Kiirelt kätte

Üldjuhul tuleb riigi õigusabi taotlus esitada kohtule, kes asja läbi vaatab või kes peaks kohtumenetluse alustamise puhul asja läbi vaatama (nt kui isik soovibki õigusabi hagi esitamiseks). Eeluurimise staadiumis olevas kriminaalasjas määrab riigi õigusabi uurimisasutus (üldjuhul politsei) või prokuratuur.

Riigi õigusabi saamise taotlus esitatakse eesti keeles või inglise keeles. Muus keeles kohtule edastatud taotlus tagastatakse.

Riigi õigusabi saamiseks tuleb füüsilisel isikul esitada kohtule riigi õigusabi taotlus ning lisada sellele enda allkirjastatud teatis oma majandusliku seisundi kohta.

Kohtu, prokuratuuri või uurimisasutuse taotlusel määrab Eesti Advokatuur riigi õigusabi osutava advokaadi. Kohtul, prokuratuuril või uurimisasutusel ei ole õigust leppida advokaadiga kokku riigi õigusabi osutamises ega määrata riigi õigusabi osutavat advokaati.

Majandusliku seisundi hindamisel arvestatakse näiteks taotleja vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate

Ehitustegevus hõlmab ehitiste püstitamist, laiendamist, rekonstrueerimist ja lammutamist. Ehitusseadustik reguleerib ehitustegevust, määrates kindlaks nõuded ehitistele, ehitusloa taotlemise ja väljastamise protsessi ning ehitise kasutusloa taotlemise ja väljastamise protsessi.

Ehitusnormid ja -nõuded määravad kindlaks ehitiste tehnilised ja ohutusnõuded. Need hõlmavad järgmisi aspekte:

Planeerimis- ja ehitusvaldkonnas tekkivate vaidluste lahendamine toimub tavaliselt haldusmenetluse ja kohtumenetluse teel.

Kinkeleping on õiguslik kokkulepe, mille alusel üks isik (kinkija) annab teisele isikule (kingisaaja) tasuta üle vara või õiguse. Kinkeleping võib olla suuline või kirjalik, kuid teatud juhtudel nõuab seadus kirjalikku vormi ja notariaalset tõestamist.

1. Lepingu pooled:

• Kinkija: isik, kes annab vara üle.
• Kingisaaja: isik, kes saab vara.

2. Lepingu ese:

1. Kinkimine abikaasale:

• Abikaasale kinkimisel tuleb arvestada abieluvararežiimi ja võimalikku vajadust abikaasa nõusoleku saamiseks.

2.  Kinkimine alaealisele:

Riigi pakutavad sotsiaalkindlustushüvitised tagavad sissetuleku vanaduse, haiguse, töövõimetuse, toitja kaotuse, lapse sünni ja töötuse korral. Riiklikke toetusi reguleerivad erinevad seadused ja need on korraldatud erinevate ministeeriumide ja asutuste kaudu.

Süüteod ehk õigusrikkumised on seadusevastased teod, mis on karistatavad vastavalt Eesti seadustele. Eesti õigussüsteemis jaotatakse süüteod kahte põhikategooriasse: kuriteod ja väärteod. Nende eristamine põhineb teo raskusastmel ja ohtlikkusel. 

Süütegude ennetamine on tegevus, mille eesmärgiks on süütegude ja muude korrarikkumiste ärahoidmine, süütegude soodustegurite mõju vähendamine ning avaliku korra tagamine.

Süütegude ennetamise meetmed on:

Kuriteod on raskemad süüteod, mis ohustavad olulisi õiguslikke hüvesid nagu elu, tervis, vara, riigi julgeolek ja ühiskondlik kord.

Kuritegusid uurib ja esitab ka kahtlustuse kohtueelses menetluses uurimisasutus, nt Politsei-ja Piirivalveamet, aga see õigus on ka prokuratuuril. Tavaliselt kogub tõendeid siiski uurimisasutus.

1.    Põhikaristused:

Kuni 2002. aastani kasutati Eestis väärteo asemel terminit „haldusõigusrikkumine“ ning neid menetleti haldusõigusrikkumiste seadustiku alusel. Uue karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku jõustumisega 2002. aastal mindi üle väärteo mõistele, mis on tänapäevani kasutusel.

Väärteod on kergemad süüteod, mille eest on seaduses ette nähtud rahatrahv või arest. Väärtegude menetlemist reguleerib väärteomenetluse seadustik ning väärtegude koosseisud on sätestatud erinevates seadustes.

Väärtegusid menetlevad kohtuvälised menetlejad, näiteks:

• Politsei- ja Piirivalveamet
• Maksu- ja Tolliamet
• Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
• linna- või vallavalitsus
• muud seaduses sätestatud kohtuvälised menetlejad.