Leia kiire vastus oma õiguslikule küsimusele valides huvitav teema või sisestades otsitav sõna otsingukasti. Rubriiki „Kiirelt kätte“ toimetab ja selle sisu kaasajastab Justiits- ja Digiministeeriumi lepingupartner Eesti Juristide Liit MTÜ.
Elatise saamiseks on õigustatud (hageja/avaldaja) alaealine laps, tema esindaja (vanem) esitab dokumendid lapse nimel. Samuti on täisealiseks saanud lapsel õigus elatist ise taotleda (kuni 21-aastaseks saamiseni, kui ta õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses).
Loe edasiKui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.
Loe edasiElatise nõude saab esitada alates elatise väljamõistmiseks hagi/avalduse esitamisest. Hagimenetluses võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
Loe edasi
Kui Teie laps on alaealine ning Teile kuulub hooldusõigus lapse suhtes, siis esitate elatishagi Teie kui lapse seaduslik esindaja. Hagi tuleb aga esitada lapse nimel, kuna 1.
Loe edasiKui on olemas jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus elatise väljamõistmiseks, kuid teine vanem ei täida seda, pöörduge kohtutäituri poole.
Kui on olemas jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus elatise väljamõistmiseks, kuid teine vanem ei täida seda, pöörduge kohtutäituri poole. Kohus mõistab elatise välja igakuiste maksetena.
Loe edasi
Lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.
Loe edasiVanema hooldusõigus tähendab, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju.
Loe edasiÜhise hooldusõiguse teostamine
Loe edasiKui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse teostamist piirata või panna seda teostavale vanemale lisakohustusi.
Loe edasi- Ühise hooldusõiguse korral vanemad lahendavad lapse elukoha küsimuse ühiselt,
- ainuhooldusõiguse korral otsustab hooldusõiguslik vanem mh lapse elukoha üle.
- vaidluse korral lapse elukoha küsimuse lahendamiseks tuleb pöörduda kohtus
Vanem võib last üksinda esindada, kui tal on lapse suhtes ainuhooldusõigus või talle on konkreetses küsimuses antud otsustusõigus PKS § 119 alusel.
Loe edasi- Varahooldusõigus ei kehti vara puhul, mille laps on omandanud pärimise teel või kinketehingu alusel, kui pärandaja või kinkija on määranud, et üks vanem või kumbki vanem ei või seda vara valitseda.
Üldjuhul eeldatakse, et lapse vara on ohustatud, kui vara hooldaja rikub lapse ülalpidamise kohustust või varahooldusõigusega seotud muid kohustusi või kui ta ei täida varahooldusõiguse kohta kehtivaid kohtu korraldusi.
Loe edasiKui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine, vanema suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ning vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu kõrvaldama, rakendab kohus lapse kaitseks vajalikke abinõusid.
Loe edasiKohus võib lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega.
Loe edasiKui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.
Loe edasiKui vanema hooldusõigus kuulub ainult ühele vanemale, võib teine vanem kohtult taotleda, et tema hooldusõigus lapse suhtes taastatakse ja taotleda ühtlasi lapse hooldusõiguse osalist või ainuhooldusõiguse temale üle andmist.
Avaldus rahuldatakse, kui:
- Kohus peatab vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Kohus taastab vanema hooldusõiguse, kui on tuvastatud peatamise aluse äralangemine.
Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus. Kinnistuga seotud toimingud tehakse üldjuhul notari juures.
Loe edasi