises asjas võrdsed. Kaasomandi puhul ei võeta aluseks kasutusel oleva hooneosa pindala vaid lähtutakse kinnistusraamatu omanikukandest, kus on väljendatud murruna kui suur mõtteline osa kogu kinnisasjast kellelegi kuulub.

Seega ei saa Teil olla kaasomanike enamuse seisukohta vaid omanike osad on võrdsed (1/2 mõttelist osa) ja lähtuda tuleb AÕS sätetest, võttes aluseks, et omand kuulub kaasomanikele võrdsetes osades. Asjaõigusseadus ütleb, et kaasomanikud otsustavad ühise asjaga seotud küsimusi kokkuleppel, üksmeeles, arvestades ka teise kaasomaniku huve. Kui kokkulepet ei saavutata, tuleb pöörduda olukorra lahendamiseks kohtusse. Muud võimalust kaasomanike, kellele osad ühises asjas on võrdsed, ei ole.

Kuna kirjutate, et korteriühistut ei ole loodud, ei ole korteriomandi- ja korteriühistuseaduse sätted asjakohased.

Korterelamu üks omanik on aastaid tagasi ehitanud korterisse kamina, mille korsten (toru) on viidud läbi katuse, mis on kaasomand. Selleks ta teiste omanike nõusolekut saanud pole, kuid on legaliseerinud ehitise. KÜ üldkoosolek on võtnud vastu otsuse, et korterelamusse enam ühtegi uut kaminat ehitada ei tohi. Nüüd on teine omanik esitanud TLPAle projekti oma korterisse kamina ehitamiseks ja TLPA on kandnud selle kohta ehitisteatise ehitisregistrisse. Palju teisi omanikke on saatnud TLPAle kirja, et on kamina vatu. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt peaks see olema siduv, st kaminat ehitada ei tohi vaatamata TLPA otsusele. Kas võrdse kohtlemise seadusele rõhudes (majas on üks kamin, miks ei võiks olla ka teine) tohib see omanik vaatamata enamuse vastuseisule oma kamina ehituse teostada? Mis on ülimuslikum - KÜde seadus või võrdse kohtlemise seadus?

Võrdse kohtlemise seaduse kohaselt tuleb kohelda võrdseid võrdsetel asjaoludel võrdselt. Seda toetab ka korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mille kohaselt on küll teatud tegevusteks vaja teiste kaasomanike nõusolekut ent nõusoleku andmisest ei tohi keelduda põhjendamatult. Niisiis on kaalutlemise küsimus, kas on olemas mingid reaalsed konkreetsed põhjused, mis tingisid kaminate keelamise, kas kaminaehitusega kahjustatakse teiste kaasomanike õigusi ja huve. Kui vastus sellele küsimusele on negatiivne, saab kaminat ehitada sooviv korteriomanik nõuda kamina ehituseks nõusoleku andmist ja lasta kohtul oma nõude õigustatuse üle otsustada.

Tere, austatud jurist! Mul on küsimus korteriühistu kohta. Ma palusin vaadata meie KÜ juhil vaadata dokumente alates 2016 aastast kuna mul tekkisid mõned küsimused raha kohta (kuidagi ei klappinud kokku arvud). KÜ liige andis mulle vaadata kuni 2022 aastani, 2023 aastat ta mulle ei andnud kuna ütles, et pean üldse talle maksma selle eest, et ta raiskab oma aega minuga istumisele. Kuid nagu ma saan aru, see on tema töö mille eest meie (elanikud) maksame talle iga kuu. Lisaks sellele ta ütles, et ta ei anna seda mulle seaduse pärast (võlaõigusseadus, paragraph 1017). Kuid kui vaadata just seadust korteriomandi- ja korteriühistuseadust, siis seal on olemas paragraph 45 (1), kus on kirjas, et mul on õigus tutvuda dokumentidega ja rahaga seotud asju seal ei esine. Nagu ma saan aru, et KÜ peab andma dokumentidega tutvuda tasuta, kuna see on tema töö ja meie maksame talle nii kui nii. Aitage palun mind antud küsimusega, kellel ikka on õigus? Kas temal ja ma pean talle maksma selle eest, et tutvuda dokumentidega tasuta, või mul?

