Soov seoses köögiremondiga veearvestit 30cm edasi viia. Kas võin ise kutsuda torumehe või peab seda ühistu tegema? Kust maalt kuuluvad torud ühistule või korterile?

Torud, mis on vajalikud enam kui ühele korteriomanikest, kuuluvad korteriomanikele ühiselt ja neid valitsetakse korteriühistu kaudu. Korterisisesed torud, mille eemaldamine või sulgemine teisi korteriomanikke ei mõjuta, kuuluvad eriomandi koosseisus korteriomanikule.

Kort.ühistu erakorralisel üldkoosolekul otsustatakse esitada KrtS paragrahv 32 lg 2 p1 kort.omandi võõrandamise nõue kort.omanikule, kes aastaid juba ei arvesta naabrite inimlike soovide ja heaoluga. Talle antakse 3 kalendrikuud aega kort.omandi võõrandamiseks. Mis edasi saab, kui ta keeldub võõrandamast? Kas tuleb erakorralise üldkoosoleku otsusega pöörduda kort.ühistul kohtusse? Kas selleks on vaja eraldi avaldust? Kes kannab kohtukulud ja kui suured need võiksid olla selles küsimuses? Kas erakorralisele üldkoosolekule peab kutsuma ka rikkuja enda? Aitäh!

Korteriomandi võõrandamise nõude saab esitada, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka (KrtS § 32 lg 1).

Nõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel (KrtS § 32 lg 3). Korteriomanike üldkoosolekule peavad olema kutsustud kõik korteriomanikud, ent omanik, kellelt võõrandamist nõutakse, ei oma selles küsimuses hääleõigust. Kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest (KrtS § 33 lg 1). Kolme kuu tähtaega ei pea järgima, kui korteriomanik on teatanud, et ta keeldub võõrandamisest (KrtS § 33 lg 2). Hagi tuleb esitada enne ühe aasta möödumist nõude esitamisest (KrtS § 33 lg 3). Korteriomanik või korteriühistu võib nõuda kohtuotsuse täitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrtS § 33 lg 4).

Soovin nõu küsida (varasema sama ühistu juhatuse liikmena), et ühistu vahetult enne vajaliku lisalaenu küsimustega tegelemist juriidiliselt midagi valesti ei teeks. Tegemist on ühistuga, kus kogu juhatus soovib ennetähtaegselt lahkuda. Haldusfirma poolt saadetud 21. augustil toimuva ühistu üldkoosoleku päevakord (24 korteriga elamu): 1. Juhatuse tagasi kutsumine ja uue valimine 2. Valitsejateenuse sisse ostmise arutelu 3. 2024.a majandusaasta aruande arutelu ja kinnitamine 4. Remonditööde arutelu (pikem loetelu) 5. Laenu refinantseerimise arutelu (hinnapakkumuste põhjal) 6. Uue heakorrateenuse lepingu sõlmimine alates 01.09.2025 7. Jooksvad küsimused Majandusaasta aruande esitas juhatus juulis registrisse, kuigi elektrooniline hääletus seda väheste häälte tõttu ei kinnitanud (haldusfirma info ei jõua arvutit vähe kasutavate inimesteni). Saan aru, et vastava lisamärkusega oli juhatusel kinnitamata aruande registrisse esitamine lubatud (märkust ei lisatud). Kas on oluline, et nüüd majandusaasta aruande kinnitamine oleks üldkoosoleku päevakorra esimene punkt (enne juhatuse tagasikutsumist)? Juhatus valiti (kõigi kolme liikme volitusi pikendati) eelmisel aastal (põhikirja järgi) kaheks aastaks. Üks juhatuse liige tegi nüüd juhatusele avalduse juhatusest lahkumiseks (oluline põhjus), aga ka ülejäänud kaks juhatuse liiget soovivad juhatusest lahkuda. Mille alusel üldkoosolek kutsub kogu juhatuse enne tähtaega tagasi? Kas ka teised juhatuse liikmed peavad sellisel juhul tegema avaldused juhatusele (või antud juhul üldkoosolekule)? Kas avaldused peaksid olema allkirjastatud enne üldkoosoleku kutse väljasaatmist? Teise punktina valitsejateenuse sisse ostmise arutelu on ennatlik. Siin on oluline probleem, et selle koosoleku punktiga jääb edasine otsustamine nagu automaatselt senisele haldusfirmale, kui juhatust tõesti ei õnnestu enam valida. Kas on mingi võimalus senise haldusfirmaga sõlmitud leping lõpetada (juhatuse soovil?) samaaegselt juhatuse tagasikutsumisega (kuna leping juriidilise isiku kui valitsejaga, on ju sisuliselt täiesti uus leping)? Sellisel juhul sooviks ühistu võtta mitu valitsejateenuse pakkumist (välistamata senist, aga ilma kehtiva lepinguta puuduks tal võimalus otsust mõjutada) - valituks võib siiski osutuda juriidiline isik, kellel on teenusega pikaaegsem kogemus.

