Elatis täisealisele lapsele

Tere. Olen õppiv 18-aastane nooruk. Elan koos emaga, ning isa ei ole võtnud minu kasvatusest eriti palju osa, ei maksnud elatist, mis oli kohtu poolt määratud. Nüüdseks olen ma saanud täisealiseks, ning endiselt õpin kutsekoolis. Pöördun teie poole küsimusega, et mida ma peaksin tegema või kuhu pöörduma, et taodelda elatisabi isalt või kohtult? 

Esmalt soovitan küsida elatist isalt endalt, kui see ei too tulemust, esitada elatisnõue kohtu kaudu. Elatis täisealisele lapsele erineb mõningal määral elatisest alaealisele lapsele. Kui alaealise lapse puhul eeldatakse, et tal puuduvad võimalused ise end üleval pidada, siis täisealise lapse puhul tuleb arvestada ka tema enda võimalusi elatist teenida.
1. Elatist saab nõuda kõigi eluvajaduste katmiseks (peaksid olema tõendatavad) kui täisealine laps õpingute tõttu ei saa ise endale ülalpidamist teenida. Perioodil, mil laps ei õpi, on tal tõenäoliselt võimalik ise enda elatusvahendite hankimise eest hoolitseda. Seega, kui puuduvad asjaolud, mis tal seda teha ei võimalda, vanematelt elatist nõuda ei saa. Vanemad vastutavad lapse toimetuleku eest üldjuhul võrdselt, seega saab isalt nõuda poole Teie vajaduste katmist.
2. Seadus sätestab ülemiseks vanusepiiriks 21 eluaastat, mil on õppimise tõttu võimalik elatist nõuda. Kui õpingud lõppevad varem, lõppeb ka kohustus varem.
3. Täiealise lapse puhul seadusjärgset miinimummäära ei ole. See kehtib alaealise lapse puhul. Täisealise ülalpidamisvajaduse kindlaks määramisel lähtutakse tema vajadustest ning võetakse arvesse kohustatud isiku võimalusi. Kui isa ülalpidamisel on teisi isikuid, võetakse ka seda arvesse, kui isa peaks sellele menetluses tuginema. Seejuures eelistatakse alaealisi lapse täisealistele.