Elatise mittetasumine ja hooldusõigus
Tere Olen lahus oma endisest abikaasast ja lapse isast, ametlikult aastast 2013. Algselt oli elatise maksmisega suuline kokkulepe, millest mõned kuud kinni peeti. Ametlikult ei ole ma elatisnõuet sisse andnud, suuresti sellet tõttu ,kuna tegemist on isikuga ,kellel on kriminaalne taust ning see tõttu ka kohtutäitureid rohkem kui üks kaelas, siis tean , et ta ei ole võimeline, elatist maksma ning seni olen ma lapse kasvatamisega väga hästi ise hakkama saanud, ehk elatise nõudmiseks otsest vajadust pole Sellega jõuan ka oma mure sisuni : Esiteks soovin taotleda lapse ainuhooldusõigust, kuna viimaste aastate jooksul on lapse isa alkoholi kuritarvitamise tõttu nii vaimselt kui ka füüsiliselt vägagi alla käinud. Leian , et lapse huve ning turvalisust silmas pidades, ei ole sellises olekus inimene, lapse hooldusküsimustes adekvaatne. Teiseks: Kuna lapse isa alkoholilembus läheb aastast aastasse aina suuremaks, suure tõenäosuega on tema invaliidistumine vältimatu, seega tahaksin teada, kuidas vältida seda , et lapse täisealiseks saamisel pääseks laps sellest , et tullakse temalt ülalpidamist nõudma, isiku poolt , kes seda ise teinud ei ole? Olen kuulnud, et kui ametlikult pole elatisenõuet sisse antud, siis seaduse silmis loetakse seda justui teisiti
Elatis ja hooldusõigus on kaks erinevat teineteisest täiesti sõltumatut asja. Hooldusõigus on vanematel ühine ja üldjuhul on kohtud seisukohal, et lapse parimates huvides on, kui vanematel säilib ka lahuselu korral ühine hooldusõigus. Siiski on võimalik ühist hooldusõigust kohtus lõpetada, kui esinevad seda tingivad asjaolud (ühist hooldusõigust ei soovita teostada, selle teostamine on ühe vanema põhjendamatu vastutöötamise tõttu raskendatud või esinevad muud põhjused, miks vanemate ühine hooldusõigus ei ole enam lapse huvides.
Elatis on aga lapse nõue lahus elava vanema vastu temalt ülalpidamise saamiseks. See ei sõltu kuidagi hooldusõiguse kuuluvusest. Põhjus, miks sageli elatise nõuet lapse nimel ei esitata, on eksiarvamus, et kui laps ei nõua endale lahus elavalt vanemalt elatist, siis ei pea laps tulevikus sellist vanemat ka tulevikus näiteks hooldekodu eest tasumisel abistama. Tegelikkus on aga vastupidine ning õigem on elatist nõuda, kuna siis on hiljem võimalik kohtus tõendada, et abivajav lapsevanem ei ole enda ülalpidamiskohustust lapse ees täitnud ajal, mil laps seda väga vajas. Elatise mitte nõudmisel puudub hiljem vajalik tõend kohtulahendi näol, millega on võimalik ülalpidamiskohustuse rikkumist tulevikus tõendada.