Tere.Kuidas korteriühistul panna keeld parkimisel ebasobivas kohas?Kas seda võib teha korteriühistu juhatus või seda tehakse üldkosoleku hääletamisega?Aitäh

Kortermaja juurde kuuluv maatükk on korteriomanike kaasomandis. Kaasomandi kasutamise üle otsustavad korteriomanikud kokkuleppel. Seega, kui varasemalt ei ole kokku lepitud, millist maatüki osa kasutatakse parkimiseks ja millist mitte, ei pruugi piisata korteriühistu üldkoosoleku otsusest vaid vaja võib olla kaasomanike kokkulepet. Juhatus ei saa kaasomandi kasutamise kohta otsuseid teha mingil juhul. Juhatus valitseb kaasomandit kokkulepete või üldkoosolekute otsuste alusel ja iseseisvaid otsuseid ei tee.

Tere. Elan abikaasaga aastal 2020 valminud sundventilatsiooniga kortermajas. Ventilatsiooni sissetõmbekohad on rõdude kõrval, mistõttu võeti esimesel ühistukoosolekul jutuks rõdudel ja aknast välja suitsetamine ja lepiti kokku heatava, et suitsetatakse parklas majast 10m eemal. Koosolekuprotokolli sai kirja pandud vaid, et suitsetamise mure võeti teemaks - kokkulepe miskipärast protokolli kirja ei pandud, kuid selle õnnetuse avastasin alles nüüd sel talvel (koosolek oli aastal 2021). Üle-eelmisel aastal kolis sisse paar, kes mõlemad suitsetavad. Nende rõdu on meie korteri vendiava juures ja meile hakkas mitu korda päevas suitsu sisse tulema. Keelebarjäärile vaatamata (venekeelne paar), saime neile selgeks teha, miks rõdul suitsetamine probleem on ja mõneks päevaks oli rahu majas. Sellest ajast on aga nädalased tsüklid, kus nad käivad muidu all, kuid siis väsivad ära ja hakkavad uuesti rõdul suitsetama. Siis me jälle räägime nendega ja nad üritavad algul väita, et nemad ei käinud, kuid lõpuks tunnistavad, et on väsinud / on külm / on raske 7. korruselt alla minna (vaatamata sellele, et majas on lift). Oleme neile selgitanud, et mitte ainult ei ole ebameeldiv avastada korterit sigaretihaisu täis olevat, vaid mina olen astmaatik ja hiljuti veel läbi põdenud mitmendat hingamisteede põletikku, mis on astmat hullemaks teinud. Minul kipub sigaretisuits vallandama astmahooge, mistõttu on see meie jaoks palju suurem probleem kui muidu. Nad on teadlikud, et nende suits otseselt kahjustab minu tervist. Kuna nad on üürnikud, võtsime ühendust korteriomanikuga. (2023 november) Alguses oli ta abivalmis ja mõistev, kuid teisest korrast alates olime juba tüütuseks. Üritasime üle pika aja 2024 talvel talt abi leida, kuid ta saatis meid pikalt. Haldur on probleemist teadlik ja on ise ka suhelnud korteri omanikuga. Avastatud puuduliku suitsetamisekeelu märkuse osas ühistukoosoleku protokollis leppisime kokku, et võtame selle uuel koosolekul taas hääletusele ja paneme kokkuleppe õigesti kirja. See koosolek leiaks aset aga alles poole aasta pärast. Kas oleks midagi võimalik juba teha?

Vastavalt Tubakaseaduse §29 lg1 p19 on suitsetamine korterelamu koridoris, trepikojas ja korterelamu muus üldkasutatavas ruumis keelatud. Rõdusid nimetatud ei ole, seega ei ole seadusandlikul tasemel rõdudel suitsetamist reguleeritud ja olukorda saab lahendada kaasomanike kokkuleppega. Kuna tegemist on üürikorteriga, soovitan suhelda korteriomanikuga, kes omakorda peab ttvustama majas kehtivaid reegleid ja korteri kasutamise korda oma üürnikele. Kui otse suhtlemine ei vii tulemuseni, siis tasub teema tõstatada korteriühistus. Sealt edasi on rõdul suitsetava naabri korteriomanikku võimalik korrale kutsuda juba ühistu juhatuse kaudu.

Tere! Kortermajas toimus gaasitorustiku kontroll, mille käigus selgus, et esineb gaasileke. Kas gaasitorustik kuulub ühisomandisse? Sellisel juhul, kes maksab gaasilekke likvideerimise eest – kas korteriühistu või korteriomanik? Palun teie täpsustavat vastust.

