Elan majas, mis on ehitusregistris kasutusotstarbena üksikelamuna määratud. Hoones on kaks korrust, ühel elan mina ja teisel naabrid, hoone on kaasomandis ja kehtestatud on notariaalne kasutuskord. Kui ehitusregistris hoone kasutusotstarvet muuta kahe korteriga elamuks, siis mis sellest muutub? Kas on vaja moodustada korteriühistu jne?

Kui hoone kasutusotstarve muudetakse ehitisregistris üksikelamust kahe korteriga elamuks, võib see olla aluseks korteriomandite loomisega. Korteriomandite loomisel tuleb moodustada ka korteriühistu. See on kohustuslik, kui kinnisasi jagatakse korteriomanditeks.

Praegu on hoone kaasomandis ja kehtib notariaalne kasutuskord. See tähendab, et omanikud on kokku leppinud, kuidas hoonet kasutatakse, kuid korteriomandeid pole loodud.
Kui hoone kasutusotstarve muudetakse kahe korteriga elamuks, saab kaasomanike kokkuleppel moodustada korteriomandid (st iga korrus või osa saab eraldi korteriomandiks). Korteriomandi loomine eeldab kaasomanike vahel eriomandi loomise kokkulepet ning see kantakse kinnistusraamatusse (korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 2).
Korteriomandite loomisel tekib automaatselt korteriühistu, mis on eraõiguslik juriidiline isik ja mille liikmeteks on kõik korteriomanikud (korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 1 lg 4).
Korteriühistu õigusvõime tekib korteriomandite registriosade avamisega kinnistusraamatus (korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 16).
Kui korteriomandeid ei looda, jääb hoone kaasomandiks ja korteriühistut moodustama ei pea.

Tervist! Korterelamus meie alumisel korrusel elab toas (oma eluruumis, mitte isegi akna peal) suitsetav meesterahvas. Tema suitsuhais levib meile tuppa selliselt et justkui keegi suitsetaks meie enda elamus. Lisaks meile levib see ka tema kõrval olevasse naaberkorterisse, kes on kõik avad selle levimise takistamise jaoks kinni teipinud. Oleme tal kaks korda viisakalt palunud lõpetada ja ta on ka teadlik et meie peres on lisaks meile ka väike laps (mõne kuune) kelle tervist ta sellega rikub. Iga kord pärast palumist on tal mõne päeva meeles õues käia aga nii kui ilm muutub kehvemaks jätkab ta toas suitsetamist. Kas on olemas seaduslikku alust veenda ta oma toas suitsetamist lõpetama?

Korteriomanik võib oma eluruumis suitsetada, kuid peab arvestama teiste korteriomanike õigustatud huvidega ja järgima hea usu põhimõtet. Kui suitsetamine kahjustab teiste tervist või elukeskkonda, võib see olla vastuolus seadusega ning korteriomanikud võivad nõuda tegevuse lõpetamist või pöörduda vajadusel kohtu poole.

Korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes ja suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve (korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 12). Kui ühe korteriomaniku tegevus (nt tubakasuitsu levitamine) kahjustab teiste korteriomanike tervist või elukeskkonda, võib see olla vastuolus selle põhimõttega.
Kui korteriomanik rikub oma kohustusi (nt kahjustab teiste tervist või elukeskkonda), võib korteriühistu või teised korteriomanikud nõuda tegevuse lõpetamist. Äärmuslikul juhul, kui rikkumine on oluline ja korduv, võib korteriomaniku suhtes algatada ka korteriomandi võõrandamise nõude kohtus (korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 32 ja 33).
Tubakaseadus piirab suitsetamist avalikes ja ühiskasutatavates ruumides, kuid ei keela otseselt suitsetamist inimese enda eluruumis, välja arvatud toetatud elamise teenuse raames isiku kasutusse antud eluruumis ning kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise puhul. Siiski, kui suitsetamine põhjustab olulist terviseohtu, võib see olla aluseks sekkumiseks.

