Tere! Kuidas kaasomandis olev ridaelamu (5 korteriga) saaks vormistada korteriühistuks? Kõik liikmed sellega nõus.

On võimalik, et Teie majale on korteriühistu juba moodustatud. 1. jaanuaril 2018, kui jõustus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, moodustati kortermajades, kus polnud veel korteriühistut moodustatud, korteriühistu automaatselt. Kas korteriühistu on moodustatud, saate kontrollida e-äriregistrist (https://ariregister.rik.ee/) sisestades otsinguväljale oma maja aadressi. 

Igal juhul tuleb kokku kutsuda korteriomanike üldkoosolek. Korteriomanike üldkoosolekul võetakse vastu põhikiri, valitakse korteriühistu juhatus, vajadusel ka revisjonikomisjoni liikmed, kehtestatakse osamaks – tegemist on korteriühistu n-ö likviidsuskapitaliga – harilikult katab see ühe kuu kulud. Tegemist on ühekordse maksega, mis jääb ühistu arvele. Seaduse kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Põhikirjaga võib ette näha ka erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve.
Äärmiselt oluline on arvestada, et asutamiskoosolekul peab kohal olema suurem osa korteriomanikest – 50% pluss üks tingimusel, et enamusele kuulub ka mõtteliste osade kaudu enamik korteriomandite mõttelistest osadest.

Seejärel tuleb asutatud korteriühistu kanda äriregistrisse, kui ühistu on juba registreeritud, tuleb ühistu registriandmeid muuta. Selleks tuleb esitada digitaalallkirjastatud avaldus koos riigilõivu tasumise tõendiga.
Avaldusele tuleb lisada selle aluseks olev protokoll, mis peab sisaldama andmeid koosoleku toimumise aja ja koha ning hääletustulemuste ja vastuvõetud otsuste kohta.
Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollile tuleb lisada koosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga. Juhatuse liikme registrisse kandmiseks on lisaks vaja tema notariaalselt kinnitatud allkirjanäidist (kui ta ei ole avaldusele alla kirjutanud).

Tere! Kirjutan Teile murega seoses korteriühistuga. Majas on 11 korterit, millest 3 kuulub erinevatele firmadele, mida esindab 1 ja sama isik (äriregistris on tema nende firmade ainus esindaja, omanik ja kasusaaja). Aastal lõpus toimus KÜ üldkoosolek, kus see isik esindas ise ühte oma firmale kuuluvat korterit ning teise talle kuuluva firma korteri esindajaks volitas inimese, kes ei kuulu tema firma juhatusse ega ole ka ühistuga seotud (näiteks naaberkorteri omanik). Samuti tegi ta oma kolmanda firma korteriga - volitus ühistu jaoks võõrale inimesele. Küsimus: kas korteriomanikust firmal on õigus teha volitus suvalisele inimesele, kes ei kuulu selle firma juhatusse? Nad võivad olla seal küll töötajad, kuid äriregistris pole nende kohta mingit infot.

Esindusõigust korteriühistu koosolekul tõendab lihtkirjalikus vormis volikiri. Kui volikirja on andnud juriidilise isiku esindusõigust omav isik (näiteks juhatuse liige), on volikiri kehtiv. Volituse võib anda ükskõik millisele usaldusväärsele isikule. Vaid ühistu põhikirjaga võib näha ette, et volituse alusel saab esindada teist liiget vaid teatud isikute ringi kuuluv isik (näiteks teine ühistu liige). Kui teie põhikirjas sellist piirangut ei ole, on volitus kehtiv, kui selle on andnud õige isik vaatamata sellele, kas volitatu on juriidilise isikuga seotud või mitte.

Tere! Soovin teada, et juhul kui hääletuse tulemusena täiendatakse KÜ põhikirja peatükiga, mis keelab suitsetada rõdudel, mänguväljakul ja hoonetele lähemal kui 5 meetrit, siis kas elanikel on õigus paluda juhatuselt alternatiivi suitsetamiseks – näiteks eraldi ala, kus on katusealune ja pink. Praegune välja pakutud lahendus on vaid lisanduva koniurni lisamine, kuid kas see on piisav lahendus, kui suitsetajad peaksid loobuma oma rõdu või terrassi kasutamisest soovitud tegevuseks?

Omand on põhiseaduse kohaselt puutumatu ja omanik on vaba seda valdama, kasutama ja käsutama. Asjaõigusseaduse §68 kohaselt võivad omaniku õigused olla siiski kitsendatud seadusega ja teiste isikute õigustega. Omandisuhetes tuleb leida tasakaal ja eriti kortermajades, kus põrkuvad paljude omanike huvid.
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §12 sätestab, et omanikud peavad vastastikku järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Seaduse §31 kohaselt peab hoiduma omanik tegevustest, mille toime ületab omandi tavakasutusest tekkivaid mõjusid. Suitsetamine koridoris, trepikojas ja muus üldkasutavas ruumis on keelatud juba tubakaseaduse §29 alusel. Kuigi rõdu sellesse loetellu ei kuulu, võib seal suitsetamine olla siiski lubamatu, kuna ohustab teiste isikute tervist. Millist alternatiivi suitsetajatele pakkuda, on taas korteriomandite kokkuleppe küsimus ja seadus seda otsesõnu ei sätesta.