Tere! Küsimus on seoses ostetud korteri ja selle juurde kuuluva panipaiga kasutamisega. Siin on ostu-müügi lepingust väljavõte: Punktis 2.1.8 on määrus panipaiga kohta, kuid ma ei saa aru, kui kirjas on, et see on Müüja ainuvalduses, siis kokkulepe ei kehti kaasomanike õigusjärglaste suhtes. Kes need kaasomanikud siis on? Kas mul uue korteriomanikuna on õigus sellele panipaigale? Küsimus on tekkinud seetõttu, et keegi teine on seda panipaika vahepeal omaalgatuslikult hakanud kasutama, kuna ostetud korter seisis aastaid tühjana. Ette tänades!

Küsimusest on võimalik aru saada, et ostetud on mõtteline osa eluruumist. Sellisel juhul kuulub eluruum mitmele omanikule ja neid nimetatakse kaasomanikeks. Viidatud punktis on kirjas, et müüja kasutas küll seda panipaika ainuisikuliselt, ent õigusjärglastele (ostjale või muul viisil kaasomandi mõttelise osa omandanuile) see kasutusõigus üle ei lähe, vaid tuleb sõlmida uued kokkulepped.

Tere. Mul on kinnisvara, mis on jagatud peale minu veel kahele isikule, kui ma soovin oma osa edasi kinkida kas siis teised osanikud peavad nõusoleku andma?

Asjaõigusseaduse § 73 lg 1 kohaselt võib kaasomanik temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada. Ka kinkimine on käsutustehing. Seea ei ole kinkelepingu sõlmimiseks kaasomandi mõttelise osa kinkimisel vajalik küsida teiste kaasomanike nõusolekut.

Tere Äkki oskate nõu anda. Arusaadav m, kui see nõu andmine raha nõuab. Kirjutan seoses sellega, et mul on Jõgevamaal ühes väikeses külas kortermajas 2 korterit, mõlemad esimesel korrusel. Kummaski korteris ei ela püsivalt keegi. Ühe korteri peal ei ela kedagi. Küll aga elab teise korteri peal üks vanem meesterahvas. Kurdab, et tema põrandad on jääkülmad. Mõlemas korteris ja ka ülejäänud majas(kokku 11 korterit) on elektrikaabliga tagatud vee mittekülmumine. Mõistan, et ma pean seisvas korteris tagama püsiva kütte, kuna see võib mõjutada maja üldist seisukorda. Küll aga ei nori see vanem meesterahvas teiste korterite kütmata jätmise kohta, vaid minu. Varasemalt oleme saanud kõnedega jutud räägitud, kuid nüüd sai mu ema(ühistu juhatuse liige) vanema meesterahva pojalt meili: Tere, Pille Olen viimasel ajal P tee 2 juhatusega suhelnud ja proovnud leida lahendusi antud maja kütmise osas. Kahjuks ei ole mul P tee 2-9 omaniku e-maili, palun saata kiri elanikule edasi, aitäh! Olen küll antud korteriomanikuga telefonis suhelnud, kuid sain vastuseks, et korteris on küte tagatud. Kuna juriidiliselt ükski suusõnaline vestlus ei ole ametlik, siis saadan e-kirja P tee 2-11 murede kohta. Kuna mul tuleb enda isa (H K) eest hoolitseda, siis ma ei saa jätta tema muresid kuulamata ja nendega tegelemata. H sõnul köeti alumises korteris kuni 31.01 kuupäevani ja pärast seda võeti küte välja. Kuna tal on põrandad külmad, siis vanal inimesel on mure – ta peab liiga palju kütma ja see on vana maja puhul ohtlik. Lisaks on põrandad jääkülmad ning korteris olev soe õhk jahtub väga kiiresti maha. Olen suhelnud Tartu Korteriühistute Liidu juhatajaga ja XXX haldusdirektori U A ning saanud mõlema käest tagasisidet, et korteriomanik peab säilitama korteris temeperatuuri, mis ei kahjusta teiste elanike eriomandit. Täpsemalt väljavõta KRT-st: „Korteriomaniku kohustused (1) Korteriomanik on kohustatud: 1) hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; 2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; 3) võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Selle tõttu tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. (2) Eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta.“ Lisaks olen suhelnud Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardiga, kelle sõnul peab korteriomanik enda korteris hoidma vähemalt 16C ja kontrollima õhuniiskust, et see ei kahjustaks kaasomandit ja teiste elanike eraomandeid. Infoks – Urmas Mardi annab antud teema kohta pikema ülevaate järgmises Kuuuurija saates, kui peaks huvi olema kuulata. Samas määruses on kirjas ja Kliimaministeerium rõhutab, et korteri õhutemperatuur ei tohi langeda alla 18C. Pille, mul ei ole Sinu ega V kohta mitte ühtegi halba sõna öelda, kuid ma pean enda isa huve kaitsma ja antud teema ei puuduta ainult P tee 2-9 korterit, see käib terve maja kohta. Kuna mulle on korduvalt öeldud, et korter 9 hoiab elektrikütet järgi (kuigi isa väidab teisiti), siis tuleb mul asju uurida ja vajadusel rakendada vajalikke meetmeid, et kinnisvara ei saaks kannatada. Kuidas on aru saada, et kütmist ei toimu? – põrandad on jääkülmad ja elektriarvesti ei tööta. Mõistvat suhtumist ja koostööd soovides ning kirjalikku tagasisidet ootama jäädes, Lugupidamisega M K Projekti- ja kvaliteedijuht XXX OÜ  Kas oskate mingi juriidilise vastuse anda, mida võiks vastata? Millised on minu õigused sellises olukorras? Lugupidamisega 