Korteriühistu juhatus ei ole toiminud tasu nõudes õiguspäraselt. Kui korteriomanik esitab korteriühistu juhatusele nõude korteriühistu dokumentidega tutvumiseks, võib juhatus selle võimaldamisest keelduda üksnes juhul, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele (KrtS § 45 lg 2). Tasu võib nõuda juhul, kui korteriühistul tekivad sellega seoses kulud ja üldkoosolek on nii otsustanud. Näiteks dokumentidest koopia tegemise kulud. 

Korteriomanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või kuue nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus ei ole sellele nelja nädala jooksul vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.

Tere! Kuidas käituda, kui rahu rikkuvad üürilised alumiselt korruselt jätkavad rahu rikkumist, nad on oluikorrast teadlikud. Korteri omanik süüdistab aga mind, et käin ukse taga, koputan seintele ja kutsun pidevalt politseid. Mitte ühtegi neist toimingutest pole ma aga teinud.

Korteriomanikul on õigus kasutada eriomandi eset oma äranägemise järgi arvestades seejuures teiste korteriomanike õigustatud huve. Samuti on korteriomanik kohustatud hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kindlasti on teiste korteriomanike õigustatud huviks öörahu ja ülemäärase häiriva müra puudumine. Kui lärm ja müra ületavad tavakasutusest tekkivad mõjud, tuleb korteriomanikul, kelle korterist häiring lähtub, tagada, et seda kohustust täidavad ka korteri üürnikud.Korteriomanik võib nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt. Kui eriomandi ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest.

 Seega on Teil õigus nõuda korteriomanikult tavakasutusest tekkivast mürast hoidumist, kellel omakorda on kohustus tagada, et üürnikud seda täidavad. Kui üürileandja Teie pöördumist tõsiselt ei võta, võiksite probleemi arutada korteriomanike üldkoosolekul. Kui lärm ja müra on ülemäärased, häirivad need tõenäoliselt ka teisi naabreid. Nõude teiste korteriomanike huve kahjustava tegevuse lõpetamiseks võib esitada ka korteriühistu. Kui üürnikud siiski kohustust naabritega arvestada ei täida, saab üürileandja üürilepingu ka  erakorraliselt üles öelda.

Olen üks kuuest kinnistu kaasaomanikest, kinnistu kaasomanikele on kehtestatud kasutuskorra kokkulepe, kanne on kinnistusraamatus. Minu kaasomandi osa on pindalalt kõige suurem, aga koosneb ainult põllumaast, teistel on oma osadele peale ehitatud ka ehitis. Sooviksin kinnistu reaalosadeks jagamist, kas on see võimalik kaasomanike kokkuleppel või ainult kohtu teel? Kas kinnistu reaalosadeks jagamine on seotud ka detailplaneeringuga, kas detailplaneeringu kehtestamine võib olla üheks tingimuseks reaalosadeks jagamisel?

Kaasomandit saab lõpetada kaasomanike kokkuleppel notariaalselt. Vaid kokkuleppe mittesaavutamisel tuleb pöörduda kohtusse. Reaalosadeks jagamine on võimalik vad siis kui maakorralduslikult või planeeringu kohaselt on see võimalik. Soovitan küsida kinnistu reaalosadeks jagamise kohta seisukohta kohalikust omavalitsusest.

Tere Korteriomanik on 2013 aastal edastanud Korteriühistu juhatusele digiallkirjaga volikirja. Sisu on järgmine: Mina, (korteriomaniku nimi), (isikukood) volitan (kolmanda isiku nimi X), (isikukood), esindama mind, Korteriühistu (korteriühistu nimi), (registrikood), nimel kõikides toimingutes ja küsimustes, sealjuures vastu võtma ja alla kirjutama minu nimel kõikidele dokumentidele. Volikiri on tähtajatu ja edasivolitamise õigusega. Nüüd volitatud esindaja kirjutab e-posti teel korteriühistu juhatusele, soovides teada detailselt informatsiooni Korteriühistu majandustegevusega seonduvalt. Kas korteriühistu juhatus on kohustatud vastama e-posti teel või muul viisil antud isikule ja jagama informatsiooni? Või kehtib sellise sisuga volikiri ainult Üldkoosolekutel? Kelle kohustus on edastada korteriomaniku esindaja kontaktmailid ja telefoninumber Korteriühistu juhatusele? Kas korteriomaniku või korteriomaniku esindaja?