Kui eluruumis suitsetaja naabrite märkustega ei arvesta, soovitan pöörduda abi saamiseks korteriühistu juhatuse poole. 
 

Teostame hetkel 10 korteriga majas Kredexi abil tervikrenoveerimist, mille käigus toimub üleminek kaugküttele. Ühe korteri kaasomanik (jäi eriarvamusele ka KÜ üldkoosoleku protokollis) ei ole nõus individuaalset gaasikatelt välja vahetama ja keeldub kaugküttega liitumast. Kütte torud ülemisse korterisse on nõus oma korterist läbi viima. 1)Millised sammud lähtuvalt RK 18.06.25 määrusest on vaja praktiliselt astuda, et keelduja korter kaugküttega liidetud saaks? 2) Seaduse järgi on korteriomanikud kohustatud kandma kaasomandi majandamiskulusid vastavalt oma kaasomandi suurusele ja põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Samas näeb korteriomandi- ja korteriühistuseadus ette, et korteriomanik võib keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Kas saame KÜ poolt esitada keeldujale arve kaukütte eest nii tema korteri m2 eest kui üldpindade eest? Kuidas seda keeldujale eelnevalt kommunikeerida? Millised otsused KÜ poolt peavad olema vormistatud?

Korterelamu tervikrenoveerimisel ja kaugküttele üleminekul on korteriühistul õigus otsustada kaasomandi eseme ajakohastamise, sh energiatõhususe suurendamise üle KrtS § 9 lg 3 sätestatud häälteenamusega. Kui üks korteriomanik keeldub liitumast, tuleb järgida seaduses sätestatud otsustamise ja teavitamise korda. Majandamiskulude kandmine toimub üldjuhul kaasomandi osa suuruse alusel, kuid korteriomanik võib keelduda kuludest, mis on vastuolus hea usu põhimõttega.

Kortseriomanike üldkoosolek peab vormistama otsuse kaugküttele ülemineku ja renoveerimistööde teostamise kohta, mis on protokollitud ning vastab häälteenamuse nõudele.
Otsuses tuleb kirjeldada rekonstrueerimistööd, sh kaugküttele üleminek, ja vajadusel renoveerimislaenu võtmine (Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 21 p 13; ).
Keelduvale korteriomanikule tuleb otsus kirjalikult teatavaks teha, selgitades, et otsus on vastu võetud seaduses sätestatud korras ja see on kõigile korteriomanikele siduv (KrtS § 12, § 39).
Kui korteriomanik takistab tööde teostamist, võib KÜ pöörduda vajadusel kohtu poole, et tagada kaasomandi eseme ajakohastamine. 
Arve esitamine kaugkütte eest:
Majandamiskulud, sh kaugküttega seotud kulud, jagatakse kaasomandi osa suuruse alusel, kui põhikirjas pole sätestatud teisiti (KrtS § 40 lg 1; ).
Kui kulude jaotuse aluseks on kaasomandi osa, võib KÜ esitada arve nii korteri pindala kui üldpindade eest, välja arvatud juhul, kui põhikirjas on ette nähtud muu kord.
Korteriomanik võib keelduda kulude kandmisest, millega ta pole nõustunud, ainult juhul, kui nõudmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega (KrtS § 40 lg 3; ). Praktikas tähendab see, et kui otsus on vastu võetud korrektselt ja see on vajalik kaasomandi eseme ajakohastamiseks, ei saa keeldumist pidada heauskseks.
Enne arve esitamist tuleb keeldujale selgitada otsuse sisu, selle õiguslikku alust ja kulude jaotuse põhimõtet. Soovitatav on teha seda kirjalikult (nt ametlik teade või e-kiri).
KÜ poolt vormistatavad otsused:
Üldkoosoleku otsus kaugküttele ülemineku ja rekonstrueerimistööde kohta (protokoll).
Vajadusel juhatuse otsus tööde teostamise korraldamiseks.
Otsuste teavitamine kõigile korteriomanikele, sh keeldujale.
Kui keelduja jätkuvalt takistab tööde teostamist või kulude kandmist, võib KÜ pöörduda kohtu poole, et tagada kaasomandi eseme ajakohastamine või nõuda kulude hüvitamist.
Kõik otsused peavad olema korrektselt protokollitud ja korteriomanikele teatavaks tehtud

Tere! Mure mōneti küll teemas naabri müra, kuid see on mitte vali muusika mängimine, aga musitseerimine - pillimäng ja laulmine. Viimast esine päevast päeva. Vahel on ülemine naaber ka öörahu rikkunud, kuigi mitte valjult, aga kuna majas valitsemas vaikus ja ōues samuti, siis kostab läbi.... Ilmselgelt saab kutsuda öörahu rikkudes politsei, kuid mida saaks päeval teha, milleks meil, kōrval naabritel ōigused on?

Korteriomandi -  ja korteriühistu seaduse kohaselt korteriomanik kohustub hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Näiteks võib tavakasutust ületavaks olukorraks olla pidev müra tekitamine päevasel ajal. Sama sätte kohaselt on korteriomanikul kohustus taluda teatud mõjusid, mis on tingitud korteriomandite tavakasutamisest. Teisisõnu igapäevane elutegevusest tulenev müra (nt tavaline pillimäng, vestlus) on lubatud, kuid pidev või eriti häiriv müra võib ületada tavakasutuse piiri. Hinnang sõltub müra kestusest, sagedusest, iseloomust ja sellest, kas see häirib oluliselt teisi korteriomanikke. Korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.

Kui müra on pidev, valju või muul viisil häiriv, võib see olla tavakasutust ületav ning võib nõuda häiriva tegevuse lõpetamist. Teised korteriomanikud võivad nõuda, et korterit ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt. Vajadusel võib kaasata korteriühistu, kes saab hinnata olukorda ja teha korteriomanikule märkuse või pöörduda kohtusse, kui probleem ei lahene.

Toimus korteris siugtoru leke, ühistu poolt saadetud santehnik ei viitsinud asjaga tegeleda, käis kohapeal aga probleem ehk remondivajadus jäi. Ühistu poolt lekke ja remondi kõrvaldus null. Tellin mujalt välise töö, kas arve võib esitada ühistule, kas võib öelda et see kaetaks remonfifondi/hoolduse arvelt?

Korteriühistu vastutab kaasomandi osa (nt siugtoru, mis on osa maja üldisest torustikust) korrashoiu ja remondi eest ning peab tagama, et majas oleks kõik vajalikud süsteemid töökorras. 
Korteriomanikul on kohustus kanda oma osa maja ülalpidamiskuludest, kuid tal on ka õigus saada infot ühistu raha kasutamise kohta ja nõuda, et ühistu täidaks oma kohustusi.
Kui ühistu ei kõrvalda remondivajadust mõistliku aja jooksul, võib korteriomanik ise remondi tellida, kuid enne seda tuleb ühistu juhatust kirjalikult teavitada ja anda mõistlik aeg probleem lahendada. Kui juhatus jätkuvalt ei tegutse, võib korteriomanik remondi tellida ja arve ühistule esitada. Kulude katmine remondifondi või hoolduskulude arvelt on põhjendatud, kui tegemist on kaasomandi osa remondiga.
Oluline on, et arve oleks korrektselt vormistatud ja töö oleks tehtud kaasomandi osa (mitte korteri eriosa) remondiks. Vajadusel võib ühistu nõuda täiendavaid selgitusi või dokumente.
Kui ühistu suudab tõendada, et tegemist ei olnud kaasomandi osa remondiga või et korteriomanik tellis töö ilma ühistut teavitamata, võib ühistu keelduda arve tasumisest.
Kulude kandmise aluseks on majanduskava ja remondifondi kasutamise reeglid, mis on kehtestatud üldkoosolekul. 
 

Tere. Korteriühistul on probleem. Üks korteriomanik on paigaldanud kunagi keldrisse keskkütte katla, katel asub tema keldris. Ta tahab, et antud katel läheks KÜ majandada, kuigi antud katel teenindab ainult ühte korterit. Antud isik nõuab ka, et KÜ tasuks arved, küttepuude ja muu eest mis tal läheb, et katel töötaks. Ükski teine korter ei ole antud katlaga ühinemisest huvitatud. Katel ei ole kajastatud ka kinnisturaamatus, kuid on olemas korstnapühkija akt, et võib kasutada. Samuti on antud isik KÜ-le võlgu üle 5000 euro majandus kulusid. Samuti, isik väidab, et on kunagi vahetanud hoonel katuse ja korstnaotsad, ühtegi dokumenti ega kviitungi ei ole raamatupidajale esitatud ning tema ka ütle , et pole kunagi saanud. Isik nõuab kulusid kokku 50 000 eest. Kas tal on õigus nõuda katla viimist KÜ-le majandada, arvestades ka seda, et katla ümber ei ole ühtegi turvalist ega seina. Kas tal on õigus nõuda summasid, mille kohta puudub igasugune raamatupidamine. Kuidas peaks KÜ antud olukorras käituma. KÜ-l puudub põhikiri ja kõik otsused/valikud on tehtud heausu põhiselt, koosolekutel kokku lepitud. Antud isik on ka koosolekul otsusega nõustunud, kuid pärast väidab vastupidist ning ütleb, et KÜ esimees (koosolekul valitud) teeb ise tegevust ja süüdistab ka KÜ rahadega jamamises (oli tekkimas enne külma veeavarii (torud vanad ja rikkusid igalt poolt), võeti kolm pakkumist ning valiti pakkuja, kes suutis kõige kiiremini töö ära teha (kuigi ei olnud kõige odavam). Kõike seda arvestades, oskate nõu anda?

Korteriühistu peab lähtuma seadusest, korteriomanike kokkulepetest ja heast usust. 

Kui katel teenindab ainult ühte korterit, ei ole see kaasomandi ese ning selle majandamine ja kulude kandmine ei kuulu ühistu tavapäraste ülesannete hulka, kui teised omanikud ei ole sellega nõustunud.

Kulude hüvitamise nõue (nt katuse või korstna vahetus) eeldab dokumenteeritud kulutusi ja ühistu otsust või kokkulepet. Kui dokumente ei ole ja ühistu ei ole kulutusi heaks kiitnud, puudub alus nõuda hüvitist.

Kui korteriomanik on ühistule võlgu, võib ühistu nõuda võla tasumist ning vajadusel pöörduda kohtusse või algatada võõrandamisnõude, kui võlgnevus on pikaajaline ja korduv.

Ühistu otsused ja kokkulepped kehtivad ka siis, kui isik hiljem väidab vastupidist, kui ta on koosolekul otsusega nõustunud. Kui ühistul puudub põhikiri, tuleb lähtuda seadusest ja koosolekul tehtud otsustest.
 

Tere! Meile kuulub hoones/kortermajas mitteeluruum (kelder). Seoses korteriühistu põhikirja muutustega muutus küttearvete esitamine. Eelmisel aastal ei esitatud keldriruumidele küttearveid, kuid sel aastal on võrdsustatud eluruumid ja mitteeluruumid. Uues põhikirjas on klausel, et küttearved jaotatakse vastavalt kaasomandi suurusele. Osadel keldripindadel on radiaatorid, osadel mitte. Meie 109 M2 suurusel pinnal on vaid üks 50X60cm radiaator. Korteriühistu juhatus otsustas, et need keldripinnad, millel on radiaator, maksavad 50% küttekuludest ja need, millel ei ole radiaatoreid maksavad 30% küttekuludest. Suur osa keldrist kuulub korteriühistule, mistõttu põhikirjas on klausel, et KÜ ei maksa majandamiskulusid. Korteriühistu juhatus ei ole olnud nõus esitama andmeid, kas kõiki mitteeluruume maksustatakse ühtsetel alustel. Kas küttekulude jaotumisel peab KÜ arvestama keldriruumide eripära (vähem aknaid, vähem radiaatoreid) ja radiaatorite arvu ja võimsust ruumis (reaaltarbimist)? Kas korteriühistu peaks kohtlema mitteeluruumide omanikke võrdselt (KÜ enda ruumides ei arvesta küttekulusid, kuid minult arvestab)?

Vastust andes, ei ole teada, kuidas varustatakse hoonet soojusenergiaga ja kas jäetakse KÜ kanda teatud osa küttekuludest või mitte.

Korteriühistu küttekulude jaotamise põhimõtted peavad olema kooskõlas korteriomandi- ja korteriühistuseadusega ning korteriühistu põhikirjaga. Seaduse järgi on korteriomanikud kohustatud kandma kaasomandi majandamiskulusid vastavalt oma kaasomandi suurusele, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti.

Kui korteriühistu põhikirjas on sätestatud, et küttekulud jaotatakse kaasomandi suuruse alusel, siis tuleb sellest põhimõttest lähtuda. Kui juhatus on otsustanud rakendada erisusi (nt keldripindade radiaatorite olemasolu või puudumise alusel), peab see olema kooskõlas põhikirjaga ja õiglane kõigi korteriomanike suhtes. Korteriühistu juhatusel on kohustus tagada, et kõik kulude jaotamise otsused oleksid läbipaistvad ja põhjendatud.

Korteriühistu ei tohi eelistada oma ruume teistele korteriomanikele kuuluvate ruumide arvelt. Kui korteriühistu enda ruumid on küttekuludest vabastatud, kuid teised mitteeluruumid peavad maksma, võib see olla vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Korteriühistu juhatus peab tagama, et kõik mitteeluruumide omanikud, sealhulgas korteriühistu ise, oleksid koheldud võrdselt.

Kui juhatus keeldub andmeid esitamast või kui küttekulude jaotamine ei ole õiglane, on korteriomanikel õigus nõuda selgitusi ja vajadusel pöörduda kohtusse, et tagada õiglane ja läbipaistev kulude jaotamine.

Soovin küsida õigusabi seoses korteri küttesüsteemi ebapiisava toimimisega ja võimalusega nõuda korteriühistult lisakütmise kulude kompensatsiooni. Minu korteris on käesoleval talvel olnud püsivalt ligikaudu 16 °C, mis on madalam kui eluruumidele ette nähtud minimaalne temperatuur. Radiaatorite temperatuuri mõõtmisel on selgunud, et need on osaliselt soojad ja osaliselt külmad, mis viitab võimalikule ummistusele või küttesüsteemi tasakaalust väljasolekule. Radiaatorid on väga vanad ning tõenäoliselt vahetamata alates hoone ehitamise ajast – 50date kivimaja. Korteriühistu on korduvalt teostanud kogu küttesüsteemi survepesu, kuid minu korteris ei ole see andnud tulemust ning radiaatorite töö on ajas muutunud järjest ebaefektiivsemaks. Samuti on alust kahtlustada, et teistes korterites on toimunud kooskõlastamata radiaatorite vahetusi, mis võib olla viinud kogu küttesüsteemi tasakaalu paigast ja minu korterisse ei jõua piisavalt soojusenergiat. Korteriühistu ei ole nõus küttevõimsust suurendama, põhjendades seda asjaoluga, et teistest korteritest kaebusi ei ole. Olen teinud ettepaneku radiaatorite vahetamiseks, kuid kuna tegemist on kaasomandi esemega, on see pikk otsustusprotsess ega lahenda käesoleva talve probleemi. Ajutise lahendusena plaanin kasutadalisakütmiseks elektriradiaatoreid, et tagada vähemalt kahe toa normile vastav temperatuur, mis aga toob kaasa märkimisväärse elektrikulu kasvu. Küsimused: 1. Kas ja millistel õiguslikel alustel saan nõuda korteriühistult lisakütmise tõttu tekkinud elektrikulude kompenseerimist? 2. Millises ulatuses võiks kompensatsioon olla põhjendatud? 3. Kuidas oleks korrektne kompensatsiooni arvutamise metoodika (nt võrdlus eelmise aasta sama perioodiga, hinnatõusu arvestamine)? 4. Millist tõendusmaterjali oleks mõistlik koguda, et nõue oleks põhjendatud?