Naaber on õigustatult pahane ja õigesti tsiteerinud korteriomandi ja korteriühistuseadust, mille § 31 lg 2 on sõnastatud: Eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta.Tulenevalt KrtS § 31 lg 5 on korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise (ka kütmise) ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. Konkreetset temperatuuri, mis tagaks kaasomandi eseme säilimise, seaduses kirjas ei ole. Milline on vajalik temperatuur, hinnatakse igal üksikjuhtumil eraldi ent on kindel, et kütmata korterite vahel paiknevas korteris on talvel küttekulud oluliselt suuremad kui köetud korterite vahel paiknevas korteris. Seetõttu võib kirja saatja muret mõista. Soovitada saab vaid Teile kuuluvates korterites kütmise korraldamist ka ajal, mil kortereid keegi ei kasuta. Sama võiks korteriühistu nõuda ka teistelt korteritelt.

Tere Korteriomanik X on teinud lihtvolikirja isikule nimega A sellise sõnastusega: Mina, X (nimi), (isikukood), volitan (isikut A) (isikukood) esindama mind, korteriühistu .... üldkoosolekutel kõikides toimingutes ja küsimustes, sealjuures vastu võtma ja alla kirjutama minu nimel kõikidele dokumentidele. Volikiri on tähtajatu ja edasi volitamise õigusega. Korteriomanik ega ka volitatud isik ei ole viimastel üldkoosolekutel üldse osalenudki. Kuid nüüd saatis volikirjas nimetatud isik A korteriühistule maili, küsides detailselt korteriühistu tegevuse ja majandustegevuse kohta, samuti soovib, et e-maili kaudu töölepingud edastataks talle. Korteriühistu juhatuse liikmena tunnen, et kõiksuguste dokumentide e-maili kaudu saatmine, ei ole turvaline. Samuti ei ole korteriühistule laekunud volitatud isiku A kontaktandmeid ning dokumenti, millega saaks teha kindlaks, et nimetatud isik A võiks korteriomanikku X esindada kõikides küsimustes ja toimingutes korteriühistuga seonduvalt (väljaspool üldkoosoleku aega). Juhatus selgitab üldkoosolekul kõikide kulude tekkimist puudutavaid asjaolusid. Kas saan õigesti aru, et nimetatud isikule A on siiski antud volikiri, et saab esindada vaid üldkoosolekutel korteriomanikku X? Kas korteriühistu juhatusel on õigust keelduda vastamast antud isikule A ja mitte jagada informatsiooni e-posti teel korteriühistu majandustegevust puudutavatele teemadele. Eriti veel töölepingute saatmist kolmandatele isikutele ja nõuda notariaalset volikirja?

Volitatud isikule antud volitused kehtivad volikirja sõnastuses ja ulatuses. Kui volikiri on antud selgesõnaliselt üldkoosolekul osalemiseks ja otsuste vastu võtmiseks, ei ole isikul volitusi üldkoosoleku väliselt dokumendinõudele. Küll aga võib sellise nõude igal ajal esitada korteriomanik ise ja juhatusel on kohustus dokumentidega tutvumist võimaldada, sealhulgas dokumendid e-postiga edastada, kui need on olemas elektroonilisel kujul.

Tere 12.02.2021 aastal oli ostetud korter. Praegu vahetatakse terves majas torustik, ja ilmnes et vannitoas on torustik eelmise peremehe poolt täielikult ümber ehitatud, ja seose sellega nüüd lõhutakse seinad ja põranda maha. Kui ostsin korteri ma polnud sellest teadlik, ja ei osanud arvatagi, et midagi sellist tuleb. kas siin on tegemist varjatud puudustega, ja kas antud juhul annab midagi teha. Lugupidamisega

Torustik kuulub kaasomandi esme hulka, mida valitsetakse korteriühistu kaudu. Kui ehituslikud ümberkorraldused olid tehtud ilma KÜ nõusolekuta, võib olla tegemist varjatud puudusega. Kui aga seinu tulnuks torustiku vahetuseks avada nagunii, ei ole ehk oluline kuidas on vana torustik veetud vaid tuleb lähtuda Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse § 31 lg 1 p 3, mille kohaselt on Teil kui korteriomanikul kohustus võimaldada eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks ja selle tõttu tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada.