Teie tsiteeringus ei ole mainitud, et volitus oleks antud esindamiseks üldkoosolekul. Viidatud sõnastuses on volikiri antud esindamiseks "kõikides toimingutes ja küsimustes, sealjuures vastu võtma ja alla kirjutama minu nimel kõikidele dokumentidele". Seega on antud esindajale õigused ka dokumente vastu võtta ja muid küsimui suhtes korteriühistuga volitaja eest ja nimel lahendada. Volikirja andmine ei piira volitaja õigusi teha toiminguid ka isiklikult, seega võib kontaktandmed esitada nii volitaja kui volitatu. Kui dokumendid on olemas failina, tuleb need edastada e-postiga. Kui see võimalikuks ei osutu, tuleb anda teada kus ja millal on võimalik dokumentidega tutvuda. Tutvumise käigus tuleb võimaldada dokumentidest koopiate või fotode tegemist.

Tere, mul tekkis Teie vastust lugedes täiendav küsimus. Esialgne vastatud teemapüstitus oli järgnev: "Tere, Kui kaasomandi vähemusosanik soovib kaasomandit müüa, kuidas ta müügiprotsessi algatab? Millal ja kuidas informeeritakse enamusosanikku". Osaline vastus, millest tekkis täiendav küsimus oli järgnev: "Ostueesõigust saab teostada pärast seda, kui müüja on sõlminud ostjaga müügilepingu või teinud muu tasulise võõrandamistehingu. Enne müügilepingu sõlmimist ei ole vajadust teistelt kaasomanikelt müügilepingu sõlmimiseks nõusolekut küsida. Ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku (kaasomaniku) ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja (esialgse) ostjaga kokku leppis." Minu küsimus, kas ja kuidas teavitatakse kaasomanikke, kui üks neist on sõlminud notariaalselt ostjaga (nö võõras esialgne ostja, kes pole kaasomanik) müügilepingu ? Minu jaoks on see oluline informatsioon seetõttu, et kasutada kaasomanikuna enda ostueesõigust. Kui teisel kaasomanikul, kes soovib enda mõttelist osa müüa, puudub selle tegevuse teostamiseks vajadus saada nõusolek kõikidelt kaasomanikelt, siis kas protsessi algatamisel on notaril kohtustus enne müügitehingu lõpule viimist eelnevalt teavitada teisi kaasomanikke, et need saaksid vajadusel ostueelisõigust kasutada? 

Nagu varasemalt vastatud, saab ostueesõigust teostada peale notariaalse ostu-müügi lepingu sõlmmist ühe kaasomaniku ja kolmanda isiku vahel. Seega ei tule ka teadet saata mitte enne tehingut vaid peale selle sõlmimist. Selleks tuleb müüjal teistele kaasomanikele sõlmitud müüdilepingust ja lepingu tingimustest teada anda. Ostueesõiguse tesostamisel on oluline tehingust teatamise aeg, sest avaldust ostueesõiguse teostamiseks saab esitada kahe kuu jooksul tehingust teada saamisest arvates. Ostueesõiguse teostamine toimub ostueesõigust omava isiku (ehk kaasomaniku) avalduse tegemisega müüjale. Avaldus peab olema tehtud samas vormis, milles on sõlmitud leping, mille tagajärjel ostueesõiguse teostamise võimalus tekib ehk kinnisasja kaasomandi ostueesõiguse teostamise korral peab olema ka vastav avaldus notariaalselt tõestatud. Ostueesõiguse teostamisel astub teine kaasomanik ostja asemele lepingusse. 

Tere, Mul on küsimus seoses oma ühistuga - kas tegeletakse pettusega või pigem mitte. Ma ise olen ühistus uus liige ja vanad liikmed rääkisid, et ühistu esimees ei jaga keskkütte arvet õiglaselt. Ta jätab enda korteri arvestusest välja ja jagab saadud arve kõikide ülejäänud korterite vahel ära. Raamatupidaja on probleemist teadlik, aga ütleb, et peab tegema nagu esimees ütleb. Ühistu liikmed on olnud arad/passiivsed et probleemi lahendada. Eks loogiline on esimees välja vahetada, aga küsimus on see, et kas teda saab varasema käitumise eest vastutusele võtta, et ta peab kompenseerima maksmata jäänud kütte ülejäänud ühistu liikmetele. Ja kas raamatupidajat saab ka vastutusele võtta?

