Omanikuõigused

Omanikuõigused

Omand

Tere, kuidas panna endist elukaaslast tagastama isiklikku vara mis jäi tema majja? Mööbli ja tehnika kohta on olemas ostutsekid, kuid keeldub neid tagastamast või kinni maksmast. Lisaks ühiselt ehitatud maja, kus olin 5a koduhoidja ja kasvatasin last, kuid nüüdseks lahus. Kas mul on õigusi ka majale, kuigi minu nimel maja pole ja ehitusmaterjal oli soetatud minu nimel olnud korteri müügist. Korteri müük toimus rohkem kui 5a tagasi ja sellest saadud tulu, mille kandsin elukaaslasele, on paraku seaduse silmis aegunud.

Vallasasja puhul eeldatakse, et see kuulub isikule, kelle valduses asi on. Kui keegi leiab, et asi kuulub hoopis talle, tuleb tal eeldus tõendiga ümber lükata. Oma asjavõõrast ebaseaduslikust valdusest välja nõudmiseks on võimalik asja omanikul pöörduda kohtusse. Maja osas võivad olla kohaldatavad seltsingu lõpetamise sätted, ent sellele hinnangu saamiseks soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele.

Vastatud:
07.04.2025

Ühisvara

Ühisvara

Omand

Tere Kuidas jaguneb ühisvara? Vara on ühisvarana vormistatud neljale inimesele: üks ühisvara osanik/omanik oli ühisvara sõlmimisel lesk + tema 3 last (kokku 4 inimest). Tänaseks on lesk uues abielus (ühisvaralepinguga). Siit küsimused: 1) kuidas jaguneb lesele endine ühisvara sel juhul, kus endine lesk on uuesti abiellunud? 2) ning millega tuleks tulevikus arvestada endise lese uuel abikaasal, eelnevalt sõlmitud (nelja inimese vahelises) nö ühisvara lepingu raamistikus? Millised võimalused ühisvarale on uuel abikaasal tulevikus? Tänan

Ühisomandi (mis ei ole kaasomand) puhul ei ole ühisomanike osad ühises omandis kindlaks määratud, ent need on üldjuhul kindlaks määratavad. Näiteks pärimise teel tekkinud ühise omandi korral pärimistunnistusele märgitud mõtteliste osade kaudu või abikaasade ühisvara puhul seaduse alusel (abikaasade osad ühises omandis on võrdsed). Asjaolu, et lesk on abiellunud, ei ole ühisvara mõttes mingit tähtsust. Ka ei ole abiellunu abikaasal mingit õigust (välja arvatud pärimise korral) enne abielu või tasuta käsutuse teel saadud (nt. kinge või pärimine) abikaasa varale kui abieluvaralepinguga ei ole teisiti ette nähtud

Vastatud:
16.02.2025

Kaasomanike kokkuleppe õiguslikud võimalused

Kaasomanike kokkuleppe õiguslikud võimalused

Kaasomanike kokkulepe võimaldab kaasomanikel reguleerida omavahelisi õigusi ja kohustusi ühise asja kasutamisel, valdamisel ja käsutamisel. Selle sisu sõltub poolte kokkuleppest, kuid see peab olema kooskõlas seadusega.
Peamised õiguslikud võimalused on järgmised:
•    asja kasutamise korra kokkuleppimine, näiteks millist osa kinnisasjast või hoonest iga kaasomanik kasutab. 
•    kulude jaotamise kokkuleppimine, näiteks remondi-, hooldus- ja kommunaalkulude kandmine. 

Kontrollitud:

Mille poolest erineb omand valdusest?

Mille poolest erineb omand valdusest?

Omand on põhiseadusega kaitstud õigus oma asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omand on omaniku õiguslik võim talle kuuluva asja üle. Omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Omanik, kes asja igapäevaselt kasutab või omab seda võimalust, on ühtlasi asja valdaja. Vallasasjade (näit.

Kontrollitud:

Milles seisneb avalik-õiguslike kitsenduste olemus?

Milles seisneb avalik-õiguslike kitsenduste olemus?

Avalik-õiguslike kitsenduste olemus seisneb kinnisasja omaniku õiguste piiramises avalike huvide kaitseks. Piirangud kehtestatakse avaliku huvi kaitseks (nt looduskaitse, muinsuskaitse, riigikaitse, ehitus- ja planeerimisnõuded, tehnovõrkude kaitsevööndid jne). Piirangud tulenevad kas seadusest või haldusaktidest ning nende piirangute järgimine ei sõltu omaniku nõustumusest.  

Kontrollitud:

Millisel juhul peab omanik sallima võõrast tegevust või mõjutusi oma kinnisasja suhtes? Millal kaotab omanik õiguse teostada oma omandit piiranguteta?

Millisel juhul peab omanik sallima võõrast tegevust või mõjutusi oma kinnisasja suhtes? Millal kaotab omanik õiguse teostada oma omandit piiranguteta?

Omand on küll põhiseadusega kaitstud õigus, kuid igasugune õigus on piiratud seadustega või teiste isikute õigustega. Ühiskonnas eksisteerib seega erinevate õiguste tasakaal. Omandit piiravad nn omandikitsendused, mis tulenevad väga arvukatest eriseadusest (veeseadus, metsaseadus, looduskaitseseadus, planeerimisseadus jne). Omanik ei või seetõttu piiranguteta metsa raiuda, planeeringu ja ehitusloata ehitada, vette reoaineid juhtida jne. Sellised omandipiirangud on avaliku iseloomuga ning kehtestatud ühiskonna huvides tervikuna.

Kontrollitud:

Millised on korteriomandi erisused?

Millised on korteriomandi erisused?

Klassikaline kinnisvara on maatükk koos sellega ühendatud ehitiste ja taimestikuga. Ehitised ei ole iseseisev kinnisvara ja on tsiviilkäibes ainult koos maaga, välja arvatud hoonestusõiguse puhul. Korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Näiteks kortermajade puhul kuulub korteriomandi koosseisu reaalosana konkreetne korter või äripind.

Kontrollitud:

Kuidas omand tekib?

Kuidas omand tekib?

Kinnisasjade ja vallasasjade omandi tekkimine on reguleeritud erinevalt. 

Vallasasjade puhul on omandi üleandmiseks vajalik leping omaniku ja võõrandaja vahel ning asja tegelik üleandmine (valduse üleandmine käest kätte või näiteks auto võtmete ja dokumentide üleandmine). Omand võib tekkida ka leitud asja puhul või peremehetu asja hõivamisel.

Kontrollitud:

Mis on vallasasi?

Mis on vallasasi?

Vallasasi on asi, mida saab füüsiliselt ühest kohast teise liigutada. Näiteks: auto, telefon, laud, riided, sularaha, ehted, raamatud. Asendatav vallasasi on asi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ning millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused. Näiteks: teravili, suhkur. Äratarvitatav vallasasi on asi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. Näiteks: toit, kütus. 

 

 

Kontrollitud:

Kellele kuulub leitud vara?

Kellele kuulub leitud vara?