Tere Kahel eraisikul on kaasomandis elumaja. Üks osapooltest nõuab oma osaluse väärtust teiselt omanikult. Kinnisvara ostu hind oli 60000€ 17 aastat tagasi. Viimane kinnisvara hindamine toimus paar aastat tagasi ning hoone hinnati 93 000 €. Laenujääki on jäänud 28 000€. Osaniku nõue on 32 000€. Küsimus seisneb, kas on kohustus välja maksta teisele omanikule soovitud summa, millised on osanike õigused antud olukorras.

Kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Kaasomandi lõpetamise viisi üle otsustatakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, saab kaasomandi lõpetada kohtus. 

Kaasomandi lõpetamisel võidakse kaasomandis olev asi jagada ühel järgnevatest viisidest:

1. asi jagatakse reaalosadeks;
2. asi müüakse kas avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kui kinnisasi on koormatud hüpoteegiga, tasutakse müügitulemist esmalt laenujääk ja jagatakse järele jäänud raha.
3. asi jäetakse ühe kaasomaniku ainuomandisse või mõnede kaasomanike kaasomandisse kohustusega maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas kaasomandi lõpetamise aegses väärtuses. Sel juhul vabastatakse tavaliselt omandit kaotav kaasomanik laenukohustusest, mille võtab (panga nõusolukul) üle ainuomanikuks saav kaasomanik. Omandi kaotanud kaasomanikule hüvitatakse tavaliselt siis hetkeväärtus (93000) - laenujääk (28000) : 2 = 32500

Riigikohus on selgitanud, et kaasomandi lõpetamine peab toimuma kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades ja kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem (Riigikohtu 29. mai 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-12, p 12).

Tere! Soovin kinnitada korteri rõdule lapse kiike, kiige kinnitaksin metalltala külge (tala sisse auke ei puuriks, vaid teeksin kinnituse ümber tala). Kuna rõdu välispiire on osades kohtades maast laeni, saaksin ma kiige kinnitada sellisesse kohta, kus teda väljast poolt näha pole (piire jääb ette) mistõttu kortermaja välisilmet kiik ei muudaks. Sellega seoses soovin ma teada, kas ma pean võtma kiige panekuks rõdule ka kellegi nõusoleku (nt korteriühistu või linnavalitsus)? Korteri rõdu on ainukasutusõigusega.

Vastuse oma küsimusele leiate kohaliku omavalitsuse heakorraeeskirjadest. Need võivad omavalitsuseti pisut erineda. Küll aga on tõenäoline, et kirjeldatud viisil rõdu kasutamine ei ole keelatud. Tavalpärane on, et rõdul on keelatud tegevused, mis rikuvad välisilmet ja lubatud need tegevused, mis jäävad rõdupiirete varju. Eraldi luba selleks küsima ei pea, kuna tegemist ei ole ehitusliku tegevusega.

Tere, kas on juriidilist õigust nõuda vaba ligipääsu kaasomandis olevas paarismajas elektri peakaitsmele ja vee peakraanile(veemõõtjale), kui eelnevalt mainitud asjad asuvad kaasomaniku garaazis? Tänan.

Kaasomand on ühine omand, kus omanikel on võrdne õigus kasutada kogu omandit. Omandi kasutamist saab reguleerida kaasomanike kokkuleppel kasutuskorraga. Kui kasutuskorda ei ole kokku lepitud, ei tohi üks kaasomanik takistada teisel mistahes kaasomandi osa kasutamist.

Kui ka kasutuskord on kokku lepitud, peab üks kaasomanik võimaldama teisele kaasomanikule juurdepääsu ühiskommunikatsioonidele (peakaitse, peakraan, mis on osa ühisest vee- ja elektrisüsteemist) sõltumata sellest, et nimetatud esemed asuvad kaasomandi osal, mis on kokkuleppe järgi ühe kaasomaniku ainukasutuses.