Kulud ja tulud jaotatakse korteriühistus majanduskava alusel. Majanduskava projekti valmistab ette juhatus ja see on kinnitatud üldkoosoleku otsusega. Korteriühistu liikmel on aga igal ajal õigus nõuda juhatuselt korteriühistu dokumentidega tutvumist. Soovitan esmalt nõuda tutvumist kehtestatud majanduskavaga. Kui tegelik kulude jaotus on majanduskavaga kooskõlas, on juhatus täitnud üldkoosoleku otsust ja midagi talle ette heita ei saa. Kui aga majanduskavaga tutvudes ilmneb, et kulud on jaotatud korteriomanike vahel majanduskavast erinevalt, on üldkoosolekul õigus otsustada, et juhatuse liige on käitunud vastuolus juhatuse liikme hoolsuse ja eetikaga, tekitanud seeläbi teistele ühistu liikmetele rahalist kahju, mis tuleb tal hüvitada. Raamatupidajale etteheidete tegemiseks ma kirjelduse põhjal põhjust ei näe.

Tere, olen korteriomanik ja kirjutan teile murega seoses ülemiste naabritega, kes on üürnikud alates sügisest 2023 (ehk ca 6 kuud). Siis algasid ka probleemid, mida eelnevate üürnikega polnud. Talusin seda olukorda mitu kuud, lootes ei läheb paremaks, misjärel kontakteerusin antud korteri omanikuga. Tema üürnike näol on tegu Süüria kodanikega, kellel on kolm last ja alates ajast, mil nad sisse kolisid, toimub igapäevane trampimine, jooksmine ja kuskilt kõrgelt alla hüppamine, no ikka nii et ma ei saa ei telekat vaadata ega rahus kodus olla, lagi väriseb. Lisaks kuna tegemist on teisest kultuuriruumist pärit isikutega, on nad väga valjuhäälsed ja tihti mees ja naine karjuvad kas üksteise või laste peale. Töötan enamjaolt kodust ja see segab minu elu väga olulisel määral - isegi nii palju et olen kaalunud korteri müüki panemist - ent kes see selle ostab ära kui sellist tralli kuuleb igapäevaselt? Olen suhelnud nii tolle korteri omanikuga (kes omakorda üürnikega suhelnud) juba kuude viisi. Olen suhelnud ka otse süürialastest üürnikega, kelle vabandus on ainult "meil on lapsed". Ma selgitasin neile, et mul on ka lapsed ja ma olen eluaeg paneelmajas lapsi kasvatanud, aga see ei tähenda et ei peaks teiste elanikega arvestama, lapsi tuleb ka keelata ja kasvatada. Lapsed ei ole vabandus ja eks kasvatamisviisid on ka neil kultuuriliselt teistsugusesd, mis aga ei tähenda et nad ei peaks uues keskkonnas teiste reeglitega arvestama. Paar viimast kuud olen neil smsi teel palunud mitmeid kordi vaiksemalt võtta, aga vastu tuleb ainult vabandus "meil on lapsed". Selle põhjal, mida ma kuulen ja kogen siin, ei tegele nad omalt poolt probleemiga absoluutselt. Lagi väriseb ja kui ma televiisori häält just maksimumi peale ei pane, siis ei saa seda ka rahulikult vaadata. Kõik külalised, kes käivad, uurivad et misasi sul seal ülalkorrusel ometi toimub ja kuidas sa nõnda elada suudad? Viimasel korral kirjutasin ülemistele üürnikele, et minu kannatus on katkenud ja mitte midagi ei ole muutunud - ma ei hakka neile ju igapäevaselt sõnumeid saatma, et palun võtke vaiksemalt. Mul on olemas ka videolindistused, kuhu on kõik see trampimine ja hüppamine peale jäänud kenasti, mis peaaegu igal õhtul ja ka päevasel ajal toimub, ning mul ei jää muud üle kui ühistu esinaisele kaebus esitada. Selle peale vastas üürnik mulle smsiga: "Do what you want!!!!!" ja 10minutit hiljem "ära koputa radikate pihta, sa hirmutad mu lapsi. Sul vedas et mind kodus polnud!!!" Nii ühistu kui politsei väitel on see