Madal temperatuur kortermaja korteris
Soovin küsida õigusabi seoses korteri küttesüsteemi ebapiisava toimimisega ja võimalusega nõuda korteriühistult lisakütmise kulude kompensatsiooni. Minu korteris on käesoleval talvel olnud püsivalt ligikaudu 16 °C, mis on madalam kui eluruumidele ette nähtud minimaalne temperatuur. Radiaatorite temperatuuri mõõtmisel on selgunud, et need on osaliselt soojad ja osaliselt külmad, mis viitab võimalikule ummistusele või küttesüsteemi tasakaalust väljasolekule. Radiaatorid on väga vanad ning tõenäoliselt vahetamata alates hoone ehitamise ajast – 50date kivimaja. Korteriühistu on korduvalt teostanud kogu küttesüsteemi survepesu, kuid minu korteris ei ole see andnud tulemust ning radiaatorite töö on ajas muutunud järjest ebaefektiivsemaks. Samuti on alust kahtlustada, et teistes korterites on toimunud kooskõlastamata radiaatorite vahetusi, mis võib olla viinud kogu küttesüsteemi tasakaalu paigast ja minu korterisse ei jõua piisavalt soojusenergiat. Korteriühistu ei ole nõus küttevõimsust suurendama, põhjendades seda asjaoluga, et teistest korteritest kaebusi ei ole. Olen teinud ettepaneku radiaatorite vahetamiseks, kuid kuna tegemist on kaasomandi esemega, on see pikk otsustusprotsess ega lahenda käesoleva talve probleemi. Ajutise lahendusena plaanin kasutadalisakütmiseks elektriradiaatoreid, et tagada vähemalt kahe toa normile vastav temperatuur, mis aga toob kaasa märkimisväärse elektrikulu kasvu. Küsimused: 1. Kas ja millistel õiguslikel alustel saan nõuda korteriühistult lisakütmise tõttu tekkinud elektrikulude kompenseerimist? 2. Millises ulatuses võiks kompensatsioon olla põhjendatud? 3. Kuidas oleks korrektne kompensatsiooni arvutamise metoodika (nt võrdlus eelmise aasta sama perioodiga, hinnatõusu arvestamine)? 4. Millist tõendusmaterjali oleks mõistlik koguda, et nõue oleks põhjendatud?
Korteriomanikul on õigus nõuda, et tema korteris oleks tagatud eluruumile vastav minimaalne temperatuur ja küttesüsteemi korrasolek. Majandus- ja taristuministri määruse https://www.riigiteataja.ee/akt/109072020017 kohaselt ei tohi kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis siseõhu temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel olla madalam kui 18 ºC. Kui korteriühistu ei suuda seda tagada ning omanik on sunnitud kasutama lisakütet, võib olla alust nõuda ühistult tekkinud lisakulude hüvitamist, kuid see sõltub asjaolude tõendamisest ja kulude põhjendatusest. Hüvitise ulatus ja arvutusmetoodika tuleb siduda tegelike lisakuludega, mis on tekkinud ühistu kohustuste rikkumise tõttu.
Õiguslik alus kompensatsiooni nõudmiseks:
Korteriomanik on kohustatud hoidma oma korteriomandi korras, kuid tal on ka õigus nõuda, et kaasomandi eset (küttesüsteem) kasutatakse selle otstarbe kohaselt ja et see tagab teistele korteriomanikele eluruumile vastava sisekliima (nt temperatuur). Kui ühistu ei suuda tagada normikohast temperatuuri ja omanikul tekivad seetõttu lisakulud, võib omanik nõuda ühistult kahju hüvitamist, kui suudab tõendada, et kahju (elektrikulu) on tekkinud ühistu tegevusetuse või puuduliku hoolduse tõttu.
Kompensatsiooni ulatus:
Kompensatsiooni ulatus peab olema põhjendatud ja seotud tegeliku lisakuluga, mis on tekkinud normist madalama temperatuuri tõttu. See tähendab, et hüvitada saab ainult selle osa elektrikuludest, mis ületab tavapärase kulu ja on otseselt seotud puuduliku küttesüsteemiga.
Hüvitise suurus võib olla vaidluse korral kohtulikult hinnatav, lähtudes kogutud tõenditest ja eksperthinnangutest.
Kompensatsiooni arvutamise metoodika:
Võrdle käesoleva aasta elektriarveid eelmise aasta sama perioodiga, arvestades hinnatõusu ja tarbimisharjumuste muutusi.
Arvesta, kui palju elektrit kulus lisaküttele (nt elektriradiaatorite tarbimine), ning lahuta sellest tavapärane elektrikulu.
Vajadusel kasuta eksperdi või energiaaudiitori hinnangut, et tuvastada, milline osa kulust on seotud küttesüsteemi puudulikkusega.
Tõendusmaterjal:
Kogu elektriarved (vähemalt viimase 2–3 aasta sama perioodi kohta).
Tee regulaarselt temperatuuri mõõtmisi ja dokumenteeri tulemused (fotod, kuupäevad, kellajad, mõõteseadme tüüp).
Kogu info radiaatorite seisukorra ja küttesüsteemi hoolduse kohta (ühistu teated, hooldusprotokollid, kirjavahetus ühistuga).
Vajadusel telli eksperthinnang (nt küttesüsteemi spetsialistilt või energiaaudiitorilt).
Dokumenteeri elektriradiaatorite kasutusaeg ja tarbitud energia (nt pildid, logid, seadmete andmed).