Tere.Mure selline.Elan korteris ,kus ümbritsevad mind üürilised.Aga korterirahu rikub minu peal elavad üürilised.Nüüdseks on nad läinud.Aga aasta jooksul oli nendega probleeme kuna segasid naabreid.Võtsin ühendust mitmel korral omanikuga.Aga õigust anti üürnikule .Omanik ütles et tema saab raha ja üürnikud võivad teha mis tahavad....Nii kannatasingi...Hakkasin juba omale uut elamist otsima. Peale minu kirja saatmist omanikule ,helistas ta valda ja valetas et mina kiusan tema üürilist.Sain kokku valla järelvalve ametnikuga ja rääkisin jutu ära ,mis toimub.Vallaametnik ütles ey see meie omavaheline asi.Kuna meil on ühistu,kus pole meil põhikirja ega üüriliste kohustusi ega õigusi olemaski...Ja ühistu esimees ja minu probleemse korteriomanik on üks meeskond ,siis midagi ette ei võeta.Nüüd kuulen ühistuliikmete käest et selle korteriomanik tahab mind maha lüüa kui temale mingit raha ei maksa.Või siis annab kohtusse.Kuna olen osalise töövõimega depressiooniga ),inimene ,siis kas on õigus vaimselt mind terroriseerida ....Olen väga haiget saanud ja kannatan praegu väga suure hirmu all....Kas saan teilt lohutust kuidagi ,et ei pea hirmu all elama...Kui ma pole kellelegi midagi teinud.

Üürnikel, nagu korteriomanikelgi, on õigus kasutada korterit selle otstarbekohaselt rikkumata sealjuures teiste elanike (korteriomanike) õigusi. Teiste isikute õiguste austamise peab tagama korteriomanik ja seda ei ole vaja ühistu põhikirjas eraldi ette näha. Kui rikutakse naabrite rahu, saab seda arutada korteriomanike üldkoosolekul ja vajadusel kutsusda politsei. Siiski tuleb arvestada, et kui häiriv tegevus on põhjustatud tavapärasest korteri kasutusest ja ei tekitata ülemäärast lärmi, on ka teistel elanikel kohustus teatud häiringuid taluda.

Kellegi hirmutamine ja ähvardamine ei ole kindlasti õiguspärane. Samas on küsimuse sõnastusest võimalik mõista, et Teid ei ole keegi ähvardanud vaid tegemist on kuulujutuga. Kuulujuttudesse soovitan suhtuda skeptiliselt. Kui aga siiski Teie õigusi kahjustatakse, soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele ja aruelus juristiga leida sobivaim viis õiguste kaitseks.

Soovin teha kapitaalremonti enda kahetoalises korteris Tallinnas 60.ndatest pärinevas paneelmajas, teatasin soovist kü-le, millele vastati, et kõik peab olema ühistuga kooskõlastatud ja eeldab seadusele vastavate projektide olemasolu. Tellisin koheselt konstruktsioone puudutava projekti, mis hõlmab põrandate rekonstrueerimist, osaliste seinte mahavõttu jne. Kiideti heaks. Edasi tellisin elektriprojekti, mida kü lasi mitu korda ümber teha. (mainin kohe ära, et juba algselt andis kü esimees teada, et majas on vanad elektrijuhtmed, võimsusega võib tekkida tulevikus probleeme jne). Seega ennetasin probleemide vältimiseks muudatusi, mis võiksid korteri elektritarbimist suurendada (nt elektripliit, el.põrandaküte jn) esitasin projekti mitmete parandustega, nagu nõuti ja lõppkokkuvõttes sain kü-lt sellise vastuse: "juriidiliselt on projekt korrektne aga kuna majas on mitmed korteriomanikud omavoliliselt paigaldanud elektripliite jne, ms on üldtarbimise mõistes riisiko ja me ei tea palju te tegelikult elektrit tarbima hakkate, siis ühistu ei kooskõlasta projekti). Mainin lisaks, et elektriprojekt on tellitud litsenseeritud ettevõttelt, ja andsin neile info korteri peakaitse võimsusest, lubatud amprite suurusest jne. Mulle tundub, et ühistu takistab kõikvõimalikul viisil remonti, ka vastustega viivitatakse alati nädalaid. Kas nad saavad keelata mul remonti, kui mul on kogu remonti puudutav dokumentatsioon tegelikkuses korrektne ja seadusele vastav? Tänan

Korteriomand koosneb eriomandist (Teie korter), milles iga omanik võib toimetada omatahtsi ja kaasomandi osast, mida valitsetakse korteriühistu kaudu. Kui Teie renoveerimistööd ei puuduta kaasomandisse jäävaid kommunikatsioone, ei ole korteriühistul võimalik seda takistada. Korteriühistu nõusolek on vajalik, kui Teie remonditegevus puudutab kaasomandis olevat hooneosa (vahelaed, fassaad, kütte- ja vee- ning kanalisatsioonisüsteem. Kui elektritöödega kaasajastatakse vaid Teie korteri juhtmestikku, ei ole KÜ kooskõlastus nõutav.

Esitage projektdokumentatsiooni alusel kohalikule omavalitsusele ehitusteatis vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist. Kui kohalik omavalitsus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist.