"Jurist aitab" on Justiits- ja Digiministeeriumi veebileht, mida haldab meie lepingupartner Eesti Juristide Liit MTÜ.
Kas töötades poole kohaga (20 tundi nädalas) on tööandjal õigus/võimalus mitte maksta ületundide eest ületunni tasu?
Ületunnitöö on töö, mida tehakse kokkulepitust suuremas mahus. Kui kokku on lepitud osalise koormusega töötamine 20 tundi nädalas, on 21. töötund nädalas juba ületund, mis tuleb kas kompenseerida täiendava vaba aja andmisega või kokkuleppel hüvitada rahas.
Tere. Minu vanemapuhkus lõppeb 8.01.24. ( kodus kasvavad 1a ja 4 a laps) Sain täna tööandjalt meilile tutvumiseks uue töölepingu. (Lisainfoks, et olen restoranis vahetusevanem) Lepingusse on lisatud järgnevad punktid: 2.5. Tööandjal on õigus lähetada Töötajat täitma tööülesandeid ka väljaspool Töölepingus määratletud töö tegemise kohta. Tööandja kompenseerib Töötaja lähetuskulud ja maksab päevaraha vastavalt õigusaktides kehtestatud korrale. Kas ma võin lähetustest keelduda, kuna tööle asudes ei kuulunud need minu tööülesannete hulka? Arvestades, et lähetused tõenäoliselt oleks teise Eesti linna, 3.3. Ületunnitöö tegemises lepivad Töötaja ja Tööandja igakordselt kokku. Tööandjal on õigus Töötajalt nõuda ületunnitöö tegemist, kui see on vajalik Tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Kas ületunnid saavad olla kohustuslikud? Töötaja iga-aastase põhipuhkuse aeg määratakse kindlaks Tööandja poolt koostatavas puhkuste ajakavas, mille koostamisel lähtutakse ettevõtte töökorraldusest ning arvestades võimalusel Töötaja soove. Kas väikeste lastega vanematel ei ole seadusest tulenevaid õigusi võtta puhkust neile vajalikul ajal? (nt kui lasteaed on puhkusel) 4.1 Tööandja poolt Töötajale makstav brutotasu on 6 € (kuus eurot ) tunnis (edaspidi Töötasu), mis sisaldab tasu ööajal töötamise, Tööandja Ärisaladuse hoidmise ning Konkurentsipiirangu järgimise eest Palk on sama mis 5 aastat tagasi. Kas vastab tõele, et palka peaks tõstma kui kõigil testel töötajatel seda vanemapuhkusel oldud ajal on tehtud? Kuidas seda eraettevõttes kontrollitakse? Enne vanemapuhkusele minemist maksti öösel seadusest tulenevat kõrgemat tasu. Kas pean nõustuma nn palga vähenemisega? Kui ma keeldun seda lepingut allkirjastamast kas neil on õigus mind vallandada? Kas mul on õigus jätkata samadel tingimustel mis enne ja keelduda sellest uuest lepingust?
Vanemapuhkuselt naasva töötajaga ei sõlmita uut lepingut, vaid tulle tuleb üldjuhul võimaldada samade tingimustel tööd, kui puhkusele jäämisele eelneval ajal võttes arvesse ka vahepeal paranenud tingimusi, näiteks suurenenud töötasu. Uusi tingimusi on õigus vaid pakkuda, kui töötaja töökoht ei ole säilinud. Kui töökoht ei ole säilinud (näiteks ettevõttes aset leidnud ümberkorralduste tõttu) ja töötaja uute tingimustega ei nõustu, on tegemist koondamissituatsiooniga.
Tere Olen bussijuht, tööpäeva algus kell 6.25, tööpäeva lõpp 19.52. Esimene pool tööpäevast kell 6.25-10.04 ja teine pool tööpäevast 15.05-19.52. Kella 10.04-15.05 on vabaaeg, aga see vabaaeg istun bussis ja ootan, et saaksin tööle hakata. Minu küsimus, et kas see viis tundi kui ma olen sunnitud bussis istuma ja ootama, kas see on tööaeg ja kas on õigust töötasule? Hetkel ei arvestata seda vahepealset aega tööarvestuse hulka ja ei saa ka palka selle eest.