Gaasitorustik kuulub korteriomanike kaasomandisse ja selle korrashoiu eest hoolitseb korteriühistu remondifondi kogutud vahendite arvelt.

Tere Kortermaja ümber korraldab parkimist Europark, kes väljastas selleks ka parkimiskaardid. Kahjuks läks parkimiskaart kaduma. Ühistul puudub täielik nimekiri korteritele antud kaartide seerianumbritest ning nad väidavad, et ilma seerianumbrita ei ole võimalik uut kaarti tellida. Kas korteri omanikuna ei ole mul enam õigust kortermaja ümber olevas parklas ilma parkimiskaardita parkida? Kuhu pöörduda pahatahtliku KÜ asjus, kes ei soovi probleemi lahedada? Ette tänades!

Esmalt soovitan Teil tutvuda üldkoosoleku otsusega, millega otsustati parkimise korraldamine ja korteriühistu liikmetele parkimiskaardi väljastamine. Tõenäoliselt leiate vastused oma küsimustele sealt, kuivõrd KÜ juhatus saab täita vaid üldkoosoleku otsuseid. Parkimise korraldamine KÜ territooriumil on üldkoosoleku pädevuses ja seda ei ole seadusandlikul tasemel reguleeritud. Seejuures tuleb silmas pidada, et parkimiskaart on korteriomanike ühine vara ja kui selle tellimine on tasuline ning kaart läks kaotsi Teie hooletuse tõttu, tuleb uue kaardiga seotud kulud korteriühistule hüvitada Teil.

Tere Küsimus: Kes maksab keldri (välisukse) võtme eest? Kas KÜ? Kas võib maksta iga korter, kui toimus võtme vahetamine ühes trepikojas? Vastus: Kui tegemist on võtmega, mis võimaldab juurdepääsu ühiskasutatavatesse ruumidesse ja kaasomandile, on võtmete eest tasumise kohustus korteriühistul. Kui aga võtmete soetamine on tingitud ühe või mitme korteriomaniku hooletust või pahatahtlikust käitumisest, on korteriühistul õigus tekkinud kahju selle põhjustanud korteriomanikelt välja nõuda. Täpsustamine: Vastuse järgi tuleb välja, et korteriomanik peab maksma võtme eest ainult siis, kui on tekkinud kahjum? Majas on mitu trepikoda. Ühes trepikojas oli vaja vahetada keldrilukk (välisukse lukk), lukk oli vahetatud, põhjus, miks vana lukk läks katki teadmata. Kas võib lisada korteri arvele lisa rida "keldri võti" ainult ühes trepikojas? Kas teised omanikud peavad maksma võtme eest mida nemad ei saa kasutada, sest elavad teises trepikojas? Lugupidamisega

Keldri lukk koos võtmetega on kaasomandi osa. Kaasomandit valtsetakse korteriühistu kaudu. Kulude katmine seejuures toimub majanduskava alusel, mis omakorda kehtestatakse tuginedes majanduskulude jaotusele põhikirjas. Kui põhikirjaga ei ole teisiti ette nähtud, toimub jaotus vastavalt kaasomandi osa suurusele kõigi korteriomanike vahel.

Tere Palun täpsustada. Küsimus: Kas keldri võti on kaasomandis KÜ? Vastus: Kelder on kaasomandis ent võib olla osadeks jaotatuna antud kasutamiseks konkreetsetele korteriomanikele. Keldri ühiskasutatavatele aladele juurdepääsu (võtmete olemasolu) tagab korteriühistu. Täpsustamine: Kes maksab keldri (välisukse) võtme eest? Kas KÜ? Kas võib maksta iga korter, kui toimus võtme vahetamine ühes trepikojas? Kas on see seaduslik? Küsimus: Kas on vaja taotleda kasutusluba, kui KÜ oli tehtud maja soojustamise tööd ja välisilmet on muutunud? Vastus: Ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitustöö, mille käigus hoone maht ei suurene, kuid oluliselt muutuvad hoone muud omadused, näiteks kande­konstruktsioonid, tehnosüsteem või fassaadimaterjal. Fassaadi muutmine eeldab esmalt kõigi kaasomanike nõusolekut. Lisaks naabrite nõusolekule on esmalt vaja muidugi kohaliku omavalitsuse luba. Arvesse tuleb võtta kehtivat detailplaneeringut ning olemasolevasse miljöösse sobivust. Samuti järgida ehitusseadustiku nõudeid lubade ja ehitusprojekti kohta. Kaasomanike ja kohaliku omavalitsuse nõusolekute puhul ei asenda ühe nõusolek teist ja vastupidi: kui kõik naabrid lubavad, aga omavalitsus keelab, pole ka alust ehitustegevust ette võtta. Täpsustamine: Meil on luba ja nõusolek olemas, fassaadi soojustamise tööd on juba tehtud. Kas on vaja taotleda kasutusluba? Lugupidamisega