Juhatuse liikme kohustustest saab üldkoosolek vabastada juhatuse liikme avalduse alusel või juhatuse liiget tagasi kutsudes. Tagasiastumisavalduse juures ei ole oluline selle allkirjastamise aeg vaid ühistu liikmetele esitamise aeg. Kui avaldust ei ole esitatud, ei saa üldkoosolek ka selle rahuldamise üle otsustada. Küll võib ta soovi korral ja põhikirja alusel juhatuse liikmed tagasi kutsusda. Korteriühistu üldkoosolek saab juhatuse liikme tagasi kutsuda, kui juhatuse liikme tagasikutsumine on kooskõlas seaduse või põhikirjaga. Mitmenda päevakorrapunktina juhatuse tagasikutsumist arutatakse ei ole oluline. Juhatus tuleb vabastada esitatud avaldusel märgitud kuupäevast või kui juhatus kutsutakse tagasi, näiteks koosolekule järgnevast päevast. 

Lepingu lõpetamise võimalused tulenevad lepingust. Oluline on, kas tegemist on tähtajalise või tähtajatu lepinguga, kas lepingus endas on kokku lepitud selle lõpetamise tingimused.

Kas korteriühistu saab keerata kinni vee korteris, mis pikemat aega uputab alumist korterit ning ei ole probleemi likvideerimisega tegelenud ega näita ülesse ka soovi sellega tegeleda.

Korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (KrtS § 31 lg 1 p 1). Samuti on korteriomanik kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad seda kohustust (KrtS § 31 lg 4). Vee uputamine alumisele korterile on selgelt tegevus, mis ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ja kahjustab teise korteriomaniku õigusi.

Omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist (AÕS § 89). Korteriühistu valitseb korteriomandite kaasomandi osa korteriomanike kaudu (KrtS § 34 lg 2). Seega on korteriühistul õigus tegutseda korteriomanike huvides ja nõuda rikkumise kõrvaldamist.

Kui korteriomanik rikub oma kohustust ja uputab korterit pikemat aega, on korteriühistul õigus võtta meetmeid rikkumise lõpetamiseks, sealhulgas kaaluda veevarustuse sulgemist, et vältida edasist kahju.

Kuidas saab võtta vastutusele sündmuse korraldajat kui ta korraldas (lastehommiku) KÜ sisehoovis ilma KÜ-ga kooskõlastamata koosviibise u 40 inimesele? Parkides autoga kõnniteel, paigaldas omavoliliselt lipud ja välitelgi. Kahjuks jõudis Politsei liiga hilja ja rahvas oli selleks ajaks lahkunud. Ise kahjuks ei viibinud kohapeal ja nägin sündmust vaid valvekaamerast.

Nõuded avalikule üritusele kohalike omavalitsuste vaates võivad erineda ning teavet selle kohta leiab kohaliku omavalitsuse kodulehelt. Siiski on igal juhul vajalik maaomaniku (antud juhul korteriühistu) nõusolek. 

Avaliku korra rikkumise üle teostab järelevalvet PPA. Kuna politsei kohapeal ka käis, on põhjust arvata, et politsei asjaolud välja selgitab ja vajadusel vastavalt reageerib.

Soovin Teie nõu, kuidas oleks õiguslikult võimalik kaitsta oma kodu ja õigusi korteriühistu liikmena järgmises olukorras. Tegemist on 6 korteriga majaga, millest 4 kuuluvad ühele perekonnale (mudugi juriidiliselt erinevatele isikutele). Võimalik, et varsti lausa 5, sest üks korter siin majas on veel müügis. Sama perekond moodustab korteriühistu juhatuse, seega omab üldkoosolekul häälteenamust, mille abil on võimalik vastu võtta kõik otsused, sealhulgas rahakasutuse ja remondiprioriteetide määramise. Hiljuti otsustati näiteks kehtestada remondifondi makse 5 €/m², eesmärgiga ehitada uus katus. On öeldud, et seda tõstetakse veelgi, nii kaua kuni ma ei ole võimeline maksma. Samal ajal on minu korteri välisseina fassaadist toimuv veeleke ja sellega seotud niiskus- ning hallituskahjustused kestnud juba 9 aastat, ilma et ühistu oleks olukorra kõrvaldamiseks samme astunud. Mu korteris on hallitus ja see on põhjustanud tervisekahjustusi. Mul on alust arvata, et mind püütakse süstemaatiliselt erinevatel meetoditel lihtsalt välja tõrjuda või üritada mind kodu maha müüma, eesmärgiga lõpuks lammutada kogu hoone ja rajada uus arendus — seda on ka mulle otse näkku öeldud, et kui ei saa, siis saad 16m2 linnalt elamispinda ja siia saab ehitada kolmekorruselise maja, nad on seda uurinud. Rahaliselt ei ole mul võimalik kulukaid kohtuvaidlusi pidada. Kuid soovin, et mul säiliks kodu. Mida teha sellises olukorras? Millised on minu õiguslikud võimalused kaitsta oma korterit ja sundida korteriühistut täitma seadusest tulenevat kohustust hoone korrashoiu tagamisel, olukorras, kus juhatus ja häälteenamus kuuluvad samale perekonnale ning otsused tehakse minu huve eirates? Kas on see üldse võimalik? Palun vastata võimalikult konkreetselt, aitäh!

