ühisvara või lahusvara
Tere! Minu emal on korter, mis soetatud vist aastal 1980. Sel ajal olid nad isaga abielus. Seal olid erinevatel aegadel mängus kooperatiiv, osamaksed, erastamine, EVPd jms. Minul ühtegi dokumenti selle kohta pole, samuti ei saanud ma midagi praegusest ühistust ega Tartu maakohtust. Korteri omanik on kogu aeg olnud minu ema, tema on teinud omal ajal ka kooperatiivi osamakseid ning korteri erastanud. Abielu lahutati 1990.a. Isa suri 1994.a. Tema pärimistunnistuses oli välja toodud kogu temale kuuluv vara, sellest korterist polnud seal aga sõnagi. Üks notar väidab, et korter on siiski ema-isa ühisvara. Teine notar viitab tsiviilseadusele (§ 155 lõige 1), mis ütleb, et ühisvara jagamise nõue aegub 30 aastat peale abielu lahutamist. Kolmas notar ütleb, et kuna korter on kogu aeg olnud minu ema oma ja on seda ka praegu, kuna dokumente sellest ajast säilinud ei ole ja omaaegsete kooperatiivkorterite teema ongi natuke hall ala, ütleks tema, et korter ei ole ühisvara ning kuulub ainult minu emale. Milline versioon on siis õige? Tänan ette vastuse eest.
Kui korter erastati perioodil kui teie ema oli abielus, siis eelduslikult on tegemist ühisvaras oleva korteriomandiga, isegi kui registrisse oli kantud teie ema nimi, kuid kui teil on tõendeid, mis tõendavad, et teie emale kuulus üksi õigus korteriomandi omanikuks saada, siis on tegemist teie emale kuuluva lahusvaraga.
Perekonnaseadus § 27 lg 6 kohaselt loetakse varaese abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Seega seni kuni ei ole tõendatud, et tegemist on teie emale kuuluva lahusvaraga, siis eeldus on, et tegemist on ühisvaraga. Asjaolu, et kinnistusregistrisse on korteriomandi omanikuna kantud üksnes teie ema, ei ole tõenduseks, et tegemist on tema lahusvaraga, tegemist võib olla nö ebaõige kandega, kuna sel perioodil kantigi registrisse pigem üks abikaasadest.
Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-23-09 on välja toodud: Eluruumide erastamise seaduse (EES) § 211 kohaselt on korteriomandi omanikuks õigus saada eluruumi vallasasjana omaval isikul. Korteriomandi seadmisel saab (saavad) selle omanikuks isik(ud), kes oli(d) korteri kui vallasasja omanik(ud). Vallasasjana ühisvaraks olnud korter on abikaasade ühisvara ka korteriomandina vaatamata sellele, et korteriomand kinnistati ühe abikaasa nimele.
Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-164-05 on välja toodud: Elamuühistu või -kooperatiivi osamaksu ja liikmelisuse alusel korteriomandi kinnistamine abielu ajal ei muuda korteriomandit perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg 1 alusel abikaasade ühisvaraks, kui osamaks kuulus ühe abikaasa lahusvara hulka. EES § 218 lg 3 viimase lause järgi anti korteriomandite seadmisel elamualune maa korteriomanike kaasomandisse tasuta ning EES § 2112 järgi oli moodustatava korteriomandi registriosa avamine riigilõivuvaba. Seega ei tulnud abikaasadel abielu ajal elamuühistu või -kooperatiivi osamaksu baasil korteriomandi kinnistamisel kasutada märkimisväärseid rahalisi vahendeid. Seega sellisel juhul ei muutunud korter erastamisel abikaasade ühisvaraks. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-164-05 on välja toodud: Kui vallasasjaks oleva korteri baasil tekib korteriomand abielusuhete ajal, ei muutu korteriomand PKS § 14 lõikest 1 tulenevalt abikaasade ühisvaraks, kui see kuulus ühe abikaasa lahusvara hulka.
Kui teie isa suri ning vormistati pärimistunnis, siis võis nimetatud tunnistusest jääda teie ema nimele registreeritud korteriomand nimetamata, kuna pärimismenetlust viiv notar ei teadnud, et teie ema nimele on registreeritud vara. Teisest küljest võis pärimismenetlust läbiviival notaril oll teave, et tegemist oli teie ema lahusvaraga.