Kui tegemist on võtmega, mis võimaldab juurdepääsu ühiskasutatavtesse ruumidesse ja kaasomandile, on võtmete eest tasumise kohustus korteriühistul. Kui aga võtmete soetamine on tingitud ühe või mitme korteriomaniku hooletust või pahatahtlikust käitumisest, on korteriühistul õigus tekkinud kahju selle põhjustanud korteriomanikelt välja nõuda.

Kautusloa vajadus sõltub teostatud tööde iseloomust ja mahust. Teatud juhtudel (näiteks kui fassaad on asendatud samaväärsega), puudub kasutusloa ja ka kasutusteatise kohustus. Kui aga renoveerimistööde käigus on laiendatud ehitist üle 33%, on vajalik kasutusluba. Kui aga fassaadi on ümberehitatud või ka laiendatud kuni 33%, piisab kasutusteatise esitamisest. Kuidas just Teie ehitise puhul on nõutud, saate vaadata Ehitusseadustiku lisast 2, mis on leitav https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1081/0202/4004/Lisa_2_01072023.pdf#

Kolisin oma praegusesse korterisse üle kolme kuu tagasi. Umbes samal ajal alustas tegevust täpselt minu korteri all teatristuudio, kes teeb proove ja ka erinevaid etendusi. Nende eripäraks on äärmuslikult vali muusika. Nii vali, et vahel lausa seinad värisevad. Olen korduvalt neile ütlemas käinud, et nende muusika häirib. Samuti on korteri omanik nendega ja stuudiole ruume rentiva naisterahvaga suhelnud ning ka korteriühistuga. Vaatamata sellele jätkavad alumised naabrid oma tegevust. Kas neil on üldse õigust tegutseda majas, kus on elukorterid? Kas neilt saab nõuda kahjutasu? Ja mida teha, et see lärm lõppeks? Nemad on omalt poolt teinud seda, et teavitanud oma etenduste aegadest ja sellest, et siis võib lärmi kosta. Ometi on lärmi ka muul ajal. Samuti pakkusid nad kompensatsiooniks tasuta teatri- ja kinopileteid. Ka on nad tänanud mõistva suhtumise eest ja vabandanud lärmi pärast ning siis endises vaimus jätkanud. See tundub mulle isiklikult täiesti absurdne. Kuidas see aitab selle osas, et mina ei saa oma kodus rahulikult olla, õppida ja oma tööd teha ning minu lapsed ei saa rahus olla ja õppida. Vahel oleme lausa mitmeks tunniks õue läinud, sest toas ei ole võimalik olla. Samuti on mõned teised naabrid häiritud. Aga just meie korter on otse nende mõlema ruumi peal, kus etendused ja proovid toimuvad. Palun aidake! Ma ei tea mida teha! Kohe jälle kolima ei tahaks hakata, keset kooliaastat. Alles kolisime siia. Samuti võtab uue kodu leidmine aega. Aga niimoodi edasi ka ei saa. Närvid on läbi sellest lärmist ja inimeste ignorantsusest. Samuti huvitab mind, et mis õigused on mul korteri omaniku suhtes. Olen terve selle aja eest maksnud täismahus üüri. Omanik ei teadnud korterit välja üürides, et selline olukord on, sest see stuudio kolis siia natuke enne meid. Samas peaks ta justkui vastutama oma välja üüritava pinna eest.

Kuna tegemist ei ole öörahu rikkumisega, ei saagi Teie probleemiga tegeleda keegi muu kui korteriomanik. Kui lärm on ebamõistlikult suur, ei ole oluline kas korteriomanik sellest eelnevalt teadis või mitte. Kui eluruum ei sobi elamiseks, on Teil õigus üürileping erakorraliselt üles öelda. On mõistetav, et sage kolimine on tülikas, ent ühegi kahjuhüvitisega Teie kodurahu tagada ei ole võimalik. 

Küll on Teie üürileandjal korteriomanikuna õigus nõuda teiselt korteriomanikult kahjustava tegevuse (teistesse korteritesse ulatuva lärmi) lõpetamist. Sekkuda saab ka korteriühistu, ent sedagi vaid korteriomaniku, Teie üürileandja nõudmisel.