Korteriomanikul on õigus nõuda, et tema korteris oleks tagatud eluruumile vastav minimaalne temperatuur ja küttesüsteemi korrasolek. Majandus- ja taristuministri määruse https://www.riigiteataja.ee/akt/109072020017 kohaselt ei tohi kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis siseõhu temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel olla madalam kui 18 ºC. Kui korteriühistu ei suuda seda tagada ning omanik on sunnitud kasutama lisakütet, võib olla alust nõuda ühistult tekkinud lisakulude hüvitamist, kuid see sõltub asjaolude tõendamisest ja kulude põhjendatusest. Hüvitise ulatus ja arvutusmetoodika tuleb siduda tegelike lisakuludega, mis on tekkinud ühistu kohustuste rikkumise tõttu.

Õiguslik alus kompensatsiooni nõudmiseks:
Korteriomanik on kohustatud hoidma oma korteriomandi korras, kuid tal on ka õigus nõuda, et kaasomandi eset (küttesüsteem) kasutatakse selle otstarbe kohaselt ja et see tagab teistele korteriomanikele eluruumile vastava sisekliima (nt temperatuur). Kui ühistu ei suuda tagada normikohast temperatuuri ja omanikul tekivad seetõttu lisakulud, võib omanik nõuda ühistult kahju hüvitamist, kui suudab tõendada, et kahju (elektrikulu) on tekkinud ühistu tegevusetuse või puuduliku hoolduse tõttu.
Kompensatsiooni ulatus:
Kompensatsiooni ulatus peab olema põhjendatud ja seotud tegeliku lisakuluga, mis on tekkinud normist madalama temperatuuri tõttu. See tähendab, et hüvitada saab ainult selle osa elektrikuludest, mis ületab tavapärase kulu ja on otseselt seotud puuduliku küttesüsteemiga.
Hüvitise suurus võib olla vaidluse korral kohtulikult hinnatav, lähtudes kogutud tõenditest ja eksperthinnangutest.
Kompensatsiooni arvutamise metoodika:
Võrdle käesoleva aasta elektriarveid eelmise aasta sama perioodiga, arvestades hinnatõusu ja tarbimisharjumuste muutusi.
Arvesta, kui palju elektrit kulus lisaküttele (nt elektriradiaatorite tarbimine), ning lahuta sellest tavapärane elektrikulu.
Vajadusel kasuta eksperdi või energiaaudiitori hinnangut, et tuvastada, milline osa kulust on seotud küttesüsteemi puudulikkusega.
Tõendusmaterjal:
Kogu elektriarved (vähemalt viimase 2–3 aasta sama perioodi kohta).
Tee regulaarselt temperatuuri mõõtmisi ja dokumenteeri tulemused (fotod, kuupäevad, kellajad, mõõteseadme tüüp).
Kogu info radiaatorite seisukorra ja küttesüsteemi hoolduse kohta (ühistu teated, hooldusprotokollid, kirjavahetus ühistuga).
Vajadusel telli eksperthinnang (nt küttesüsteemi spetsialistilt või energiaaudiitorilt).
Dokumenteeri elektriradiaatorite kasutusaeg ja tarbitud energia (nt pildid, logid, seadmete andmed).

Tere.Elan kortermajas.Kes peab esmased tekkinud probleeme korteri ühistus lahendama.Korteri ühistul juhatus ei taha igapäeva olme muudest midagi kuulda.Seoses sellega on tekitatud mulle majandusliku kahju ja tekitatud kehalisi vigastusi.Juhatuse vastus minu probleemile on selline. Miks mina tekkeni,probleeme,ja kui kortermajas elatud ei saa siis kolida minema.Korduvalt on juhtus teavitatud.