viimane käsitletav ähvardusena ja ma tõesti pelgan juba nii enda kui oma lapse heaolu pärast. Andsin sellest teada ka korteriomanikule, kes ütles et jah, ka viimane kord kui tema palus neil vaiksemalt olla, et teised ka elada saaksid siin majas, siis vastati talle ebaviisakalt, et "ära topi oma nina sellesse!" Kuna tehing toimus maakleri vahendusel, üürileandja ei ole neid isikuid ise mitte kunagi näinud ja pelgab neid samamoodi. Ühistu esinaine on probleemist teadlik ja soovitas kõik smsid ja ähvarduse alles hoida ning suhelda korteriomanikuga, kes peab selles suhtes midagi ette võtma. Korteriomanik aga kardab neile ennetähtaegse lepingu lõpetamise teadet edastada, kuigi põhjuseid on mitu 1) nii korduvatele hoiatustele ja palvetele mitte reageerimine teiste elanike rahu tagamise osas 2) ähvardamine ja ebaviisakas käitumine, suhtlemine üüritava korteri omanikuga ja minu kui alumise korteri omanikuga. Minu küsimus juristile - kuidas saaksime siit edasi minna, et isikute üürileping seaduslikult ennetähtaegselt lõpetada oleks võimalik? Ma mõistan, et tegemist ei ole mitte öörahu,vaid eelkõige päeva- ja õhturahu küsimusega, ent ka seaduses ja üürilepingutes on ka välja toodud (niipalju kui internetist ise uurisin), et "Üürnik peab arvestama teiste majaelanike ja naabrite huvidega" ja "Erakorralise ülesütlemise õigus on üürileandjal ka siis, kui üürnik olulisel määral või tahtlikult ei arvesta teiste elanike ja naabrite huvidega." Siinkohal ei ole vahet,kas tegemist on näiteks valjusti muusika kuulamise või lastega, kellel lubatakse korteris teha, mida tahavad. Kas siinkohal tuleb pöörduda tehingut vahendanud maakleri poole (kuna tema ainuisikuliselt valis need üürnikud välja) või kuidas korteriomanik saaks edasi tegutseda, korteri vabastamise eesmärgil? Kas sellise kaasuse puhul on võimalik kasutada lihtvarianti "Ülesütlemiseks tuleb üürnikule esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kirjaga) üürilepingu erakorralise ülesütlemise avaldus. Üürileandja ülesütlemisavalduses peavad sisalduma andmed üüritud asja, lepingu lõppemise päeva, ülesütlemise aluse ning eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise korra ja tähtaja koht". Tänan teid igasuguse abi ja juhendamise eest. Parimate soovidega, 

Teil on õigus, et üürilepingut saab öelda erakorraliselt üles üürnikest tulenevatel põhjustel. Seda saab aga teha siiski vaid üürileandja ehk korteri omanik. Teie kui naabri ees vastutab korterist lähtuva häiringu eest korteriomanik, kellel on kohustus tagada, et ka üürnikud kasutavad üüritud asja teisi elanikke mittehäirival viisil. Teil ei jää kirjeldatud olukorras muud üle kui üürileandjat pidevalt teavitada. ÜÜrileandja saab üürilepingu ka ise üles öelda (kui tema ja maakleri vahelisest lepingust ei tulene sellekohast piirangut). Ülsütlemisavaldus peab olema vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja sisaldama kõiki Teie poolt viidatud andmeid. Soovitan erilist tähelepanu pöörata põhjuste esile toomisele.

Kui aga üürileandja siiski lepingut üles öelda ei soovi, soovitan arutada tekkinud olukorda korteriühistu üldkoosolekul. Seadus annab võimaluse naabrite huve eirava korteriomaniku suhtes nõuda korteriomandi sundvõõrandamist. Loomulikult on see ekstreemne abinõu, mida tuleks rakendada vaid siis, kui muud meetmed ei ole leevendust toonud.