Töölepingu seadus näeb ette töötaja hoiatamist töölepingu ülesütlemise eeltingimusena, kui töötaja on rikkunud töökohustusi või siis töötaja töövõime vähenemise tõttu.

Hoiatamisega antakse töötajale mõistlik tähtaeg rikkumine lõpetada. Seega ei ole hoiatamise eesmärk tööleping üles öelda, vaid nõuda töötajalt töölepingu kohast täitmist. Kui töötaja jätkab rikkumist, on tööandjal õigus leping üles öelda.

Tööleping võib lõppeda kokkuleppel, tähtaja möödumisel, töötaja surmaga või ülesütlemisega (korralise või erakorralise ülesütlemisega).

Töölepingu lõpetamine kokkuleppel. Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada.

Töölepingu kirjalik dokument ja töötajale esitatavad andmed

Töölepingu kirjalik dokument peab sisaldama töölepingu olulisi tingimusi ning andmeid, mis võimaldavad töötajal oma töötingimustest aru saada.

Tööandja peab esitama töötajale kirjalikult selgelt ja arusaadavalt vähemalt järgmised andmed:

Tööandjal ja töötajal on õigus tööleping üles öelda üksnes töölepingu seaduses sätestatud alustel. Selle eesmärk on tagada töösuhte ülesütlemise läbipaistvus ja õiguskindlus. Töölepingu pooltel peab olema võimalik ette näha, millisel õiguslikul alusel ja millistel tingimustel saab töösuhte lõpetada.

Tööandja peab töölepingu lõppemise päeval maksma töötajale välja kõik väljateenitud, kuid veel maksmata summad (nn lõpparve). Kui töösuhte lõppemise päev langeb nädalavahetusele või riigipühale, tuleb lõpparve välja maksta sellele järgneval esimesel tööpäeval.

Ületunnitöö on töötaja töötamine poolte kokkuleppel üle töölepingus kokkulepitud tööaja. Ületunnitööd ei tohi teha alaealine ega töötaja, kelle tööaega on seadusega lühendatud töökeskkonna ohuteguri tõttu.

Ületunnitöö hüvitatakse eelkõige tasulise vaba aja andmisega ületunnitööga võrdses ulatuses. Poolte kokkuleppel võib ületunnitöö hüvitada rahas, makstes töötajale iga ületunni eest 1,5-kordset töötasu.

Töövõtuleping on võlaõigusseadusega reguleeritud leping, mille kohaselt on lepingu poolteks tellija ja töövõtja. Töövõtlepinguga kohustub töövõtja tellija nõudel ja kokkuleppele osutama mingi konkreetse teenuse või tegema kindlaks määratud asja või toote. Töövõtuleping sõlmitakse kindlaks tähtajaks, konkreetse töö tegemiseks. Kuidas ja millisel ajal ja kellega töövõtja tellijaga kokkulepitud töö teeb või teenuse osutab, see pole tellijale oluline ega vaja tellija poolset pidevat kontrollimist.

Kui töötaja viibib katseajal ajutiselt töövõimetu (näiteks haiguslehel), siis seda aega katseaja hulka ei arvestata ning katseaeg pikeneb töövõimetusperioodi võrra.
Töölepingu seaduse (TLS) § 10¹ kohaselt ei arvestata katseaja hulka aega, mil töötaja tööülesannete täitmine oli takistatud, eelkõige juhul, kui töötaja oli ajutiselt töövõimetu või kasutas puhkust. Seega ei lõpe katseaeg haiguslehel viibitud aja jooksul, vaid lükkub vastava ajavahemiku võrra edasi.

Töösuhete kohta Eestis saab infot järgmistest kohtadest:

1. Tööinspektsioon – töölepingud, töötaja ja tööandja õigused ning kohustused, töö- ja puhkeaeg, töövaidlused, nõustamine:
https://www.ti.ee

2. Riigi Teataja – kehtivad seadused, sh töölepingu seadus ja muud tööõiguse õigusaktid:
https://www.riigiteataja.ee

3. Eesti Töötukassa – töötamise, tööturuteenuste ja tööotsinguga seotud info:
https://www.tootukassa.ee

4. Eesti Ametiühingute Keskliit – töötajate esindamine, kollektiivsed töösuhted ja ametiühingute info:
https://eakl.ee

Eestis ei ole töölepingu õigusvastase ülesütlemise vaidluses töövaidluskomisjoni või kohtu õiguskaitsevahendiks töötaja tööle ennistamine. Kui töövaidlusorgan tuvastab, et töölepingu ülesütlemine oli seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine, siis loetakse TLS § 107 lg 1 alusel, et tööleping ei ole ülesütlemisega lõppenud. 

Töötaja varalise vastutuse kokkuleppe eesmärk on tagada töötajale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimine ning määrata töötaja vastutus selle vara eest sõltumata süüst.

Kui töötaja rikub oma töökohustusi ja põhjustab sellega tööandjale kahju, vastutab ta kahju eest vastavalt seaduses sätestatud tingimustele. Kahju hüvitamise ulatuse määramisel arvestatakse muu hulgas töö iseloomu, töötaja süü astet, töötingimusi, tööga seotud riske ja muid asjaolusid.