Kui korteriühistu juhatus (ja ka üldkoosolek) ei ole kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikke saame astunud ja selle tõttu on Teie korterile tekkinud kahju, on Teil õigus korteriühistult tekitatud kahju hüvitamist nõuda. Rahaline nõue võib motiveerida ka üldkoosolekut ja juhatust remondivajadust uuesti üle vaatama.

Tere, Kasutame oma korteri terrassil gaasigrilli. Meile teadaolevalt on gaasi- ja elektrigrill rõdul grillimiseks lubatud. Naaber kaebab, et sealt leviv grillilõhn häirib neid. Tõenäoliselt on nende soov meid survestada grillimine lõpetada - mis on meie õigused, kohustused? Grillime umbes 1 x nädalas. Ei saaks öelda, et taluvuse piir on ületatud?

Tuleohutuse seisukohalt sobib rõdul või terrassil grillimiseks kas gaasi- või elektrigrill juhul, kui seda lubab seadme kasutusjuhend ja kasutusjuhendit ka järgitakse (kaugus süttivast hooneosast jne)

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduses on kirjas: «Korteriomanikul on õigus kasutada eriomandi eset oma äranägemise järgi niivõrd, kui see ei ole vastuolus seadusega või kolmanda isiku õigustatud huviga.»

Siin võib seaduse tõlgendamisel lähtuda asjaõiguse paragrahvist 143, mille kohaselt ei ole kinnisasja omanikul õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Juhul kui elate üürikorteris, võib korteri kasutamist ja seal harrastatavaid tegevusi (lemmikloomad, suitsetamine jne) muidugi piirata ka korteri omanik. 

Korteriühistu juhatus on kolmeliikmeline, kellest ühel liikmel on raamatupidamise kompetents ja teistel see puudub. Raamatupidamise kompetentsiga juhatuse liige korraldab ühistu raamatupidamist ja sõlmib ise endaga VÕS töötamise leping, mille alusel makstakse töötamise eest tasu. Kas see on rikkumine tingimustes kus teised juhatuse liikmed (kellel ei ole raamatupidamise korraldamiseks vajalikku kompetentsi) sellega nõus ei ole?

Kuigi raamatupidamise korraldab juhatus, otsustatakse raamatupidamisteenuse maksumus korteriomanike üldkoosolekul majanduskava kehtestamise kaudu. Teenuse osutaja valiku osas annavad seadusesätted otsest regulatsiooni vaid juhatuse pädevuse kohta raamatupidamise korraldamisel.

Korteriühistul on 92000 eurot pangakontol. Kas raha tähtajalisele hoiusele (samas pangas) paigutamiseks intressitulu teenimise eesmärgil on vajalik üldkoosoleku otsus?

Korteriühistu juhatus saab hoiustada korteriühistule kuuluvat raha tähtajalisel hoiusel, lähtudes oma kohustusest juhtida ja esindada korteriühistut ning korraldada raamatupidamist. Reservkapitali suuruse üle otsustab korteriomanike üldkoosolek (KrtS § 48). Seega on reservkapitali hoiustamise aluseks korteriomanike üldkoosoleku otsus. Muude rahaliste vahendite hoiustamise osas peab juhatus tagama, et see on kooskõlas korteriühistu finantsseisundi ja rahavoogude juhtimisega ning kajastatud raamatupidamises. Juhatus peab andma liikmetele teavet juhtimise kohta ja esitama aruande (MTÜS § 28 lg 5).

Juhatuse liikmele makstakse kord kuus töötasu väidetavalt haldus- ja hooldusteenuse eest. Töötamise leping puudub, üldkoosoleku otsus puudub, TÖR kande kohaselt on VÕS leping. Kas see on õige? Kui on antud juhul tegemist rikkumisega, milles rikkumine seisneb?

Juhatuse liikme leping on võlaõiguslik leping ja TÖR kanne on asjakohane. Leping võib olla sõlmitud ka suuliselt, seega ei välista kirjaliku lepingudokumendi puudumine lepingu kehtivust. Küll aga peab tasu maksmise kohta olema vastu võetud üldkoosoleku sellekohane otsus. Ilma üldkoosoleku otsuseta asu maksmine on õigusvastane ja juhatuse liikmelt on võimalik nõuda alusetult saadud tasu tagastamist.