Korteriühistu juhatus vastutab kortermaja igapäevase juhtimise ja probleemide lahendamise eest, sealhulgas olmeprobleemide korral. Kui juhatus ignoreerib korteriomaniku teateid ja sellest tekib kahju, võib korteriomanik nõuda juhatuselt selgitusi ning vajadusel pöörduda üldkoosoleku või kohtu poole. Kui juhatuse tegevusetus põhjustab majanduslikku kahju või kehalisi vigastusi, võib tekkida juhatuse liikmete isiklik vastutus.
Juhatuse liikme vastutuse nõude aegumistähtaeg on viis aastat.
Kui juhatus ignoreerib teabenõuet, saab korteriomanik pöörduda kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest või kuue nädala jooksul taotluse esitamisest kohtusse.

Tere! Meil on probleem korteriühistu ning paari korteriga, kes ei maksa enda arveid. Arved ei ole meeletult suured - 20 eurot fondi ning veearve, kuid 2 korterit ei ole juba mõnda aega maksnud enda arveid ning ei ole näha, et asi paraneks. Lisaks arvete mittemaksmisele kasutavad nad ka koridori elektrit, mille kõik teised elanikud peavad kinni maksma. Meil ei ole ka eriti pädevat ühistut, peamiselt on 1 inimene, kes saadab arveid, tema tegeleb raamatupidamisega ning teised ei ole samuti pädevad. Tahame väljaspoolt endale uut ühistu esimeest ning on ka inimene selleks olemas kes juba tegeleb ligidal teise majaga, kuid tahaksin rohkem nõu selle kohta. Meie majas on 8 korterit ning ühistu vahetusega oleks nõus kindlasti 5 korterit. Üks ühistu liige tegi juba valmis paberi koosolekuks, kuid teised korterid hakkasid juba ähvardama, et nii ei ole õige ja siis järsku kõik teadsid enda õiguseid, kuid maksta arveid ei soovi. Nüüd lugesin, et me peame ühistule kirjalikul teel tegema avalduse koosoleku korraldamiseks ning nad peaksid vastama 2 nädala jooksul, juhul kui nad ei vasta siis võivad elanikud koosoleku ise korraldada ning milliselt peaks see olema koostatud? Juhul kui see ei lähe läbi, milliseid teisi võimalusi on elanikul probleemi lahendamiseks?

Korteriomanikud peavad kandma oma osa korterelamu majandamiskuludest vastavalt kaasomandi osa suurusele või kokkulepitud korrale (korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 40). Korteriühistu esitab korteriomanikule majandamiskulude maksmiseks arved. Kui korteriomanik viivitab arvete maksmisega, võib ühistu nõuda lisaks võlasummale ka viivist ja sissenõudmiskulude hüvitamist: kuni 30 eurot, kui nõue on kuni 500 eurot; kuni 40 eurot, kui nõue on üle 500 ja kuni 1000 eurot; kuni 50 eurot, kui nõue on üle 1000 euro (korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 42). Ühistu peab korteriomanikult võla sisse nõudma, selleks tuleb korteriomanikule esitada kirjalikult võla maksmise nõue ja anda nõude täitmiseks tähtaeg. Vabatahtlikult võla tasumata jätmisel tuleb võlasumma, viiviste ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks pöörduda kohtu poole. Kui korteriomanik ei tasu võlga, saab temale esitada korteriomandi võõrandamise nõude tingimusel, kui korteriomanik on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. Kui võlgnevus on väiksem, siis seda nõuet esitada ei saa. 
Korteriühistu valib juhatuse liikme või liikmed üldkoosolekul. Üldkoosolek tuleb kokku kutsuda seaduses ja põhikirjaga ettenähtud juhtudel ning ja korras, samuti siis, kui ühistu huvid seda nõuavad. Kui juhatus ise ei kutsu üldkoosolekut kokku, siis juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 20, mittetulundusühingute seaduse § 20). Korteriomanikel on õigus vastu võtta otsuseid ka üldkoosolekut kokku kutsumata järgides seaduses toodud korda (korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 21). Juhatuse liige ei pea olema korteriomandi omanik ega ühistu liige.