Kas tegemist on tööajaga, mida tuleb tasustada või puhkeajaga, mida tööaja sisse ei arvata, sõltub sellest, kui vaba Te sel ajal olete. Nii juht ise kui ka tema tööandja peavad jälgima, et juht saaks puhkeaega kasutada oma äranägemise järgi. Näiteks kui juht ise sõidukile kauba peale- või mahalaadimises ei osale, võib seda lugeda puhkeajaks vaid tingimusel, et juhil ei ole samal ajal muid töiseid kohustusi ning teda on teavitatud, kui kaua laadimine kestab. Sisuliselt võib juht siis sõiduki juurest lahkuda ja kokkulepitud ajal naasta. Kui juhil ei ole puhkepausi ajal töiseid kohustusi, ent tal on kohustus viibida sõiduki juures, et olla valmis jätkama tavapärast tööd, saaks äärmisel juhul seda defineerida valveajana, aga kindlasti ei ole see puhkeaeg.
Seega, kui võiksite sel ajal sõiduki juurest lahkuda ja teha mistahes isiklikke toimetusi, on see puhkeaeg, kui aga olete kohustatud vähemalt sõidukis viibima, siis mitte. Rohkem sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldusest saate lugeda Tööinspektsiooni käsiraamatust https://www.ti.ee/media/887/download
Töösuhtest tulenevate vaidluste lahendamiseks võib pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse. Töövaidluskomisjonid tegutsevad Tööinspektsiooni juures ning nende koosseisu kuuluvad töövaidluskomisjoni juhataja ja töötajate ning tööandjate esindajad. Töövaidluskomisjoni juhataja nimetatakse ametisse õigusaktides sätestatud korras. Töötajate ja tööandjate esindajad nimetavad vastavalt töötajate ja tööandjate esindusorganisatsioonid.
Kohtutes lahendavad töövaidlusi esimeses astmes maakohtud.
Töötaja võib töölepingu korraliselt, põhjust põhjendamata, üles öelda igal ajal, teatades sellest tööandjale ette vähemalt 30 kalendripäeva.
Katseajal võib töötaja või tööandja töölepingu üles öelda vähemalt 15 kalendripäeva pikkuse etteteatamistähtajaga.
Töölepingut eeldatakse olevat sõlmitud tähtajatult. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida üksnes juhul, kui töö on oma olemuselt ajutine. Selliseks põhjuseks võib olla näiteks töömahu ajutine suurenemine, hooajatöö tegemine või äraoleva töötaja asendamine. Tähtajalise töölepingu sõlmimise ajal peab olema teada, et lepingus kokkulepitud töö või tööülesannete täitmise vajadus on ajutise iseloomuga. Tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjus tuleb töötajale teatavaks teha kirjalikus dokumendis.
Töötaja peab täitma oma töökohustusi lojaalselt, tööandja huve arvestades ning hoiduma tööandjale kahju tekitamisest. Kui töötaja omandab tööülesandeid täites teavet, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, võib tööandja määratleda selle teabe ärisaladusena ning töötajaga võib kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse. Töötajal on õigus teada, millise teabe kohta saladuse hoidmise kohustus kehtib. Tööandja peab ärisaladusena määratletud teabe sisu töötajale selgelt ja kirjalikult teatavaks tegema.
Põhipuhkus
Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.
Alaealise töötaja põhipuhkus
Alaealise töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva (alaealise põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.
Osalise või puuduva töövõimega töötaja põhipuhkus
Töötasu vähendamine tööandja majanduslikel põhjustel
Töölepingut, sealhulgas kokkulepitud töötasu, saab üldjuhul muuta ainult poolte kokkuleppel. Erandina võib tööandja töötaja töötasu ajutiselt vähendada, kui on täidetud seaduses sätestatud tingimused.
Tööandja võib töötasu vähendada kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul juhul, kui:
Töölepingu seadus näeb ette töötaja hoiatamist töölepingu ülesütlemise eeltingimusena, kui töötaja on rikkunud töökohustusi või siis töötaja töövõime vähenemise tõttu.
Hoiatamisega antakse töötajale mõistlik tähtaeg rikkumine lõpetada. Seega ei ole hoiatamise eesmärk tööleping üles öelda, vaid nõuda töötajalt töölepingu kohast täitmist. Kui töötaja jätkab rikkumist, on tööandjal õigus leping üles öelda.
