Tere Lisatasu/boonus on üks töötasu osa, mis on töölepingu lisas kirjeldatud eesmärkide täitmise tulemuse kaudu. Töötaja on täna ettevõttest lahkunud, tööleping lõpetatud. Kehtiv töösuhe puudub. Osad lisatasud/boonusrahad hoitakase kuupäevaliselt teatud aegadeni kinni, mis tuleneb tööiseloomust. Ehk mõned lisatasud saab endine tööandja kanda endisele töötajale ka näiteks aasta peale töösuhte lõppu (kuupäevad on mõlemale osapoolele teada). Küsimus maksude osas - kui tööandja kannab endisele töötajale lisatasusid üle peale töösuhte lõppemist, siis millised maksud ta sellelt boonuselt igal väljamakse korral maha saab arvestada? Kas kõik samamoodi nagu siis, kui töötaja oleks nende juures alles tööl? Tänud!

Palgatulu mõiste hõlmab töölepingu alusel ja avalikus teenistuses töötamise, töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel osutatud teenuse eest makstavat tasu ning juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasu. Palgatulult peab tööandja kinni tulumaksu 20% ning maksab sotsiaalmaksu ja enamikel juhtudel ka töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse. Kirjeldatud olukorras tuleneb tööandja kohustus teha väljamakseid töölepingust. Väljamakseid tehakse töötasuna, seega tasub tööandja kõik tööjõumaksud.

Tere. Minul juhtus kahjuks tööõnnetus ja küsimus selline et Kas mul on õigust haigusrahadele kui ma töötan VÕS lepinguga? Lisan veel juurde et kuna oman osalist töövõimet siis mul on olemas riiklik ravikindlustus! Heade soovidega.

Ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon, mida Tervisekassa, ja haiguslehe puhul ka tööandja maksavad töövõimetuslehe alusel kindlustatud inimesele (töötaja, teenistuja, võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saav inimene, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, FIE, FIE ettevõtte tegevuses osalev abikaasa), kellel jääb ajutise töövabastuse tõttu töötasu saamata. Seega ei ole oluline, millise lepingu alusel Te töötate vaid kas tööandja on tasunud Teie eest sotsiaalmaksu, sealhulgas tervisekindlustust.

Tere. Kas töökiusamise tagajärjel depressiooni ägenemise tõttu ( nn. närvivapustuse saamine) haiglasse sattumise puhul võib seda lugeda töötraumaks ja saada 100% töövõimetus kompensatsiooni.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.

Tööõnnetuse peamiseks tunnuseks on, et see juhtub töö käigus ning põhjustab füüsilist või vaimset kahju. Seega võib töökohal töö tegemise käigus saadud närvivapustus olla tööõnnetuseks koos kõigi sellest tulenevate õigustega. Oluline on tööõnnetuse toimumisest tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule esimesel võimalusel teada anda ja informeerida ka arsti, et juhtum toimus töö käigus. Valitsuse määrusega on kehtestatud kindel kord, kuidas tööõnnetusi tuleb uurida ja registreerida. Tööandja peab uurima kõiki tööõnnetusi ning selgitama välja nende asjaolud ja põhjused. Uurimise lõppedes peab ta määrama kindlaks abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks. Uurimises osaleb ka töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik. Tööandja peab tööõnnetuse uurimise läbi viima kümne tööpäeva jooksul arvates selle toimumisest.Kui tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus, lõpeb tööõnnetuse uurimine vormikohase raporti koostamisega. Tööandja koostab tööõnnetuse raporti töökeskkonna andmekogus või esitab selle töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikult Tööinspektsioonile kolme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist. Tööandja esitab raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale kolme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.

Tere, Kirjutan Teile seoses pensioni määramiseks vajalike dokumentide puudumisega. Nimelt on minu emal tööraamat kadunud, arhiivis töötamist tõendavaid dokumente ei leia. Tean, et tööraamatu puudumisel on võimalik ka minna Sotsiaalkindlustusametisse 2 tunnistajaga, kes töötamist tõendaks, kuid mu emale öeldi, et tunnistajate kinnitused ei kehti, kuna ettevõtted pole ametlikult likvideeritud. Lisaks pole ettevõte töötajate andmeid arhiivile edastanud. Kas on siiski mingi võimalus, millega töötamist tõendada, et pensioni määramisel ei läheks aastatepikkune tööstaaz kaduma? 

Sotsiaalkindlustusamet on andnud kirjeldatud olukorras toimiseks alljärgneva juhise:

Kui sul ei ole tööraamatut või muud pensioniõiguslikku staaži tõendavat dokumenti (või on töötamise andmed osaliselt puudu), aitame sul vajalikke dokumente leida ja vajaduse korral teeme päringud arhiividesse.

Tuleta meelde, millal, kus ja kellena sa töötasid ja täida

Avaldus arhiivipäringu tegemiseks | 21.19 KB | docx

ning saada see meile e-posti aadressil [email protected]. Palun kirjuta võimalikult täpselt oma töökoha aadress ja amet, sest sellest oleneb pensioniõigusliku staažiga seotud päringute tegemise kiirus.

Pane tähele, et iga arhiiviteatise väljastamise eest küsivad arhiivid riigilõivu. Riigilõivu suurus riigi arhiividele on määratud riigilõivuseaduses avaneb uues vahekaardis. Eraarhiividel on õigus küsida teatise väljastamise eest tasu oma hinnakirja alusel.

Kui ka Sotsiaalkindlustusametil ei õnnestu vajalikke dokumente välja nõuda  on lubatud töötamist tõendada ka tunnistajate ütlustega, ent eelnevalt ongi vajalik arhiiviteatis või muu pädeva asutuse tõend selle kohta, et dokumente säilinud ei ole. Nimelt on  Sotsiaalministri vastavas määruses kirjas, et tunnistajate ütluste alusel on riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 28 sätestatud pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse aega võimalik tõendada üksnes juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud ja selle kohta on arhiiviteatis või muu pädeva asutuse poolt väljastatud tõend. Sel juhul teeb Sotsiaalkindlustusamet pensioniõigusliku staaži kindlaks kahe tunnistaja ütluste alusel. Erandkorras, kui objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik mitut tunnistajat üle kuulata, võib pensioniõigusliku staaži kindlaks teha ühe tunnistaja ütluse alusel