Tere Elan 5. korruselise maja esimesel korrusel. Meie kohal olev korter osteti vanainimeselt mõni aasta tagasi (tõenäoliselt) lisatulu teenimise eesmärgil. Kogu selle aja jooksul on korter olnud üürile antud, korteris elab igal ajahetkel 3-5 võõrtöölist. Korter on avariilises seisukorras. Väljanägemise järgi võiks öelda, et seal pole kunagi remonti tehtud. Kõige kehvem lugu on san. ruumides. Üürile andmisest saadik on meile tekitatud veekahjusid teadaolevalt neljal korral. Kaks esimest korda oleme saanud kindlustuse kaudu need likvideeritud, viimased korrad pole veel kindlustuse poole pöördunud. Iga kord on olnud fikseeritud nii piltidega kui ka KÜ juhatuse poolt. Alates jõululaupäevast on olukord selline, et iga kord kui üleval pestakse pesu või ennast, niriseb vesi mööda meie seinu ja torustikku. Üürnikud on probleemi suhtes ignorantsed, väidavad, et nende poolt on probleem lahendatud. Korteri omanikuga on suhted järjest pingelisemaks läinud. Viimane vestlus temaga jooksis rappa. Olen üritanud leida sarnaseid postitusi foorumist. Lugesin välja, et korteriomaniku üks kohustusi on tagada, et nende tegevus ei kahjustaks hoonet ega naabreid. Kas selle väite taga on kindel seadus, millele mul on võimalik viidata? Kas minul on õigus nõuda, et korteriomanik peataks korteri väljaüürimise/kasutamise, kuni seal pole tehtud vähemalt sanitaarne remont? Soovin alustada omanikuga kirjalikku dialoogi ning soovin võimalikult palju viidata seadusandlusele, oma õigustele ja tema kohustustele. Kui dialoog omanikuga peaks ebaõnnestuma, millised on edasised sammud, mida saan kannatajana ette võtta? Ette tänades, vettinud naaber

Teil ei ole vaja üürnikega vaielda vaid Teie ees vastutab tekitatud kahju eest ülemise korteri omanik. Korteriomaniku kohustus hoida korteriomand sellises korras, mis välistab kahju tekkimise nii korteriühistule kui teistele korteriomanikele tuleneb eeskätt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 31 lg 1 punktist 1, mille kohaselt korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõju. Seejuures on sama paragrahvi lg 4 kohaselt korteriomanik kohustatud tagama, et ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad oma tegevuses teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustust. Soovitan esitada eelnimetatud sätetele tuginedes ülemise korteri omanikule kahjude hüvitamiseks ja edasiste kahjude tekitamisest hoidumiseks nõudekirja. 

Tere. Olen Korteriühistus juhatuse liige. Kirjutasin lahkumise avalduse. Registris olen ikka juhatuse liige. Kas KÜ esimees peab tegema üldkoosoleku liige vahetamiseks? 

Teie ametiaeg on avalduse tegemisega kõigile korteriühistu liikmetele lõppenud (eeldusel, et avaldus on saadetud kõigile liimetele ja kõik/enamus liikmeid on seda avaldust näinud), ühing peab asjad lihtsalt korda ajama ehk esitama avalduse registripidajale, vajadusel (kui juhatuse liikmete arv ei vasta enam põhikirjaga kehtestatule) valima uue juhatuse liikme e kokku kutsuma uue koosoleku jmt toimingud. Probleemseks võib teie jaoks minna asi siis, kui ühing jääb passiivseks ja avaldust registripidajale ei esita, siis saate teie otse pöörduda registripidaja poole ja taotleda enda andmete kustutamist registrist, MTÜ kontaktile tehekase seepeale tõenäoliselt järelpärimine.

Korterelamu, mis oli omavalitsusele kuuluval kaugküttel pidi häda sunnil, et kaugkütte katlamaja lõpetas töö üle minema oma lokaalsele katlasüsteemile(puiduküttega katlale, mis kütab nüüd kõiki kortereid) et seda nüüd muuta ehitisregistris on elamul nüüd tarvis koostada nõudtele vastav projekt. Küsimus, kas ka omavalitsus peaks nüüd toetama selle projekti teostust kuna ta loobus kaugkütte pakkumisest.

Kohalikul omavalitsusel ei ole kohustust pakkuda korteriühistutele kütmisteenust, seega ei ole tal ka kohustust projekti finantseerida. Küll pakuvad korteriühistutele laenu (ja ka toetusi) KREDEX ja pangad. Finantseerimisvõimaluste leidmise ja taotluste esitamisega peaks aga tegelema ikka korteriühistu ise.